User:Linoor

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lisette Noor

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli põnev loengute sari, kus iga nädal tuli uus külalisesineja, kes rääkisid oma kogemustest IT-maailmas, et anda tudengitele parema ettekujutuse tulevikus eesolevatest võimalustest IT alal.

Nagu loengu pealkirigi ütleb oli esimene loeng sissejuhatav osa ainele õpingukorraldus ja erialatutvustus. Selle käigus tutvustati õppeosakonnas olevaid töötajaid ning nende rolle, et tudengid teaksid, kelle poole põõrduda vastavate küsimustega. Loengus räägiti üle ka koolikorra tähtsamad punktid, mis esmakursuslasele on kindlasti vajalik. Samuti anti nõuandeid tudengitele, kuidas kolledžis paremini läbi saada. Loengus sai palju kasulikku infot koolielu kohta.

Teine loeng külalisesinejaga, kelleks oli Tiina Seeman. Loengu teemaks oli projektijuhtimine. Ta andis sisuka ülevaate sellest, kuidas projekti läbiviimine ja juhtimine toimub. Toodi esile kui tähtis on mingi projekti läbiviimisel planeerimine ja ajakava vormistamine, meeskonnatöö ja meeskonna liikmete omavaheline suhtlemine, et projekt võimalikult hästi valmis teha. Leidsin, et oli asjakohane teema, sest et tudengid peavad tegelikult korraliku koguse kodutöid tegema ning selleks läheb head planeerimisoskust vaja, muidu võib tekkida olukord, kus jäädakse õpingutest maha või tööde hulk kuhjub tohutult. Samuti anti hea soovitus, et enda töösse ära ei upuks - nimelt võiks leida endale mõne hobi väljaspool tööd või kooli, et hoida ära stressi.

Kolmanda loengu teemaks oli ülikoolis õppimine, mida esitas külalisesineja Elar Lang. Ta rääkis enda õppimise kogemustest nii koolis kui ka väljaspool kooli ning jagas tarkuseterasid, mida peaks tudeng enda jaoks tegema, et koolis edukalt läbi saada. Loengus oli mõned teemad, mis pakkusid rohkem huvi. Üks nendest oli see kui esineja rääkis enda väga pikast pausist õppimisest, aga sellegipoolest ta õppis iseseisvalt edasi programmeerimist. See andis mulle parema arusaama, miks mõned jätavad õpingud pooleli ning lähevad tööle ega kavatsegi jätkata õpingutes. Ta tõi välja need argumendid, miks ei peaks tagasi kooli minema ja vastupidi. Teine teema, mis meelde jäi, oli see, et millise suhtumisega tuleks käia koolis üldse. On teada, et esineb raskusi õppetöös, kuid samas miski pole võimatu. Tuleb keskenduda sellele, kuidas saaks töö ära teha, mitte sellele, et kuidas või miks ei saa. Loeng andis hea ülevaate, kuidas tuleks suhtuda ülikooli õppetöösse.

Neljandal loengul esines Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administreerimisest. Kuna polnud kunagi administreerimisega kokku puutunud sai nii mõndagi selle ala kohta teada. Administraatoritel on üsna vastutusrikas ja keeruline töö, mis vajab inimest, kellel on kõrge stressitaluvus, on leidlik probleemide lahendamises, ja samuti pädev antud alal. Nende töö on ehitada võrgusüsteeme, neid hallata ja ennetada võimalikke probleeme, mis võib süsteemis esineda, sest et kui süsteemiga midagi juhtub, tuleb see võimalikult ruttu ära parandada ükskõik, mis ajal see ka ei juhtuks. Üks näpunäide, mis tuli meelde jätta, oli see et ei tohi tuhnida kliendi andmetes, sest sellest võib korralik pahandus tekkida ning võib ka enda usaldusväärsuse rikkuda administraatorina. Kuigi selline reegel kehtib vist igasugusel IT ametil.

Viiendal loengul esines Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta selgitas, miks on testimine üldse vajalik IT-alal ning milleks seda ei tehta piisavalt. Nende põhjendusteks on olnud see, et pole piisavalt aega testimiseks kuna projekt sai hiljem valmis või peetakse testimist üldse ebaoluliseks. Tegelikult on see vajalik osa projekti valmistamisel, sest et on parem kohe viga üles leida ja ära parandada kui hiljem pikema aja vältel korduvalt parandada vigu, mida ei kontrollitud. Esineja mainis, milliste iseloomujoontega inimesed sellele alale sobivad kõige paremini. Nad peaksid olema teistsuguse mõtlemisega, kavalad, oskavad mõelda 'out of the box', skeptilised ja mitte kergeusklikud. Loeng äratas isegi huvi testija ameti vastu. Seda enam, et töö seisneb selles, et antakse ette tarkvara ning sinu töö on see põhimõtteliselt laiali lammutada.

Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg, kes rääkis ellujäämisest IT-maailmas. Paraku kõik, mida ülikoolis õpetatakse, on ainult väike osa sellest nii-öelda õppematerjalist, mis läheb vaja tööl. Koolis on projektide tegemine palju lihtsam, sest et on ette antud juhendid ja kriteerium selle kohta, milline peaks tulemus välja nägema. Tööl aga on projektide tegemine keerulisem, sest et ei ole ette antud selleks juhendeid, vaid peab enda peaga mõtlema. Üheski ametijuhendis pole kirjas kõikide oskuste nimekiri, mida läheks ametis tegelikult vaja. Seega programmeerija töö ei koosne ainult programmeerimisest.

Seitsmendal loengul Tanel Unt, kes rääkis enda kogemustest IT ettevõtluses ning jagas näpunäiteid. Andis nõu, kuidas valida endale meeskonda. Tähtis on see, meeskond saab omavahel hästi läbi ning meeskonnatöö toimib. Samuti peavad meeskonnakaaslased olema osavad enda töös. Kirjeldati lühidalt ettevõtja tavaline tööpäev, mis seisnes selles, et hommikul tullakse tööle ning hakatakse probleeme lahendama. Tunnistati, et tekib momente kui töö võib käia üle jõu ning hakatakse kahtlema, kas ikka tahetakse selle ettevõtlusega tegeleda. Isiklikult ei tunne suurt huvi ettevõtluse vastu, aga ikkagi oli huvitav kuulata, milliseid kogemusi on keegi saaanud. Soovitati ka Garage48 üritusel käia, kus saab hea ettekujutuse, milline ettevõtlus välja näeb.

Viimasel loengul esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti esines Oliver, kes rääkis andmeanalüüsist ja selle rakendusest. Kasutades andmeanalüüsi ja statistikat on võimalik teha prognoose mõne ettevõtte kohta. Näiteks ennustatakse kui palju saadakse kasumit järgmiste aastate jooksul või kui palju klientide arv kasvaks või kahaneks. Ennustamine aga pole täiesti üks ühele täpne, vaid tulemuseks saadakse ligikaudne prognoos. Selle meetodi kasutamises võib ka oht olla, et tehakse vale ennustus, mistõttu peavad ettevõtte andmed olema korrektsed. Oli ka üks väide, mis jäi meelde. Sõltumata ükskõik missugustest eelistustest on võimalik leida enda jaoks see niši ala, millega on võimalik läbi lüüa maailmas. Teisisõnu on võimalik leida endale selline töö, mida tõeliselt meeldib teha ning ei jätagi sellist muljet nagu käiksid tööl.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit saab järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13. [1])

Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga.(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [2])

Kordussooritusele registreeritakse ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [3])

Eksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. [4])

Riigi finantseeritaval õppekohal olevale õppijale on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.[5])

Tasulisel õppekohal olevale õppijale on 2015/2016 õppeaastal 20€.(Teenuste tasumäärad 5.[6])

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.[7])

Puhkusele minekuks peab esitama avalduse rektori nimele.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.[8])

Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.[9])

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele järgmise semestri punase joone päevaks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.[10])

Aineid saavad deklareerida õpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2013/14 õppeaastast, keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, aja- või asendusteenistuses.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.[11])

Eksameid ja arvestusi saavad järele teha need õpilased, kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.[12])

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 22

Y = 23

Õppeaastas on vaja saada kokku 54 EAP-d. Hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

((27 - 22) * 2 + (27 - 23)) * 50 = 14 * 50 = 700€

Aasta lõpuks tuleb 14 EAP ulatuses tasuda 700€.

Viited

1. Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.

2. Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.

3. Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.

4. Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.

5. Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.

6. Teenuste tasumäärad 5.

7. Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.

8. Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.

9. Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.

10.Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.

11.Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.

12.Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.