User:Klootus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerttu Liis Lootus

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.

2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.

3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.

4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.

5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.

6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.

7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.

8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust.

Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee .

Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27

Vastus

Andmed:

X = 28

Y = 27

Vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Vajalik EAP-de hulk semestris on 27 EAP.

Vastus:

Mõlema semestri EAP-de arv on piisav täiskoormusel õppides ehk esitatav arve on 0 €.