User:Nvoropaj: Difference between revisions
(71 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13 | Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13 | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015 | ||
==Essee== | |||
Mul on väga hea meel, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine on IT süsteemide arenduse õppekavas olemas, sest see osutus minu jaoks väga kasulikuks ja harivaks, andes selgema ettekujutuse ja ülevaate, mis ametikohtadel on võimalik tulevikus töötada. | |||
Kõigi loengute läbivaks teemaks-sõnumiks on esiteks, programmeerimise oskuse vajalikkus mitte ainult arendajate-programmeerijate jaoks, vaid ka projektijuhtide, süsteemiadministraatorite ja IT ettevõtja jaoks. Teiseks, kõik külalisesinejad rõhutasid seda, et õppida õppimise oskus on hädavajalik ja oluline erinevatel IT ametikohtadel. Kolmandaks, vajalikuks oskuseks nimetati suhtlemisoskust ja meeskonnas töötamise oskust. | |||
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 26. septembri loengusalvestus]</ref> | |||
tutvustati õppekorraldust, erinevaid stipendiumivõimalusi ja õppeväliseid tegevusi - robootikaringi ja Pythoni programmeerimisklubi. Loomulikult räägiti ka antud õppeaine läbimise tingimustest - essee ja vastused küsimustele õppekorralduse kohta. | |||
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus] </ref> rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Huvitav oli kuulda, et Tiina Seemani arvates on projektijuhtimine üks osa tema igapäevaelust, sest ükskõik mida ta teeb, kas eraelus või tööelus, taandub ikka lõpuks sellele, kuidas ta juhib kogu seda projekti, mida ta parasjagu on ette võtnud. | |||
Projektijuhi töö sobib inimesele, kellele meeldib asju korraldada ja juhtida, suhelda inimestega, kes on paindlik ja suudab toime tulla muutustega. Ta rõhutas, et projekt on kliendi jaoks ja tuleb näha kliendi vaatenurga, et ettevõte teeniks kasumit. Lisaks sellele rääkis projektide läbikukkumise põhjustest. Projektijuhist sõltuvad tegevjuhtide kaasatus, selge skoop kõikidele osapooltele, korralik planeerimine, realistlikud ootused, projekti alamtähtajad, omanikutunde puudumine, selge visioon ja eesmärgid. Ta mainis projektijuhtimise viit dimensiooni - aega, skoopi, ressursse (raha), toote/teenuse kvaliteeti ja pingutust. Lisaks projektijuhtimise dimensioonidele on olulised ka sõltuvuste ja kriitilise ahela planeerimine ning riskide läbimõtlemine, kuid mitte nendesse kinnijäämine. Ta rõhutas, et olulisim asi on meeskond: ilma hea tiimita ei tule head nahka (inimesed nii projekti sees kui ka väljaspool). | |||
Kolmas loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus ]</ref> on värsketele üliõpilastele kõige vajalikum ja õpetlikum. Elar Lang toonitas, et tähtis on õppida õppima, sest me elame informatsiooniajastul; võim on neil, kes suudavad töödelda ja analüüsida infot, teha järeldusi ja leida oma tõde; pidevalt luuakse uued tehnoloogiad - pidev vajadus ajaga kaasas olla; tuleb kohanema uute olukordadega (nt uus töökoht või spetsiifiline projekt). Ülikooli eesmärgiks on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, mitte aga teha sind igas õppeaines tipptaseme spetsialistiks. Mulle jäi hästi meelde tema poolt toodud võrdlus, et kui teadmised oleks raamat, siis kool on vaid sisukord. Lisaks ta ütles, et edukus ei ole juhus, vaid see on teadlik valik. Edu saavutamiseks ta soovitas mõtlema positiivselt - keskenduda sellele, et saad hakkama, oled valmis panustada, oled ju varem hakkama saanud ja keskenduda võimalustele, mitte aga takistustele. Kooli tuleks võtta kui võimalust õppida olema edukas. Tema eesmärgi saavutamise retsept on järgmine: sul peab olema eesmärk, siis on vaja lihtsalt pihta hakata („Every journey begins with a single step, but you never finish if you don't start“), teha plaani ja to-do nimekirja, oma aja planeerides tuleb luua ajalisi puhvreid (juhuks, kui tuleb ette ootamatuid tagasilööke või probleeme) ja mitte lükata asju edasi viimasele minutile, pühendumine tööle/õpingutele ja vastutustundlik suhtumine töösse. | |||
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus ]</ref> rääkis Taavi Tuisk, et süsteemiadministraatoril peab olema | |||
hea stressitaluvus ja külm pea (nt süsteemi töös tõrgete tekkimisel suhtlemisel ülemusega, tõrgete kõrvaldamiseks tuleb probleemi diagnoosima, mõtlema välja võimalikud probleemi lahendused ja valima nendest parima), leidlikkus, hea programmeerimise oskus ja hea ametieetika ehk mitte sobrada kasutajate andmetes. Ettekanne andis väga põhjaliku ülevaate süsteemiadministraatori tööst. | |||
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus] </ref> tuli juttu testijatest. Testimise eesmärgiks on info saamine, informatsioon võimaldab maandada riske ehk testimine mõjutab tarkvara kvaliteeti. Kert Suvi rääkis, et on vaja vähe testijad, sest testimine on kallis, ei loo väärtust, testimiseks ei jää aega, testija eriala ei õpetata otseselt ülikoolis. Kert Suvi sõnul on hea testija/testijuht professionaalne skeptik/pessimist, tal puudub pime usk, tal on väga tugevalt masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine, tugev analüütik, kaval. Kuna testimise eriala ei õpetata ülikoolis, siis on olulised testija sertifikaadid tööle saamisel. | |||
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus] </ref> "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?" rääkis Targo Tennisberg, et tarkvara arendus ei koosne vaid programmeerimisest, on vajalik hulk tugitegevusi; | |||
programmeerijad ei tegele vaid programmeerimisega, hoopis vastupidi - programmeerimisega nad tegelevad vähemuse oma ajast. Kui ei ole hästi (ehk siis tavaliselt), arendaja tegeleb erinevate probleemide lahendamisega. Tema sõnul tarkvara projekti edu võtmeteks on probleemide ennetamine ja riskide maandamine, mitte aga see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada; töötajate valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust; efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Ta mainis, et enamik maailma tarkvara projektidest ebaõnnestub, kusjuures ebaõnnestumise põhjused ei ole üldiselt tehnoloogilised, vaid tulenesid puudulikust kommunikatsioonist. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, sest suuremates projektides on rohkem inimestevahelisi suhteid ja võimalusi arusaamatuste tekkimiseks. Hea töökoha saamiseks tuleb olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea meeskonnakaaslane. Kõrgemat palga saamiseks tuleb omada spetsiifilisi oskusi, mida on vähestel st millele on suur nõudlus tööturul. | |||
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus]</ref> räägiti eraettevõtlusest. Tanel Unt tõi ettevõtjaks olemise plussiks vabaduse ise otsustada mis toode arendad, miinusteks suur vastutus, sest pead maksma töötajatele palga kuu lõpus sõltumata ettevõtte käekäigust ja seda, et pead lahendama kõike probleeme, mis tekivad. Ta ei soovitanud otsida investoreid oma ettevõtte alustamisel, vaid teha kohe kasumittoovat ettevõtet, ja vältida võtta pangast suuri laene. Tema eraettevõtja kogemuse põhjal soovitas ta, et alustaval ettevõttel on targem omada palju väikeseid kliente, mitte aga ühe suure klienti, sest suur klient võib alt hüpata. | |||
Väga tähtis on hea ja omavahel sobiv meeskond ning meeskonna koostamise oskus, mis tuleb kogemusega. | |||
Tema sõnul ettevõtja peab olema hea psühholoog, raamatupidaja, finantsarvestaja, müügimees ja lisaks sellele peab oskama oma erialast tööd hästi, vajadusel tuleb muuta äriplaani ja olla paindlik, sest kõike ei saagi ette näha. Lisaks ta mainis, et läbipõlemise oht on ettevõtjal suurem võrreldes palgatöötajaga, sest eduka ettevõtte käivitamiseks kulub palju aega, pingutusi ja tööd. | |||
Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus] </ref> tõid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak näited andmekaevandamise ja analüütika kasutamise kohta. Sain teada, et mõistlikum ja otstarbekam juba toote idee tekkimisel läbi viia turu-uuringut, kas antud tootel oleks piisavalt turgu. Ning kui toode on juba turule viidud, on targem seda edasi analüüsida edukuse suurendamiseks. Lisaks sellele mainiti, et andmete analüüsi abil on võimalik suurendada läbimüüki, täiendada või parandada tooteid ja palju muid. | |||
'''Viited''' | '''Viited''' | ||
Line 30: | Line 40: | ||
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' | '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' | ||
'''Vastus:''' Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.13 kohaselt, "Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia | '''Vastus:''' Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.13, kohaselt, "Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks." <ref name=eksamikorraldus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri]</ref> | ||
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' | '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' | ||
'''Vastus:''' Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK | '''Vastus:''' Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis <ref name=kordussooritus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 9: Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. | ||
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?''' | '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?''' | ||
Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja <ref> | Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja <ref name=eksamikorraldus> </ref> p. 5.2.8. kohaselt ÕISis (klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”) ja akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel tuleb kohaselt esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. | ||
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' | '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' | ||
'''Vastus:''' Õppekorralduse eeskirja | '''Vastus:''' Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.7. kohaselt, "Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis." <ref name=eksamikorraldus> </ref> Õppeteenuste tasumäärade nimekirja <ref name=finantsinfo>30.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/121-15 "Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal"</ref> järgi 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20€. Riigi finantseeritaval õppekohal õppiva üliõpilase jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref name=kordussooritus> </ref>. | ||
===Küsimus 1=== | ===Küsimus 1=== | ||
Line 52: | Line 60: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Õppekorralduse eeskirja | Õppekorralduse eeskirja p. 7.1. kohaselt, "Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva" ja p. 7.2.1. kohaselt, "Õppekava /..../ vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK, õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]</ref> | ||
Õppekorralduse eeskirja <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ | Õppekorralduse eeskirja p. 1.3.6. kohaselt, „Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED]</ref> ehk deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada. | ||
„RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? | „RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippunud küsimustele, küsimus 2: Mida deklareerimisel arvestada?]</ref>. Sel juhul tuleb maksta ühe ainepunkti eest 37.8€ 2015/2016 õppeaastal <ref>29.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/120-15 "Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal"</ref> | ||
õppekorralduse eeskirja | . Lisaks sellele, | ||
õppekorralduse eeskirja p. 3.1.8. kohaselt „üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 3. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ]</ref> | |||
==Ülesanne== | ==Ülesanne== | ||
Line 64: | Line 73: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. õppekorralduse eeskirja p. 1.2.19. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 1.2. MÕISTETE SELGITUSI]</ref>) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ ühe EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. | |||
Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest mahust 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€/EAP*16EAP = 800€. | |||
'''Vastuste allikad''' | '''Vastuste allikad''' | ||
<references /> | <references /> |
Latest revision as of 19:24, 29 January 2017
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015
Essee
Mul on väga hea meel, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine on IT süsteemide arenduse õppekavas olemas, sest see osutus minu jaoks väga kasulikuks ja harivaks, andes selgema ettekujutuse ja ülevaate, mis ametikohtadel on võimalik tulevikus töötada.
Kõigi loengute läbivaks teemaks-sõnumiks on esiteks, programmeerimise oskuse vajalikkus mitte ainult arendajate-programmeerijate jaoks, vaid ka projektijuhtide, süsteemiadministraatorite ja IT ettevõtja jaoks. Teiseks, kõik külalisesinejad rõhutasid seda, et õppida õppimise oskus on hädavajalik ja oluline erinevatel IT ametikohtadel. Kolmandaks, vajalikuks oskuseks nimetati suhtlemisoskust ja meeskonnas töötamise oskust.
Esimeses loengus [1] tutvustati õppekorraldust, erinevaid stipendiumivõimalusi ja õppeväliseid tegevusi - robootikaringi ja Pythoni programmeerimisklubi. Loomulikult räägiti ka antud õppeaine läbimise tingimustest - essee ja vastused küsimustele õppekorralduse kohta.
Teises loengus [2] rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Huvitav oli kuulda, et Tiina Seemani arvates on projektijuhtimine üks osa tema igapäevaelust, sest ükskõik mida ta teeb, kas eraelus või tööelus, taandub ikka lõpuks sellele, kuidas ta juhib kogu seda projekti, mida ta parasjagu on ette võtnud. Projektijuhi töö sobib inimesele, kellele meeldib asju korraldada ja juhtida, suhelda inimestega, kes on paindlik ja suudab toime tulla muutustega. Ta rõhutas, et projekt on kliendi jaoks ja tuleb näha kliendi vaatenurga, et ettevõte teeniks kasumit. Lisaks sellele rääkis projektide läbikukkumise põhjustest. Projektijuhist sõltuvad tegevjuhtide kaasatus, selge skoop kõikidele osapooltele, korralik planeerimine, realistlikud ootused, projekti alamtähtajad, omanikutunde puudumine, selge visioon ja eesmärgid. Ta mainis projektijuhtimise viit dimensiooni - aega, skoopi, ressursse (raha), toote/teenuse kvaliteeti ja pingutust. Lisaks projektijuhtimise dimensioonidele on olulised ka sõltuvuste ja kriitilise ahela planeerimine ning riskide läbimõtlemine, kuid mitte nendesse kinnijäämine. Ta rõhutas, et olulisim asi on meeskond: ilma hea tiimita ei tule head nahka (inimesed nii projekti sees kui ka väljaspool).
Kolmas loeng [3] on värsketele üliõpilastele kõige vajalikum ja õpetlikum. Elar Lang toonitas, et tähtis on õppida õppima, sest me elame informatsiooniajastul; võim on neil, kes suudavad töödelda ja analüüsida infot, teha järeldusi ja leida oma tõde; pidevalt luuakse uued tehnoloogiad - pidev vajadus ajaga kaasas olla; tuleb kohanema uute olukordadega (nt uus töökoht või spetsiifiline projekt). Ülikooli eesmärgiks on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, mitte aga teha sind igas õppeaines tipptaseme spetsialistiks. Mulle jäi hästi meelde tema poolt toodud võrdlus, et kui teadmised oleks raamat, siis kool on vaid sisukord. Lisaks ta ütles, et edukus ei ole juhus, vaid see on teadlik valik. Edu saavutamiseks ta soovitas mõtlema positiivselt - keskenduda sellele, et saad hakkama, oled valmis panustada, oled ju varem hakkama saanud ja keskenduda võimalustele, mitte aga takistustele. Kooli tuleks võtta kui võimalust õppida olema edukas. Tema eesmärgi saavutamise retsept on järgmine: sul peab olema eesmärk, siis on vaja lihtsalt pihta hakata („Every journey begins with a single step, but you never finish if you don't start“), teha plaani ja to-do nimekirja, oma aja planeerides tuleb luua ajalisi puhvreid (juhuks, kui tuleb ette ootamatuid tagasilööke või probleeme) ja mitte lükata asju edasi viimasele minutile, pühendumine tööle/õpingutele ja vastutustundlik suhtumine töösse.
Neljandas loengus [4] rääkis Taavi Tuisk, et süsteemiadministraatoril peab olema hea stressitaluvus ja külm pea (nt süsteemi töös tõrgete tekkimisel suhtlemisel ülemusega, tõrgete kõrvaldamiseks tuleb probleemi diagnoosima, mõtlema välja võimalikud probleemi lahendused ja valima nendest parima), leidlikkus, hea programmeerimise oskus ja hea ametieetika ehk mitte sobrada kasutajate andmetes. Ettekanne andis väga põhjaliku ülevaate süsteemiadministraatori tööst.
Viiendas loengus [5] tuli juttu testijatest. Testimise eesmärgiks on info saamine, informatsioon võimaldab maandada riske ehk testimine mõjutab tarkvara kvaliteeti. Kert Suvi rääkis, et on vaja vähe testijad, sest testimine on kallis, ei loo väärtust, testimiseks ei jää aega, testija eriala ei õpetata otseselt ülikoolis. Kert Suvi sõnul on hea testija/testijuht professionaalne skeptik/pessimist, tal puudub pime usk, tal on väga tugevalt masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine, tugev analüütik, kaval. Kuna testimise eriala ei õpetata ülikoolis, siis on olulised testija sertifikaadid tööle saamisel.
Kuuendas loengus [6] "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?" rääkis Targo Tennisberg, et tarkvara arendus ei koosne vaid programmeerimisest, on vajalik hulk tugitegevusi; programmeerijad ei tegele vaid programmeerimisega, hoopis vastupidi - programmeerimisega nad tegelevad vähemuse oma ajast. Kui ei ole hästi (ehk siis tavaliselt), arendaja tegeleb erinevate probleemide lahendamisega. Tema sõnul tarkvara projekti edu võtmeteks on probleemide ennetamine ja riskide maandamine, mitte aga see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada; töötajate valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust; efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Ta mainis, et enamik maailma tarkvara projektidest ebaõnnestub, kusjuures ebaõnnestumise põhjused ei ole üldiselt tehnoloogilised, vaid tulenesid puudulikust kommunikatsioonist. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, sest suuremates projektides on rohkem inimestevahelisi suhteid ja võimalusi arusaamatuste tekkimiseks. Hea töökoha saamiseks tuleb olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea meeskonnakaaslane. Kõrgemat palga saamiseks tuleb omada spetsiifilisi oskusi, mida on vähestel st millele on suur nõudlus tööturul.
Seitsmendas loengus [7] räägiti eraettevõtlusest. Tanel Unt tõi ettevõtjaks olemise plussiks vabaduse ise otsustada mis toode arendad, miinusteks suur vastutus, sest pead maksma töötajatele palga kuu lõpus sõltumata ettevõtte käekäigust ja seda, et pead lahendama kõike probleeme, mis tekivad. Ta ei soovitanud otsida investoreid oma ettevõtte alustamisel, vaid teha kohe kasumittoovat ettevõtet, ja vältida võtta pangast suuri laene. Tema eraettevõtja kogemuse põhjal soovitas ta, et alustaval ettevõttel on targem omada palju väikeseid kliente, mitte aga ühe suure klienti, sest suur klient võib alt hüpata. Väga tähtis on hea ja omavahel sobiv meeskond ning meeskonna koostamise oskus, mis tuleb kogemusega. Tema sõnul ettevõtja peab olema hea psühholoog, raamatupidaja, finantsarvestaja, müügimees ja lisaks sellele peab oskama oma erialast tööd hästi, vajadusel tuleb muuta äriplaani ja olla paindlik, sest kõike ei saagi ette näha. Lisaks ta mainis, et läbipõlemise oht on ettevõtjal suurem võrreldes palgatöötajaga, sest eduka ettevõtte käivitamiseks kulub palju aega, pingutusi ja tööd.
Viimases loengus [8] tõid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak näited andmekaevandamise ja analüütika kasutamise kohta. Sain teada, et mõistlikum ja otstarbekam juba toote idee tekkimisel läbi viia turu-uuringut, kas antud tootel oleks piisavalt turgu. Ning kui toode on juba turule viidud, on targem seda edasi analüüsida edukuse suurendamiseks. Lisaks sellele mainiti, et andmete analüüsi abil on võimalik suurendada läbimüüki, täiendada või parandada tooteid ja palju muid.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 26. septembri loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastus: Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.13, kohaselt, "Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks." [1]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Vastus: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [2].
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja [1] p. 5.2.8. kohaselt ÕISis (klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”) ja akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel tuleb kohaselt esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus: Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.7. kohaselt, "Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis." [1] Õppeteenuste tasumäärade nimekirja [3] järgi 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20€. Riigi finantseeritaval õppekohal õppiva üliõpilase jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [2].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekorralduse eeskirja p. 7.1. kohaselt, "Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva" ja p. 7.2.1. kohaselt, "Õppekava /..../ vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK, õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse." [4]
Õppekorralduse eeskirja p. 1.3.6. kohaselt, „Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid“ [5] ehk deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada.
„RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve“ [6]. Sel juhul tuleb maksta ühe ainepunkti eest 37.8€ 2015/2016 õppeaastal [7] . Lisaks sellele, õppekorralduse eeskirja p. 3.1.8. kohaselt „üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“ [8]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. õppekorralduse eeskirja p. 1.2.19. [9]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ ühe EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.
Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest mahust 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€/EAP*16EAP = 800€.
Vastuste allikad
- ↑ 1.0 1.1 1.2 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri
- ↑ 2.0 2.1 EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 9: Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ 30.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/121-15 "Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal"
- ↑ EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE
- ↑ EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED
- ↑ EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippunud küsimustele, küsimus 2: Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ 29.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/120-15 "Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal"
- ↑ EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 3. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
- ↑ EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 1.2. MÕISTETE SELGITUSI