User:Jlatte

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jürgen Lätte

Esitatud: 22.10.2015

Õpilaskood: *******28

Essee

Kristajan Karmo püüdis teha esimeses loengus võimalikult lühidalt ja mingit mulli ta ajama ei hakanud. Juhatus loengutesse meenutas ka aktust. Tegemsist oli väga sooja sissejuhatusega. Karmo püüdis rahvast kaasa tõmmata erinevate küsimuste küsimisega. Järgnev IT kolledži prorektori kõne oli küll pidulik, kuid sisust jäi minu meelest vajaka. Suuresti kiidetatakse järgnevas kõnes ikka oma kooli. Järgnenud üliõpilasesindaja veidikene sisukam kõne kutsus üles koostööle. Inga Vau tutvustas vajalikku informatsiooni, mida vaja teada, et koolis hakkama saada. Merle Varendi juhatas sisse stipendiumid ja tagasiside. Minu arust väga mõistlik ja vajalikud teemad, isegi kui õppida kaugõppes. Juri Tretjakov juhatas sisse kaugõppe vormid. Eriti kasulik minu jaoks oli see, et ma saan kasutada oma vana Moodle kasutajat. (Septer, Karmo 2015)

Iseenest oli tegu huvitava loenguga. Eks esinejaid oli seinast seina, aga kaugõppuri jaoks oli see väga ülevaatlik, kompaktne ning mõistlik kogus loengut. Hea oli ka see, et õppejõud Karmo oli selge häälega ja seletas mõnusalt piisavas tempos. Eriti hea oli kuulda näiteid elust enesest: a la kuidas saada oma inimest üliõpilasesindusse. Kindlasti, mis ma kaasa võtan oli soovitused ülikooli eluks, mida saab oma edasises elus rakendada.

Teises loengus oli lektoriks Tiina Seeman, kes rääkis lähemalt projektijuhtimisest. Saan samastuga temaga selles suhtes, et ka mina ise õppisin TTÜ-s ühte avaliku sektori eriala ja tänaseks päevaks pole avalikus sektoris hetkegi töötanud. Lisaks kattub minu mõttemaailm tema omaga magistriõppe osas. Samuti nõustun tema väitega, et Funni peab elus hoidma, muidu Funni ei tule.( Seeman, 2015) Huvitav oli kuulata tema elulugu, kohati nagu kattub enda omaga, vähemalt mõtete poolest. Ise olen oma elus samuti kannapöördeid teinud, kuna soovin lahendada väljakutseid. Mitte ilmtingimata küll juhina, aga kui spetsialistina toetavas tiimis.

Seemani mõtted on huvitavad ja lihtsalt pean nendega nõustuma. Eriti seda, mis puudutab juhtimist. Ilma hea juhtimiseta ilmselt häid projekte tõesti ei oleks. Julgustus laiemalt mõtlemiseks on teretulnud. Olles kokku puutunud projektide ja projektijuhtimisega, siis saan jällegi nõustuda lektori väidetega. Sealjuures on vahetähtajad tõesti olulised. Tiina toob samuti väga hästi ja heade näidetega ka välja selle, mis on projektijuhtimise puhul oluline.

Järgmine loeng hakkas peale sissejuhatusega ja ka manitsusega, et tuleks kõikidel ja kõikjal õppida programmeerima. Väga huvitav on kuulda uuest ametipostist nagu „penetration tester“. Elar Lang toob välja valukohti, mis valitsevad siiani tänapäeva koolisüsteemis, miks inimesed ei taha õppida. Lektori loengust kõlab hästi läbi,et „Võimalustest tuleb kinni haarata“.

Elar Langi arvates tuleb seada endale kõrged eesmärgid ja õppida õppima. Selleks, et kohaneda muutuva maailmaga ning „leidma iseenda tõe“( E. Lang 10.09.2015). Elus ei ole raskeid asju, vaid on väljakutsed. Tuleb valmis olla pingutusteks. Samuti tuleks lektori arvates seada eesmärgid, kuhu jõuda ja tuleks läbi mõelda, miks inimesed ülikooli astusid. Eesmärgi nimel tuleb tegutseda. Loengupidajal on väga hea ja eesmärgistatud lähenemine õppimisele, et asjad saaksid lõpuks tehtud. Elar viitab ka suhtumisele – see on oluline igas elus aspektis.

Paratamatult olles ise tänases eluetapis pean ma nõustuma Elari öelduga. Suhtumine on oluline ja eesmärke tuleb seada. Kõike tuleb teha ratsionaalsusest lähtudes. Kui suudab kooli kolme lapse kõrvalt lõpetada, siis miks mitte. Natukene jäi loengu puhul häirima see, et ta hästi palju rõhus oma diplomitööle. Võib- olla kaugõppijale oleks loonud rohkem tööalased või koolitusega seotud näited paremini seoseid.

Neljandat loengut oli väga raske kuulata. Kasutati väga palju spetsiifilist sõnavara, mida mina kui algaja inimene ei suutnud hoomata. Jäi meelde see, et veel üheksakümnendatel pidid serveri masina ikka ise kokku panema. Stressi taluvus peab olema suur. Loengupidaja võiks natukene ette valmistada oma presentatsiooni raske oli jälgida esitust.

Lisaks jäi veel meelde see, et 90ndatel liikus enamus infot suuliselt jaolid väga kehvad töövahendid. Oluline on teada eetikat – kasutaja andmetes ei tohi surkida. Tööandjana tasub valida sellist ettevõtet, kes vahetult teenust kliendile pakub.

Kas testimine on seksikas? Kert Suvi leiab, et on küll. Tema sõnul on vaja testida selleks, et saada informatsiooni ja maandada riske. Lektor leiab, et testitakse liiga vähe ja seejuures on spetsialiste liiga vähe. Kui muu maailm testib kuni 25% projektimahust, siis Eestis on see number ligi kaks korda väiksem. Põhjuseid, miks ei testita on mitu: see on kallis, ei loo lisaväärtust ja tihtilugu ei jää ka aega (Suvi, 2015). See, pani korralikult ikka mõtlema, et kui kaua testimata Eesti IT süsteemid ikka vastu peavad.

Lektor toob oma loengus välja, et kõik testivad. Ilmselt on see tõsi, kuigi algaja inimesena ei pruugi ma seda märgata. Kerdi sõnul on testijad agu evangelistid, kes oma usku jagavad ja keda keegi ei usu ennem, kui midagi katki on. Lisaks tõi härra Suvi välja kaks huvitavat fakti. Esiteks tuleks tegeleda koodiauditiga, mis oleks ilmselt võinud vältida "Diselgate"´i skandaali ja teiseks, et testijate puhul on oluline sertifitseeritus.

Järgmine peatükk hakkas pihta huvitava vaatepildiga loengupidajale, kes ei näinud päris tavaline välja. Jutt siis päris lihtne, mida vaja, et saada töötav asi. Sulatinast päris kulda ikka ei tooda (Tannisberg, 2015). Lektori soovitust rongilt maha astumiseks on iseenesest hea point teatavaks võtta neil, kes siis tõesti ei tunne, et IT on ikka nendele. Üllatavalt tuli ikka palju välja, et arenduse puhul tuleb tegeleda kommunikatsioooniga . Iseenesest neid peamiseid põhjuseid teadsin, kuid ometi jälle hea meenutus asja kohta. Ühest aspektist kordas mõneti projektijuhtimise loengut. Äge viis oli tal tutvustamaks metoodikat, kuidas tehakse hinnangut asja valmimise kohta. Väga mõistlik ülevaade ka sellest, mis saab edu võtmeks. Hästi tore, et tutvustas ka äride finantsmudeleid, võhikule huvitav teadmine. Samuti faktiliselt hea teada seda, et inimene, kes programmeerid Office tarkvara oli üks esimesi tarkvara miljardäre.

Tegemist minu jaoks väga mõtleme paneva loenguga. Eriti just sellest aspektist, et teatud töökohad reaalselt ka ära kaovad.

Uus jutuajamine juhatati jälle sisse. Tanel Unt on pikaajalise taustaga ettevõtja, kes alustas väga noorelt ettevõtlusega. Huvitav on kuulata tema elulugu, ilmselt on tal ka omajagu õnne olnud. Samas tundub, et inimesele meeldib ikka nokitseda ja see on lõppkokkuvõttes talle ka edu toonud. Entusiasm ja kindlasti ka eelmises loengus mainitud üleolek oli tunda ka antud esineja olekus.

Tanel tõi välja ka selle, et kommunikatsioon on oluline. Seda just enda näitel, kus ta ütles, et vahel oli sõpradega ikka tülis küll. Lektor promob väga hästi ettevõtlust ja sellega seonduvat. Tema argument „oma aja peremees“ on tihti ka üks peamiseid põhjuseid, miks ettevõtjaks tegelikult hakatakse. Ringiga jõuab Tanel ikka tagasi selle juurde, et kommunikatsioon on oluline ja et sama oluline panna kokku selline meeskond, kellega on hea koostööd teha.

Seda enam seob ta meeskonna oma järgneva jutuga, kus toob välja, et ettevõtja elu ei ole kerge ja probleeme tuleb igapäevaselt lahendada. Samas mainib ta ka seda, et olles ettevõtja müüd sa tegelikult oma meeskonda, nii nagu see on sarnane Garage48 üritustele. Väga vaimukas juhtum Kosovo kohta, mulle väga meeldis, aga lool oli ka oma moraal, mida meeles pidada.

Iseenesest väga asjalik loeng ettevõtluse poole pealt. Tõi välja ka selle, et hea kood ja optimeerimine on oluline. Raha loopimine riistavara peale ei aita alati. Alati tuleks testida oma programmi, ennem kui probleemid tekitavad.

Viimane osa algas sellega, et meenutatu, mis vajalik teha on, et aine läbida. Oliver Kadak juhtis loengu hästi sisse, jäädes esialgu salapäraseks. Esimeses lektori sõnul tuleb olla kirglik ja siis raha järgneb. Oliver räägib erinevate näidete varal, kuidas ja milleks andmeid kasutatakse. Räägitakse väga hästi ja enamus loengust möödus nagu silmapilkselt.

Andmeanalüüsija palkamine on hea ja vähendab ettevõtte kulusid. See on vajalik asjade optimeerimiseks. Natuke tekitas Oliver ka paranoiat, aga samas ka mingi reaalsuscheck asjadele, et kuidas tänapäeval ikka inimestelt raha püütakse pehmelt öeldes lüpsta. Huvitav oli ka tema insight IT projektimaailma, kuidas inimesi müüakse kui lihakehi. Huvitav oli ka tema äriidee, mida ilmselt saaks tulevikus rakendada, kui piisavalt läbi mõelda.

Lõpetuseks võib öelda, et loengu üldiselt olid huvitavad. Loengupidajate taust oli veel huvitavam ja ma olen väga tänulik selle eest, et oli võimalik vaadata neid salvestisi üldharivatel teemadel. Leian, et üldiselt olid teemad intrigeerivad ning lausa mõtlemapanevad. Mulle kui suhteliselt IT võhikule inimesele avardasid need ettekanded maailmapilti kindlasti. Ei tea, kas see oli meelega nii, aga minu jaoks õige huvitavam loeng oli pistetud lõppu. Võimalik, et asi on selles, et ma muust ka nii palju ei tea, aga Oliver rääkis arusaadavalt ja lihtsalt asjadest nii nagu nad on.

Tagasisideks loengute endi kohta nii palju, et küsimused mis esitatakse lektorile võiks näiteks härra Karmo üle korrata, sest mitme loengu puhul ei kuulnu küsimust ja läbiviija ei korranud küsimust ka kahjuks. Samuti võiks tulevikus hoiatada, et ei räägitaks väga tehnilises keeles, sest algaja ei pruugi nagu nii aru saada ja kasu jääb võrdlemisi minimaalseks.

Ja lõpuks küsimus sulle kallis kaastudeng, kes sa siia lehele oled võib-olla juhuslikult sattunud: „ Kas sina tead, kuidas süüa elevanti?“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Vastavalt õppekorralduse eeskirjale:

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

Mis on tähtajad?

5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Seega saab kuni kolm tasuta "katset".

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Vastavalt Finantsinfole on see hetkeseisuga 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vastavalt Finantsinfo alamsektsiooni Vajaduspõhine õppetoetus alt:

Vajaduspõhise õppetoestuse saamiseks peab olema täidetud kolm kriteeriumit:

1. Olema sisseastunud 2013/14. õa või hiljem;
2. Kui perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
3. Kui õpid täiskoormusega ja täidad õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe

mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub:

1. Leibkonna sissetulekust
2. Sellest, kas inimesel üldse on õigust taotleda toetust (ehk vastab eeltoodud tingimustele)
3. Sellest, kui vana on tudeng
4. Kas tudeng on ka ise lapsevanem

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 21 EAP Y = 27 EAP

Vastus:

Vastavalt Finantsinfole[ 22.10.2015] on Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Seega minu arusaama kohaselt tulevad maksed järgmiselt:

I semester [27 - 21 = 6] * 50€ = 300€

II semester [27 - 27 = 0] * 50€ = 0 € ja kuna oli see õpilane oli looder, siis tuleb ka esimese semestri tasu juurde 300€.

Akumulatiivselt teeb see aasta lõpuks I semester ja II semester [300 + 300 = ] 600 kokku.

Vastusena küsimusele tuleb tasuda 6 EAP eest, mis esimene semester tegemata jäi, kahel korral.