User:Rosoosaa: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (2 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 37: | Line 37: | ||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. | Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]5.2.13.</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]5.2.14.</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]5.2.14.2.</ref>. | ||
Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis. Kuid, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. Registreerima peab hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus] | Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis. Kuid, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. Registreerima peab hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]5.2.8.</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]5.2.7.</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]5.</ref>. | ||
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele?]</ref>. | RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele?]9.</ref>. | ||
===Küsimus 4=== | ===Küsimus 4=== | ||
| Line 47: | Line 47: | ||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: tehtud tööde näidised, tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/]</ref>. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (alates sisseastumisest 2013/14) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. | Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: tehtud tööde näidised, tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/]</ref>. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (alates sisseastumisest 2013/14) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]1.2.18.</ref>. | ||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
| Line 60: | Line 60: | ||
<references /> | <references /> | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]] | |||
Latest revision as of 20:01, 21 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Roland Soosaar
Esitamise kuupäev: 21.10.2015
Essee
Aine esimene loeng toimus juba 26. augustil, kus räägiti eesmärkidest, tutvustati koolielu ning jagati näpunäiteid, kuidas kooliasjadeg toime tulla. Ütlen kohe ausalt ära- arvasin esmapilgul, et aine on igav ning mulle ebavajalik. Väga rõhutati, et õppekorralduse eeskirjad tuleb kindlasti läbi lugeda. Meile tutvustati ka natukene printimisvõimalust, et kuus võib endale printida 50 lehte, mis on minu arvates väga hea ning mõistlik variant, sest printimine võib olla paljudele üliõpilastele probleemiks. Olen kuulnud ka, et TTÜ’s peab printimse eest maksma, kuid see on ju lisakulu üliõpilastele. Ainete deklareerimisega soovitati alustada võimalikult varakult, mida ka tegin. Alguses tundus koolisüsteem ikka väga segane, kuid peale natukest pusimist sain kõigega ilusti hakkama. Samuti soovitati, et rasked ained tuleks kõigepealt ära teha, nagu matemaatiline analüüs, kus pidi olema väga hea õpetaja, füüsika ning ka java. Julgen öelda, et meil on väga tudengisõbralik kool.
Teise loengu teemaks oli IT projektide juhtimine. Nagu ikka, hommikuti on uni suur ning tuleb ennast lihtsalt kuulama sundida. Antud isik rääkis väga palju enda elust, kuidas ta kooli sattus ning kus ta töötas. Ausalt öeldes, oli seda kohati igav kuulata ning mõtted läksid aegajalt uitama. Jäi mulje nagu esineja räägiks oma juttu enda ette, kuid kõik ei saagi alati meelepärane olla. Sellest loengust jäi meelde, et töö kõrvalt tuleks tegeleda ka hobidega, käia kas või aegajalt jooksmas, et saada mõtted kõrvale tööelust ning aidata peal natukene puhata. Samuti mainiti ära, milline roll on projektijuhil. Tema vastutus on tegelikult väga suur, kui projekt läbi kukub langeb vatutus tema õlgadele. Lisaks tuleb valida endale alati meelepärane meeskond, kellega oleks sujuv koostöö ning hea klapp, et töö saaks hästi tehtud.
Kuna teine loeng ei jätnud just kõige paremat muljet polnud ka erilist motivatsiooni minna kolmandasse. Olin kindel, et tuleb jälle üks igav pooleteise tunnine istumine. Kuid võta näpust, nii huvitavas loengus polnud ma veel enda elus käinud. Esineja oli väga hea jutuoskusega ning teda oli huvitav kuulata. Elari ütles kohe ära, et õppige progrema, see tuleb teile kasuks, ning see sama kajastus ka väga paljudes teistes loengutes. Lisaks kiitis ta ka Kristiina Hakki, millele võin nüüd ka kinnitust anda. Antud õppejõud on väga tugev enda erialas ning oskab hästi oma teadmisi õpilastele edasi anda. Esineja jagas rohkelt häid soovitusi, kuidas koolis hakkama saada. Meeldejäävaim neist oli koostada to-do list, millel tegelikult ka on väga hea eesmärk. Mina ise kasutan selleks kalendrit, kuhu märgin kõik enda tööd ning vajalikut tegemised ja mida on igapäevaselt mugav jälgida. Lõppkokkuvõttes oli loeng väga huvitav ja kasulik.
Neljanda loengu eesmärk oli meile teadvustada, millega süsteemihaldur igapäevaselt tegeleb. Loengusse saabusin suure rõõmuga, kuna eelmine jättis väga hea mulje ning ootasin samasugust elamust. Kuna ise õpin süsteemide administreerimist, siis tunduski see loeng nagu mulle mõeldud. Kuid kahjuks rääkis esineja monotoonselt, mistõttu oli raske keskenduda. Võrreldes eelmiste esinejatega, tutvustas Taavi enda kooliteed väga lühidalt. Võrdes, milline oli süsteemide administreerimine 10-20 aastat tagasi ning milline on preagu. Tema jutust selgus, et tänapäeval on kõik muudetud inimestele palju lihtsamaks, mis on ka loogiline. Kes ikka tahaks joosta 50 serveri vahelt, kui neid on võimalik kontrollida ka programmiga. Taolise programmi jaoks on väga oluline osata programmeerida, mida oli mainitud ka eelmistes loengutes. Väga tähtis tähelepanek oli, et ei tohiks enda nina toppida kliendi arvutisse, sest sellega võivad kaasneda suured pahandused.
Viienda loengu teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Ka Kert kiitis Kristiina Hakki, et on väga muljetavaldav meelde jätta õpilaste nimed kõigest paari nädalaga, selline asi paneb ka ennast imestama. Esineja rääkis, milleks on testimine vajalik ning miks üldse testitakse. See kõik on vajalik, et veenduda, kas kõik toimib korrektselt. Osade inimeste arvates on testimine vajalik ning osad leiavad, et testida pole üldse vaja, küll arendajad saavad selle töö kõik ära tehtud. Kuid see ei pea aga päris paika. Lisaks on testimisega nii, et midagi ei pruugi juhtuda kui ei testi, aga samas võib kõik ka nässu minna. Eriti vajalik on testimine just panganduse alal ning riigi siseasjade puhul. Näiteks võib tuua e-valimised, kui enne valimisi programmi ei testita, võivad valimised olla ebausaldusväärsed. Panen linnuke Edgar Savisaare kohale, kuid programm otsustab sisestada valiku hoopis Taavi Rõivase kasuks. Selle näite puhul sai mulle selgeks, kui tähtis testimine tegelikult on.
Kuuenda loengu teemaks oli tarkvaraarenduse maailm ning kuidas seal ellu jääda. Väga tähelepanu köitev viis loengut alustada oli teha seda võluri kostüümis. Targo juhatas loengu sisse huvitava looga. Esineja rääkis ka programmeerimisest ja programmeerija tööst, et nad ainult ei programmeeri, vaid kirjutavad ka dokumentatsiooni, suhtlevad teiste töökaaslastega ning õpivad ka juurde. Samuti seletas ta laialt lahti, et ükski inimene ei suuda üksi hallata kogu süsteemi, see oleks lihtsalt liiga keeruline. Seletades kasutas ta tahvli näidet,et kui lähed www.google.com, mis siis tegelikult toimuma hakkab. Taaskord oli loeng väga huvitav ja hariv.
Seitsmenda loengu teemaks oli enda IT ettevõte. Tanel ise on teinud väga palju ettevõtteid ning väga paljudega ka läbi kukkunud. Kuid parem on alati proovida kui istuda ja teha mitte midagi. Loengu alguses tutvustas ta enda ettevõtteid ja probleeme, mis töö käigus võivad tekkida. Probleemidest tuleb alati jagu saada ning kunagi ei tohiks käega lüüa ega alla anda. Lisaks, mis kajastus ka mõnes eelmises loengus, oli see, et tuleks valida õige seltskond, kellega ettevõte luua. Tööd tuleb teha, kuid selle käigus peab ka natuke nalja saama. Üks põhjus, miks on parem töötada väike-ettevõttes ongi see, et omavahel on lõbusam. Samuti oli väga huvitav kuulata Kosovos käigust.
Kaheksanda loengu teemaks oli andmekaevandamine ning analüütika. Esinejad olid väga osavad ning neid oli huvitav kuulata. Märkimisväärselt palju toodi elulisi näiteid, mida oli huvitav jälgida, nagu näiteks Amazoni näide ja palgalõhe. Samuti räägiti loogikast, et kuidas paigutatakse asjad autosse, nii et kaup võimalikult kiirelt ja mugavalt tellijatele kätte toimetada.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et aine pakub mulle väga palju huvi ning laiendab rohkelt üliõpilaste silmaringi. Kuigi mõned loengud võivad olla igavad, leidub ka neid, mis pakuvad palju huvi. Loengutes esinejad võiksid olla siiski hea jutu- ning esinemisoskusega, kuid saan ka aru, et alati ei ole seda võimalik teha. Omast kogemusest võin öelda, et tudengil on huvitavam loengut jälgida, kui esinejaks on keegi, kes räägib temale köitvalt.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [[3]. Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis. Kuid, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. Registreerima peab hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 € [6]. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [7].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: tehtud tööde näidised, tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid [8]. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (alates sisseastumisest 2013/14) [9].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vajalik EAP hulk on 54. Ühe EAP maksumus on 50 eurot [10]. Kuna 27 EAP on miinimum, siis esimese semestri lõpus ei pea ma midagi tasuma. Kuid kuna teise semestri lõpuks on mul 26 EAP, siis pean ma tasuma arve 1 EAP ulatuses ehk 50 eurot.
