User:Mmuru: Difference between revisions
(6 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
== Erialatutvustuse aine arvestustöö == | == Erialatutvustuse aine arvestustöö == | ||
Autor: Margus Muru<br> | Autor: Margus Muru<br> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015 | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Erialatutvustus ja õpingukorraldus oli vägagi huvitav aine, mille käigus räägiti projektijuhtimisest, andmeanalüüsist, arendusest, testimisest, administreerimisest ja ka õppimisest üldisemalt.Loenguid käisid pidamas spetsialistid, kes on oma alal aastaid töötanud ning omavad suurt teadmiste pagasit. | |||
Esimene sissejuhatav loeng tutvustati üldist õppekorraldust, kooli sisekorda, stipendiume, ning kooliväliseid hobitegevusi, näiteks robootikaklubi. Saime põgusa ülevaate rumalatest vigadest mida õppimisel ja selle planeerimisel vältida ning rõhutati, et tudengi tähtsaim dokument on õppekorralduse eeskiri. Tegemata ainepunktide hinnakiri ja maksmise süsteem andis aimu sellest, kui kallis on tegelikult ülikoolis mitteõppimine. Soovitati palju omavahel suhelda ning üksteist aidata. Suur hulk tutvusi tuleb kindlasti hiljem kasuks. Oli meeldiv ja sisukas loeng, kus sai ülevaate värskele tudengile olulistest asjadest. | |||
Kuigi Tiina Seeman lõpetas ITK alles 2010. aastal, on tal juba hulganisti kogemusi projektide juhtimises, mida ta meiega jagama tuli. Ta rõhutas, et projekti õnnestumiseks on oluline pädev juht, kes tunneb antud valdkonda. Seetõttu ei sobi IT projekti juhtima näiteks inimene, kes varemalt juhtis ehitusprojekte. Tarkvara projektijuht peab oskama ka ise kõiki projekti aspekte ja kasutatavaid süsteeme, sealhulgas programmeerimist. Projektijuhtimise dimensioonid on aeg, raha, pingutus ja kvaliteet. Kõik nad on olulised ning ühtegi neist ei saa välja jätta. Lisaks tutvustas ta projektiplaani tegemist kus tuleb tagant ettepoole alustada, mõelda läbi riskid, koostada plaan, mõelda läbi töökorraldus ning kiirelt reageerida kõigile muudatustele mis tekivad arenduse käigus. Samuti on ääretult oluline pidev kommunikatsioon, et ei läheks olulist infot kaotsi. | |||
Minu jaoks oli üllatuslik, et nii paljud IT projektid kukuvad läbi just kehva juhtimise tulemusena. Ma usun, et üldisi projekti plaani koostamise reegleid saab suurepäraselt rakendada ka igapäevases koolielus, kus tuleb planeerida oma õppimist. Seetõttu polnud antud loeng üldse nii kauge ja hetkel ebaoluline kui nii mõnelegi värskele tudengile võis tunduda. | |||
Kolmandas loengus rääkis õppimisest ja selle vajalikkusest Elar Lang, kes töötas IT valdkonnas koguni kümme aastat enne kui omandas kõrghariduse. Kuna IT areneb väga kiiresti, siis ei suuda koolide õppekavad kõigega sammu pidada. Seetõttu ei õpita ainult koolis, vaid kogu elu vältel. Kui seda mitte teha, jääb kiiresti teistest maha oma teadmistes ning on raske olla tööturul edukas. Ta rääkis, et kuigi algul võib õppimine tunduda raske, siis tegelikult see nii pole. Tuleb püstitada endale eesmärk ning seda järgida. Teekond eesmärgini tuleb hästi planeerida ning töötada selle nimel efektiivselt. Olen täiesti nõus väitega, et kui võtta omale mingi eesmärk, siis tuleb selle nimel ka vaeva näha ja pingutada, niisama proovimisel pole mõtet. Ka sellest loengus kõlanud nõuandeid saab suurepäraselt rakendada kooliellu, kus kõigi vajalike asjade ära tegemiseks tuleb tihti planeerida. Nüüd, kui olen juba veidi vanem, mõistan palju paremini väidet, et paljude jaoks igavad ained nagu matemaatika, füüsika ja majandus pole vajalikud mitte niivõrd aine sisu pärast vaid need hoopis õpetavad meid mõtlema. Mainiti jällegi koostöö olulisust kaasõpilastega, puhkust ning vahel ka enda kiitmist. Kuigi loeng minu jaoks palju uut ei andnud, oli hea meenutada varasemaid tarkusi. | |||
Süsteemiadministraator Taavi Tuisk rääkis meile oma töö keerukusest ja suurest vastutusest. Sain teada, et süsteemiadministraatori töö on vastutusrikas, vajab kõrget stressitaluvust, leidlikkust, veidi tervislikku paranoiat ning loomulikult ametieetikat. Kuigi administreaatorid on jäänud pigem kaugemale teiste IT-inimeste varju, on nad ometi väga olulised hoidmaks töös nii riist- kui ka tarkvara. Nende ülesandeks on ehitada üles võrgusüsteemid, neid hallata, ennetada probleeme, ning kui juhtub kõige hullem ja midagi kokku kukub, siis parandada viga sõltumata kellaajast ja nädalapäevast. | |||
Mulle isiklikult ei paku selline amet eriti huvi hoolimata võimalusest asju ise ehitada ja tööle pusida. Seda ei muutnud ka see paraku üpris monotoonne ja emotsioonitu esitus. Teema on kindlasti potentsiaalselt huvitav kuid ma kuulaks seda pigem kellegi teise esituses. | |||
Seevastu Kert Suvi loengut testimisest oli palju huvitavam jälgida. Ta rääkis meile testimise tähtsusest ja miks seda kiputakse eirama. On eelarvamus, et testimine on igav ja sellega saab hakkama igaüks kes vähegi viitsib. Tihti jäetakse testimine tegemata, sest see ei kõla "seksikalt" ega too otseselt raha sisse. Ometi on just vead ja probleemid need, mis toote kvaliteeti alla tõmbavad. Testima peaks juba kohe arenduse alguses, nii kui on midagi testida. Mida varem viga avastatakse, seda odavam ja lihtsam on seda parandada. Suurema vea leidmine alles arenduse lõppjärgus tähendab ka tõenäoliselt projekti valmimise edasi lükkumist. Sain ka teada, et testijad saavad korralikku palka, neid on vähe ning nende tööd pole võimalik kuskil otseselt õppida. | |||
Loeng pani mind tõsiselt mõtlema testimise olulisuse üle ka enda töödes, sest siiani pole nende jaoks ühtegi testi kirjutanud. Lihtsamate programmide puhul ehk tõesti piisab mõningasest katsetamisest kas tulemus on see mida eeldasin, kuid keerukamate puhul jääb sellest kindlasti väheks. Ma arvan, et loengust oli mulle palju kasu ning saan neid mõtteid ära kasutada ka enda töödes. | |||
Väidetavalt on programmeerimine sarnane alkeemiaga. Selle tõestuseks kandis Targo Tennisberg ka võlurikostüümi, tehes loengu märksa huvitavamaks. Jällegi sai kuulda milline on hea projektijuht ning, et ideedest olulisem on teostus ja võimalikult palju saavutusi. Räägiti ka sellest, et kõige olulisem on näost näkku suhtlemine ning asjade arutamine. Paljud eelistavad sõnumeid ja e-kirju kuid nii kipuvad olulised mõtted kaduma ning tekivad konfliktid ja arusaamatused. Sain ka teada, et arendaja on mitmekülgne ning tunneb paljusid projekti aspekte, kirjutab koodi ja teste, dokumenteerib ning loomulikult ka mõtleb. Ta peab suutma paberile visandatud hägused ideed toimivaks programmiks muuta, sealjuures efektiivselt ka varasemalt tehtud koodijuppe kasutades. Minu jaoks üllatuslikult on paljude projektide läbikukkumiste põhjused mittetehnilised. Lisaks andis loeng mulle veidi parema ettekujutuse arendaja tööst ja selle sisust. | |||
Tanel Unti loeng kordas mõneti üle juba eelnevalt räägitud tõdesid juhtimisest ja testimisest. Ega firma juhtimine ei erine kuigi palju projekti juhtimisest, firma on ka nagu suur ja pikaajaline projekt. Väikest firmat on lihtsam juhtdia kollektiivi väiksuse ja tihedama läbikäimise tõttu. Tihti võetakse ka tööle enda tuttavaid ja sõpru, sest hea läbisaamine on hästi tehtud töö eelduseks. Tanel rääkis ka ärilisest poolest, kus investoreid huvitab meeskond, äriplaan ja raha kasutamine. Oluline on ka see, et väikese firma jaoks tagab stabiilsuse suur hulk väikesi kliente mitte paar suuremat, sest kui üks suurtest peaks kaduma, võib firma üpris lihtsalt raskustesse sattuda | |||
Minu jaoks oli antud loeng paljuski eelnevaid täiendav kuid andis veidi ettekujutust firma juhtimisest ja majandamisest. | |||
Viimase lonegu andsid Oliver Kadak ja Oleg Bogdonov. Oliver jäi silma hea esinemisoskusega ning eristus teistest publiku aktiivse kaasamisega. Kahjuks eelistas Oleg jääda tahaplaanile, tal oleks kindlasti olnud rääkida palju huvitavat oma aastatepikkusest koegmusest IT vallas. | |||
Sain teada palju uut andmete analüüsimise ja statistika kohta. See peaks olema iga ettevõtmise eelduseks, et leida üles kitsaskohad ja probleemid millega kohe algusest peale arvestada. Kui projekt on juba ühe plaani järgi käima pandud, on seda üpris kallis muuta. Võib tunduda, et mõnikord pole midagi analüüsida, siis tegelikult see nii pole. See aitab leida palju infot millest on kasu nii projekti planeerimisel kui ka läbi viimisel. Ometi on see valdkond liiga vähe tähelepanu saanud. | |||
Kuigi teema oli huvitav ja esitus väga hea, jäi see minu jaoks veidi kaugeks. Kui enamiku teiste loengute mõtteid saab rakendada ka koolielus, siis seda teemat mitte nii hästi. Ma usun, et kui paljudele, kaasaarvatud minule, oli see pigem silmaringi laiendav mitte koheselt rakendatavaid teadmisi andev. | |||
Terve loengute sari oli kui väike koolitus sellest, mis toimub IT maastikul ja mis meid seal ees ootab. Mitmetest loengutest jäi kõlama pädeva juhtimise olulisus, testimise vajalikkus ja elukestev õppimine. Kuna infotehnoloogia muutub kiiresti, on ääretult oluline enda pidev täiendamine. Ehk jäi see rohkematele tudengitele meelde, kuna sellest rääkisid juba aastaid IT vallas töötavad inimesed. Pea kõik esinejad rõhutasid ka suhtlemise ja meeskonnatöö olulisust projektide õnnestumisel ning planeerimist ja analüüsi. Eks ole ka ülikooli läbimine üks suur projekt. | |||
Esinejad olid huvitavad ja kahtlemata suurte teadmistega, kuid oli märgata, kuidas parema esinemisoskusega inime suudab muidu ka veidi igava teema elavamaks muuta. Minu jaoks oli aine väga huvitav ja avardas mu silmaringi. Sain tunduvalt parema ettekujutuse sellest, milline on IT-inimese, olgu ta siis programmeerija, administraator või keegi muu, igapäevane tööelu pärast kooli lõpetamist. Valdkond on väga lai ning ei piirdu vaid klaviatuuri taga koodi kirjutamisega. Selliseid loeguid võiks olla rohkem. | |||
== Vastused õpingukorralduse küsimustele == | == Vastused õpingukorralduse küsimustele == | ||
Line 46: | Line 71: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
:Andmed: | :Andmed: | ||
::X=27 EAP | ::X = 27 EAP | ||
::Y=21 EAP | ::Y = 21 EAP | ||
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP | ::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP, et poleks vaja midagi maksta. | ||
::Ühe EAP hind on 50 € | ::Ühe EAP hind on 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref> | ||
:Lahendus: | :Lahendus: | ||
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 27+21= 48 EAP | ::Aastas kogutud EAP-d kokku X + Y= 27 + 21 = 48 EAP | ||
::Puudu jääb 54-48=6 EAP | ::Puudu jääb 54 - 48 = 6 EAP | ||
::Esitatav arve on 6*50=300€ | ::Esitatav arve on 6 * 50 = 300€ | ||
:Vastus: | :Vastus: | ||
::Esitatav arve on 300 € | ::Esitatav arve on 300 € |
Latest revision as of 07:56, 21 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Margus Muru
Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015
Essee
Erialatutvustus ja õpingukorraldus oli vägagi huvitav aine, mille käigus räägiti projektijuhtimisest, andmeanalüüsist, arendusest, testimisest, administreerimisest ja ka õppimisest üldisemalt.Loenguid käisid pidamas spetsialistid, kes on oma alal aastaid töötanud ning omavad suurt teadmiste pagasit.
Esimene sissejuhatav loeng tutvustati üldist õppekorraldust, kooli sisekorda, stipendiume, ning kooliväliseid hobitegevusi, näiteks robootikaklubi. Saime põgusa ülevaate rumalatest vigadest mida õppimisel ja selle planeerimisel vältida ning rõhutati, et tudengi tähtsaim dokument on õppekorralduse eeskiri. Tegemata ainepunktide hinnakiri ja maksmise süsteem andis aimu sellest, kui kallis on tegelikult ülikoolis mitteõppimine. Soovitati palju omavahel suhelda ning üksteist aidata. Suur hulk tutvusi tuleb kindlasti hiljem kasuks. Oli meeldiv ja sisukas loeng, kus sai ülevaate värskele tudengile olulistest asjadest.
Kuigi Tiina Seeman lõpetas ITK alles 2010. aastal, on tal juba hulganisti kogemusi projektide juhtimises, mida ta meiega jagama tuli. Ta rõhutas, et projekti õnnestumiseks on oluline pädev juht, kes tunneb antud valdkonda. Seetõttu ei sobi IT projekti juhtima näiteks inimene, kes varemalt juhtis ehitusprojekte. Tarkvara projektijuht peab oskama ka ise kõiki projekti aspekte ja kasutatavaid süsteeme, sealhulgas programmeerimist. Projektijuhtimise dimensioonid on aeg, raha, pingutus ja kvaliteet. Kõik nad on olulised ning ühtegi neist ei saa välja jätta. Lisaks tutvustas ta projektiplaani tegemist kus tuleb tagant ettepoole alustada, mõelda läbi riskid, koostada plaan, mõelda läbi töökorraldus ning kiirelt reageerida kõigile muudatustele mis tekivad arenduse käigus. Samuti on ääretult oluline pidev kommunikatsioon, et ei läheks olulist infot kaotsi. Minu jaoks oli üllatuslik, et nii paljud IT projektid kukuvad läbi just kehva juhtimise tulemusena. Ma usun, et üldisi projekti plaani koostamise reegleid saab suurepäraselt rakendada ka igapäevases koolielus, kus tuleb planeerida oma õppimist. Seetõttu polnud antud loeng üldse nii kauge ja hetkel ebaoluline kui nii mõnelegi värskele tudengile võis tunduda.
Kolmandas loengus rääkis õppimisest ja selle vajalikkusest Elar Lang, kes töötas IT valdkonnas koguni kümme aastat enne kui omandas kõrghariduse. Kuna IT areneb väga kiiresti, siis ei suuda koolide õppekavad kõigega sammu pidada. Seetõttu ei õpita ainult koolis, vaid kogu elu vältel. Kui seda mitte teha, jääb kiiresti teistest maha oma teadmistes ning on raske olla tööturul edukas. Ta rääkis, et kuigi algul võib õppimine tunduda raske, siis tegelikult see nii pole. Tuleb püstitada endale eesmärk ning seda järgida. Teekond eesmärgini tuleb hästi planeerida ning töötada selle nimel efektiivselt. Olen täiesti nõus väitega, et kui võtta omale mingi eesmärk, siis tuleb selle nimel ka vaeva näha ja pingutada, niisama proovimisel pole mõtet. Ka sellest loengus kõlanud nõuandeid saab suurepäraselt rakendada kooliellu, kus kõigi vajalike asjade ära tegemiseks tuleb tihti planeerida. Nüüd, kui olen juba veidi vanem, mõistan palju paremini väidet, et paljude jaoks igavad ained nagu matemaatika, füüsika ja majandus pole vajalikud mitte niivõrd aine sisu pärast vaid need hoopis õpetavad meid mõtlema. Mainiti jällegi koostöö olulisust kaasõpilastega, puhkust ning vahel ka enda kiitmist. Kuigi loeng minu jaoks palju uut ei andnud, oli hea meenutada varasemaid tarkusi.
Süsteemiadministraator Taavi Tuisk rääkis meile oma töö keerukusest ja suurest vastutusest. Sain teada, et süsteemiadministraatori töö on vastutusrikas, vajab kõrget stressitaluvust, leidlikkust, veidi tervislikku paranoiat ning loomulikult ametieetikat. Kuigi administreaatorid on jäänud pigem kaugemale teiste IT-inimeste varju, on nad ometi väga olulised hoidmaks töös nii riist- kui ka tarkvara. Nende ülesandeks on ehitada üles võrgusüsteemid, neid hallata, ennetada probleeme, ning kui juhtub kõige hullem ja midagi kokku kukub, siis parandada viga sõltumata kellaajast ja nädalapäevast. Mulle isiklikult ei paku selline amet eriti huvi hoolimata võimalusest asju ise ehitada ja tööle pusida. Seda ei muutnud ka see paraku üpris monotoonne ja emotsioonitu esitus. Teema on kindlasti potentsiaalselt huvitav kuid ma kuulaks seda pigem kellegi teise esituses.
Seevastu Kert Suvi loengut testimisest oli palju huvitavam jälgida. Ta rääkis meile testimise tähtsusest ja miks seda kiputakse eirama. On eelarvamus, et testimine on igav ja sellega saab hakkama igaüks kes vähegi viitsib. Tihti jäetakse testimine tegemata, sest see ei kõla "seksikalt" ega too otseselt raha sisse. Ometi on just vead ja probleemid need, mis toote kvaliteeti alla tõmbavad. Testima peaks juba kohe arenduse alguses, nii kui on midagi testida. Mida varem viga avastatakse, seda odavam ja lihtsam on seda parandada. Suurema vea leidmine alles arenduse lõppjärgus tähendab ka tõenäoliselt projekti valmimise edasi lükkumist. Sain ka teada, et testijad saavad korralikku palka, neid on vähe ning nende tööd pole võimalik kuskil otseselt õppida. Loeng pani mind tõsiselt mõtlema testimise olulisuse üle ka enda töödes, sest siiani pole nende jaoks ühtegi testi kirjutanud. Lihtsamate programmide puhul ehk tõesti piisab mõningasest katsetamisest kas tulemus on see mida eeldasin, kuid keerukamate puhul jääb sellest kindlasti väheks. Ma arvan, et loengust oli mulle palju kasu ning saan neid mõtteid ära kasutada ka enda töödes.
Väidetavalt on programmeerimine sarnane alkeemiaga. Selle tõestuseks kandis Targo Tennisberg ka võlurikostüümi, tehes loengu märksa huvitavamaks. Jällegi sai kuulda milline on hea projektijuht ning, et ideedest olulisem on teostus ja võimalikult palju saavutusi. Räägiti ka sellest, et kõige olulisem on näost näkku suhtlemine ning asjade arutamine. Paljud eelistavad sõnumeid ja e-kirju kuid nii kipuvad olulised mõtted kaduma ning tekivad konfliktid ja arusaamatused. Sain ka teada, et arendaja on mitmekülgne ning tunneb paljusid projekti aspekte, kirjutab koodi ja teste, dokumenteerib ning loomulikult ka mõtleb. Ta peab suutma paberile visandatud hägused ideed toimivaks programmiks muuta, sealjuures efektiivselt ka varasemalt tehtud koodijuppe kasutades. Minu jaoks üllatuslikult on paljude projektide läbikukkumiste põhjused mittetehnilised. Lisaks andis loeng mulle veidi parema ettekujutuse arendaja tööst ja selle sisust.
Tanel Unti loeng kordas mõneti üle juba eelnevalt räägitud tõdesid juhtimisest ja testimisest. Ega firma juhtimine ei erine kuigi palju projekti juhtimisest, firma on ka nagu suur ja pikaajaline projekt. Väikest firmat on lihtsam juhtdia kollektiivi väiksuse ja tihedama läbikäimise tõttu. Tihti võetakse ka tööle enda tuttavaid ja sõpru, sest hea läbisaamine on hästi tehtud töö eelduseks. Tanel rääkis ka ärilisest poolest, kus investoreid huvitab meeskond, äriplaan ja raha kasutamine. Oluline on ka see, et väikese firma jaoks tagab stabiilsuse suur hulk väikesi kliente mitte paar suuremat, sest kui üks suurtest peaks kaduma, võib firma üpris lihtsalt raskustesse sattuda Minu jaoks oli antud loeng paljuski eelnevaid täiendav kuid andis veidi ettekujutust firma juhtimisest ja majandamisest.
Viimase lonegu andsid Oliver Kadak ja Oleg Bogdonov. Oliver jäi silma hea esinemisoskusega ning eristus teistest publiku aktiivse kaasamisega. Kahjuks eelistas Oleg jääda tahaplaanile, tal oleks kindlasti olnud rääkida palju huvitavat oma aastatepikkusest koegmusest IT vallas. Sain teada palju uut andmete analüüsimise ja statistika kohta. See peaks olema iga ettevõtmise eelduseks, et leida üles kitsaskohad ja probleemid millega kohe algusest peale arvestada. Kui projekt on juba ühe plaani järgi käima pandud, on seda üpris kallis muuta. Võib tunduda, et mõnikord pole midagi analüüsida, siis tegelikult see nii pole. See aitab leida palju infot millest on kasu nii projekti planeerimisel kui ka läbi viimisel. Ometi on see valdkond liiga vähe tähelepanu saanud. Kuigi teema oli huvitav ja esitus väga hea, jäi see minu jaoks veidi kaugeks. Kui enamiku teiste loengute mõtteid saab rakendada ka koolielus, siis seda teemat mitte nii hästi. Ma usun, et kui paljudele, kaasaarvatud minule, oli see pigem silmaringi laiendav mitte koheselt rakendatavaid teadmisi andev.
Terve loengute sari oli kui väike koolitus sellest, mis toimub IT maastikul ja mis meid seal ees ootab. Mitmetest loengutest jäi kõlama pädeva juhtimise olulisus, testimise vajalikkus ja elukestev õppimine. Kuna infotehnoloogia muutub kiiresti, on ääretult oluline enda pidev täiendamine. Ehk jäi see rohkematele tudengitele meelde, kuna sellest rääkisid juba aastaid IT vallas töötavad inimesed. Pea kõik esinejad rõhutasid ka suhtlemise ja meeskonnatöö olulisust projektide õnnestumisel ning planeerimist ja analüüsi. Eks ole ka ülikooli läbimine üks suur projekt. Esinejad olid huvitavad ja kahtlemata suurte teadmistega, kuid oli märgata, kuidas parema esinemisoskusega inime suudab muidu ka veidi igava teema elavamaks muuta. Minu jaoks oli aine väga huvitav ja avardas mu silmaringi. Sain tunduvalt parema ettekujutuse sellest, milline on IT-inimese, olgu ta siis programmeerija, administraator või keegi muu, igapäevane tööelu pärast kooli lõpetamist. Valdkond on väga lai ning ei piirdu vaid klaviatuuri taga koodi kirjutamisega. Selliseid loeguid võiks olla rohkem.
Vastused õpingukorralduse küsimustele
Küsimus A
- Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[1].
- Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga [2].
- Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is [3].
- Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [4].
- Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5].
- Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ [6].
Küsimus 2
- Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
- Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
- Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides need enne punase joone päeva.[7]
- Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[8]
- Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[9]
- Õppuril on kohustus jälgida oma (kontakt)andmete õigsust EIK õppeinfosüsteemis, vajadusel andmeid parandada või teavitada veast õppeosakonda.[10]
- Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[11]
- Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[12]
Ülesanne
- Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=27 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
- Andmed:
- X = 27 EAP
- Y = 21 EAP
- Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP, et poleks vaja midagi maksta.
- Ühe EAP hind on 50 € [13]
- Lahendus:
- Aastas kogutud EAP-d kokku X + Y= 27 + 21 = 48 EAP
- Puudu jääb 54 - 48 = 6 EAP
- Esitatav arve on 6 * 50 = 300€
- Vastus:
- Esitatav arve on 300 €
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.1.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.2.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreform