User:Rsaarmae

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rain Saarmäe
Rühm: DK12
Esitamise kuupäev: 28.10.2015
Kood: ******64

Essee

Kokkuvõtteks 2015. a. Erialatutvustuse ja õpingukorralduse I020 aine loengusarjale

Tänu oma väikesele rahvaarvule ja pindalale on Eesti väga paindlik muutustele reageerimise aspektist. Tehnoloogiliste uuenduste viimine massidesse on siin lihtne, investeeringute suurusjärgud on mõistlikud ja hoomatavad, inimesed on muutustele vastuvõtlikud. E-riik, internetipangandus, üleriigilised kattuvad mobiil- ja andmesidevõrgud… kõik see, mis teeb meie igapäevase elu kergemaks ja sujuvamaks ja tundub eestlasena nüüd juba nii iseenesest mõistetav – paljudes lääneriikides ei ole need asjad kaugeltki nii arenenud ja nii laialt levinud. Seepärast oli ka väga huvitav kuulata antud kursuse raames loengut andmas Eesti IT valdkonnas läbilöönud isikute lugusid ja soovitusi, teades, et tegemist on tegelikult maailma tipptasemel spetsialistidega.

Esinejad oli üsna erinevate taustadega. Tiina Seeman ei tundnud keskhariduse omandanuna otsest huvi IT valdkonna vastu ja tegeles muude ambitsioonide täitmisega, kuni tundis ühel hetkel kutset ja siirdus õppima IT Kolledžis. Seejärel Elar Lang, Tanel Unt ja Oliver Kadak, kes kõik hakkasid juba üsna varakult iseseisvalt IT valdkonnas tegutsema, ilma et oleks omandanud IT kõrghariduse kohe pärast keskkooli. Sellest olenemata võtsid isikute karjäärid väga erinevaid suundi – Tanel Unt rajas ridamisi ettevõtteid ja kõrghariduse omandamine ei olnud põhiprioriteet, Elar Lang sattus pärast aastatepikkust kogemust vabakutselise arendajana lõpuks IT Kolledžisse ja lõpetas nii selle kui ka magistriõppe TTÜs cum laude ning rajas tarkvaraturbe testimise ettevõtte, Oliver Kadak omandas kõrghariduse majanduse valdkonnas ning on tegelenud IT toodete ja teenuste müügiga üle kahekümne aasta. Järelikult ei eksisteeri ühest valemit, kuidas saada IT vallas edukaks. Loengutes nähtud esitlused olid kõik erineva ülesehitusega ning kõigi esinejate elukogemused olid olnud väga erinevad. Sellest hoolimata olid teatud väärtused ja teadmised, mida iga esineja pidas vajalikuks mainida.

Esimene ja eeldatavasti kõige tähtsam neist on ilmselt meeskonna olulisus eesmärkide edukaks elluviimiseks ja seda mitte ainult IT valdkonnas. Olgu need siis sõbrad, kellega koos hakkasite programmeerima varases koolieas või meeskonnad, kelle igas uues töökohas pead uuesti hoolikalt kokku sobitama. Liikudes uute eesmärkide poole, soovitati võimaluse ja olemasolu korral oma eelnenud kogemusest tuttav meeskond kaasa võtta. Selle teemaga haakub ka Targo Tennisbergi poolt mainitud tõdemus, et IT projekti õnnestumine või ebaõnnestumine sõltub vähemal määral inimeste isiklikest oskustest ja palju suuremal määral projektiga seotud inimeste omavahelisest suhtlusest ja sünergiast.

Teiseks on oluline mitte teha n.ö. „sekretäri tööd”. Kui sulle kui töölisele antakse ülesanne, siis ei tule seda tuimalt täita, vaid tuleb asja mõttekuse üle järgi mõelda, vajadusel parandada vigu või täpsustada ülesande või sõnumi sisu üle, kas tegevusele lisaväärtus või vähemalt üritada mõtestatult üritada protsessis osaleda ja sellest aru saada. Oliver Kadaku sõnul kehtib sama ka statistika koha pealt: kunagi ei tohi statistikat tuimalt uskuda, tuleb mõelda asja üle järele, uurida: mis oli valim ja valimi suurus, mis olid valimi parameetrid, piirangud. Selliste teadmiste puhul saab palju täpsemaid ja asjakohasemaid järeldusi teha statistika põhjal. Ehk siis kokkuvõttes: ära ole liinitööline, kes teeb, aga ei mõtle kaasa.

Kolmandaks soovitus liikuda elus erinevate töökohtade vahel, õppida ja proovida erinevaid asju. Selleks, et leida see mis sulle tõeliselt meeldib, peab paratamatult proovima rohkem kui ühte asja. Enamik (või kõik) esinejatest olid suhteliselt mitmekesise ja värvika taustaga, mõned hariduse aga enamus töökogemuse poolest. Seega ei tasu juuri maasse lüüa kui sul on töö juures mugav ja hea. Selleks, et paigal püsida, peab täiest jõust jooksma. Lisaks annab erinevate asjade proovimine suurema võimaluse olla „õigel ajal õiges kohas”, nagu läks Taavi Tuisk'il kui ta sattus süsteemiadministraatorina Skype tööle. Siiski tuleb meeles pidada, et õnn = ettevalmistus + võimalus. Isegi kui võimalus on olemas, pead ka ise olema selleks võimaluseks valmistunud.

Neljandaks töötasid olid mitmed esinejad ise testijad ja kõik ülejäänud rõhutasid testimise tähtsust tarkvara loomise protsessis. Kert Suvi sõnul Eestis ei testida piisavalt ja seda paljudel erinevatel ettekäänetel. Samas tuleb silmas pidada, et testijatel on eriline „peakuju”, nt. „testija ei eelda, testija testib”, seega ei sobi ka iga arendaja testijaks, aga iga arendaja peaks vähemalt oma arendust testima, enne kui see testijatele proovimiseks saata.

Kokkuvõttes avaldas mulle isiklikult kõige rohkem muljet Elar Langi loeng. Motivatsioon õppimiseks ja muidu enesetäiendamiseks kahekordistus. Soovitan ITK seda loengut näidata Teeviidal jms. kohtades, kust loodetakse leida uusi õpilasi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituseks on vaja kokku leppida aine õppejõuga. Kordussooritusele saab registreeruda ÕIS-s. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritused on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta. Riigieelarvevälisel kohal on kordussooritused tasulised, tasu suurus on kehtestatud rektori käsikirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus
Akadeemilist puhkust on esimesel aastal võimalik taotleda tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vaja esitada avaldus koos tõenditega (meditsiiniasutuse tõend, kutse aja- või asendusteenistusse, lapse sünnitunnistus) rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aega on aeg, mis kulub vastsündinud lapse kolmeaastaseks saamiseni (eeldatavasti 3 aastat). Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui on tegemist
a. keskmise, raske või sügava puudega isikuga
b. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga
c. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Vastnimetatud juhtudel on akadeemilisel puhkusel olles võimalik järgi teha ka eksameid ja arvestusi.
Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. eelpoolnimetatud juhtudel). Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

(27 EAP - 25 EAP) + (27 EAP - 23 EAP) = 6 EAP

Õppekulud tuleb hüvitada 6 EAP ulatuses. Iga EAP eest nõutakse 50€, seega on esitatava arve suurus 300 €.