Arti Zirk - Mina ja Linux: Difference between revisions
| (6 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
= Esitlus = | |||
Esitluse slaidid asuvad siin [http://slides.com/artizirk/mina-ja-linux http://slides.com/artizirk/mina-ja-linux] | |||
= Linuxi ajalugu = | = Linuxi ajalugu = | ||
Linux nagu paljud teavad on 90ndate alguses Linus Trovaldsi poolt kirjutadud UNIXi laadne operatsioonisüsteemi tuum. <ref>[https://groups.google.com/forum/#!msg/comp.os.minix/dlNtH7RRrGA/SwRavCzVE7gJ comp.os.minix]</ref> | Linux nagu paljud teavad on 90ndate alguses Linus Trovaldsi poolt kirjutadud UNIXi laadne operatsioonisüsteemi tuum. <ref>[https://groups.google.com/forum/#!msg/comp.os.minix/dlNtH7RRrGA/SwRavCzVE7gJ comp.os.minix]</ref> | ||
| Line 5: | Line 8: | ||
Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu <ref>[http://www.nytimes.com/library/tech/98/11/biztech/articles/03memo.html Internal Memo Shows Microsoft Executives' Concern Over Free Software]</ref> | Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu <ref>[http://www.nytimes.com/library/tech/98/11/biztech/articles/03memo.html Internal Memo Shows Microsoft Executives' Concern Over Free Software]</ref> | ||
[[File:AM03-2007.jpg|thumb|100px| | [[File:AM03-2007.jpg|thumb|100px|Arvutimaailm 3/07]] | ||
Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.<ref>[https://lists.ubuntu.com/archives/ubuntu-announce/2004-October/000003.html Ubuntu 4.10 avalikustamine]</ref> Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid. | Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.<ref>[https://lists.ubuntu.com/archives/ubuntu-announce/2004-October/000003.html Ubuntu 4.10 avalikustamine]</ref> Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid. | ||
| Line 11: | Line 14: | ||
= Sissejuhatus = | = Sissejuhatus = | ||
Lugu sai alguse 2008 aasta kevadel. Istusin kooli raamatukogus vahetunni ajal ja lugesin seal olevaid ajakirju. Silma jäi seal üks 2007 aasta | Lugu sai alguse 2008 aasta kevadel. Istusin kooli raamatukogus vahetunni ajal ja lugesin seal olevaid ajakirju. Silma jäi seal üks 2007 aasta Arvutimaailma ajakiri, täpsemalt siis number 3/07 kus tollel hetkel tuvustati iga kuu mõnda operatsioooni. Antud ajakirjas siis räägiti Linuxist nimega Mandriva Linux.<ref>[http://www.am.ee/node/31 AM 3/07]</ref> | ||
= Esimene kokkupuude = | = Esimene kokkupuude = | ||
| Line 42: | Line 45: | ||
[[File:Arvtotekst.png|thumb|Screenshot pythoni koodi väljundist 2011 aasta veebruarist]] | [[File:Arvtotekst.png|thumb|Screenshot pythoni koodi väljundist 2011 aasta veebruarist]] | ||
2010 aasta suvel sain endale uue telefoni, LG GT540. Peal jooksis tal Android 1.6 Donut. Sellel telefonil oli sisseehitatud 3G, mis küll mulle koju ei levinud aga 2G levi oli täiesti olemas ning üsna varsti | 2010 aasta suvel sain endale uue telefoni, LG GT540. Peal jooksis tal Android 1.6 Donut. Sellel telefonil oli sisseehitatud 3G, mis küll mulle koju ei levinud aga 2G levi oli täiesti olemas ning üsna varsti leidsin ma ka ühe rakenduse nimega [http://pdanet.co/ PdaNet] mis võimaldas telefoni interneti arvutiga jagada. Ja see oli vägev tunne kui ma oma kodus arvutis sain browseri akna kirjutada http://www.google.com ja see laadis peale mõningat ootamis ära. Kiirused tänu ainult 2G levialas elamisele muidugi midagi erilist ei olnud. Mõni KB alla ja mõni KB üles. | ||
Nüüd tänu interneti olemasolule sain ma ka läbi windowsi arvuti netti jagada enda ubuntu serveri kastile ning sinna lõpuks installida tarkvara. Midagi väga palju ma installida ei saanud sest isegi väiksemate programmide alla laadimine võttis üüratult kaua aega ja pealegi andme mahtu mu telefoni sim kaardil ka väga palju ei olnud. | Nüüd tänu interneti olemasolule sain ma ka läbi windowsi arvuti netti jagada enda ubuntu serveri kastile ning sinna lõpuks installida tarkvara. Midagi väga palju ma installida ei saanud sest isegi väiksemate programmide alla laadimine võttis üüratult kaua aega ja pealegi andme mahtu mu telefoni sim kaardil ka väga palju ei olnud. | ||
| Line 50: | Line 53: | ||
Nüüd siis internetis rohkem aega veetes avastasin enda jaoks programmeerimis keele Python, ning üsna kiirelt sain aru, Ubuntu all on palju mugavam koodi kirjutada kui windowsi all, vähemalt Pythoniga jamades tundus nii. | Nüüd siis internetis rohkem aega veetes avastasin enda jaoks programmeerimis keele Python, ning üsna kiirelt sain aru, Ubuntu all on palju mugavam koodi kirjutada kui windowsi all, vähemalt Pythoniga jamades tundus nii. | ||
= | = Lõpuks ometi korralik internet ja kodu.no-ip.org = | ||
2011 aasta suve alguses olid vanemad lõpuks ometi nõus maksma korraliku interneti ühenduse eest, või noh, nii korraliku kui meile sina metsade vahele levist, ehk siis pms ainult mobiilne internet ja seegi esialgu ainult 2G kiirustega, väikeste trikkitega sain ka 3G kätte. | 2011 aasta suve alguses olid vanemad lõpuks ometi nõus maksma korraliku interneti ühenduse eest, või noh, nii korraliku kui meile sina metsade vahele levist, ehk siis pms ainult mobiilne internet ja seegi esialgu ainult 2G kiirustega, väikeste trikkitega sain ka 3G kätte. | ||
| Line 66: | Line 69: | ||
= The awsomness of linux = | = The awsomness of linux = | ||
Umbes 2012 jõudis kätte see aeg kus ma enam windowsi peaaegu üldse käima ei pannud. Polnud enam vajadust, kõik mis mul vaja oli töötas linuxi all, ta ei hangunud sedasi nagu windows ja mingit viiruste muret ka ei ole. | |||
Et siis Linuxiga saab kõike tehaja üldiselt kergemini kui windowsiga. | |||
tahad printeri pordi ühendatud lcd peal midagi kuvada, pole probleemi | |||
[[File:Lcd-tux.jpg|400px]] | |||
TV pulgida arvutist mängivat lugu vahetada, ühenda IR vastuvõtja helikaardi külge, confi lirc soft ja olemas | |||
[[File:Ir-vastuvõtja.png]] [[File:Ir-vasruvõtja-ja-pult.jpg|320px]] | |||
Hunnikus kõvakettaid arvuti sisse laduda ja nendest siis mingeid kahtlaseid raid leveleid teha, saab ikka | |||
[[File:Server-karu-ver2.jpg|400px]] | |||
Koolis antiikse läpaka peal mänge mängida, kui julged siis miks mitte | |||
[[File:Compaq-armada-e500.jpg|400px]] | |||
Targale kortermajale tarkvara kirjutamine, põhjaks tuleb ikka mingi linux. | |||
[[File:IMG 20120503 213418.jpg|400px]] | |||
DIY portable WiFi raadio. Ruuteril on USB pesa, muidugi esimese asjana tuleb sinna USB kõlarid järgi panna | |||
[[File:Diy-portable-wifi-radio.jpg|400px]] | |||
Linuxiga saab põhimõtteliselt kõike teha | |||
[[File:Tux-on-a-robot.jpg|800px]] | |||
= Viited = | = Viited = | ||
{{Reflist}} | {{Reflist}} | ||
Latest revision as of 16:12, 5 November 2015
Esitlus
Esitluse slaidid asuvad siin http://slides.com/artizirk/mina-ja-linux
Linuxi ajalugu
Linux nagu paljud teavad on 90ndate alguses Linus Trovaldsi poolt kirjutadud UNIXi laadne operatsioonisüsteemi tuum. [1] Üsna koheselt peale Linuxi avalikustamist tekkis inimesi kes oma vabast ajast aitasid seda edasi arendada. Edasi tekkisid juba ka esimesed distrod nagu näiteks Slackware, Debian ja natuke hiljem ka juba firma poolt rahastatud Red Hat Linux mis pakendasid Linuxi koos lisa tarkvarga kokku ilusaks kasutaja sõbralikumaks pakiks.
Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu [2]
Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.[3] Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid.
Sissejuhatus
Lugu sai alguse 2008 aasta kevadel. Istusin kooli raamatukogus vahetunni ajal ja lugesin seal olevaid ajakirju. Silma jäi seal üks 2007 aasta Arvutimaailma ajakiri, täpsemalt siis number 3/07 kus tollel hetkel tuvustati iga kuu mõnda operatsioooni. Antud ajakirjas siis räägiti Linuxist nimega Mandriva Linux.[4]
Esimene kokkupuude
Lugesin selle artikli seal Arvuti Maailmas paar korda läbi ning otsustasin ära proovid, et mis loom see siis on. Kohalikus Avalikus Interneti Punktis[5] sai siis iso usb pulga peale tõmmatud ning peale kooli kodus paar CD toorikut tuksi keeratud enne kui mu lauaarvuti kodus seda bootida lõpuks otsustas.
Ja väga lahe oli, sest peale paari minutit ootamist oli täiesti töötav töölaud ees, kõik riistvara töötas, isegi see Zoltrix analog TV kaart[6] mu arvutis töötas koheselt mis Windowsi all oli ilge pea valu, et tööle saada. Aga kuna ma ühtegi oma Windowsi mängu seal käima ei saanud ja failisüsteem nägi väga kahtlane välja (mis mõttes Program Files kausta pole, kus siis kõik programmid installidut on?). Installerit ma käima ei pannud kuigi niisama näppimis eesmärgil sai seda plaati veel hea mitu korda käima pandud ning kui ma seal midagi tuksi keerasin siis peale restarti oli kõik jälle uuesti korras.
Panin selle sama Mandriva Linuxi hiljuti ka virtualmasinas käima ja tegin väikese video sellest
Format C:
Esialgu sai lihtsalt erinevaid Linuxi distroid CD plaadi pealt käima lastud ning neid siis LiveCD vormis tarbitud. Aga mingi hetk see tüütas ära, sest iga kord kui arvuti välja lülitasid kadusid kõik su seadistused ja peale käivitumist pidi siis jälle TV programmi ja teisi asju seadistama hakkama. Kuna Windows XP oli mul seal arvutis ka üsna ussitama hakkanud siis otsustasin üks nädalavahetus enda arvuti kõvaketta sisu CD plaatide peale kirjutada ning lihtsalt puhta Mandriva Linuxi peale panna.
Kahjuks aga Mandriva sinna HDD peale väga pikalt ei jäänud, paar päeva hiljem sai see juba Windowsiga uuesti asendatud sest igasugune tarkvara installimine tahtis interneti (mida mul kodus siis veel ei olnud), kogu see linuxi süsteem oli üldse väga kahtlane ja mufigi aru ei saanud ning windowsi peal sai vähemalt mänge mängida.
Progemis pisik
Järgmine aastajagu midagi eriti huvitavat ei juhtunudki, üsna tavaline reinstall tsükkel, installin mõne Linuxi distro peale, enamasti windowsi kõrvale, näpin teda natuke, keeran midagi peeti või siis lihtsalt ei kasuta eriti kuna ilma interneti ühenduseta on linuxi all ilgelt jama tarkvara installida ja kolin windowsi peale tagasi täiega. Sammuti sai samal ajal 8. klassis arvuti tundides Exceli ja Wordi asemel programmeerimist õpitud. Täpsemalt siis Visual Basic 6.0. Ma ei mäletagi miks ma seda õppima hakkasin aga väga lahe oli neid ülessandeid teha. Päris lõpus sai isegi üks MS Paint kloon valmis kirjutatud igasuguste kellade ja viledega mille üle ma väga uhke olin.
Esimene server
8. klassi lõpu poole 2010 aasta alguses avastasin, et Ubuntu Server on üks selline distro mida on võimalik täiesti edukalt ühe vana Pentium 2 kasti peale panna ning siis veel CD plaadi pealt lisa serveri tarkvara installida nagu näiteks apache, mysql, php ja dhcp server, mis omakorda viis selleni, et pidin ära õppima mis asjad ip aadressid on ja kuidas arvuteid omavahel võrku ühendada ning kuidas putty abil enda ubuntu serverile ligi pääseda kui ip aadressid kõik paigas olid. PHP progemist ma väga teha ei jõudnud, sest probleemidele ja küsimustele vastuseid sain otsida tavaliselt alles järgmine päev peale kooli avalikust interneti punktist.
Lõpuks ometi internet
2010 aasta suvel sain endale uue telefoni, LG GT540. Peal jooksis tal Android 1.6 Donut. Sellel telefonil oli sisseehitatud 3G, mis küll mulle koju ei levinud aga 2G levi oli täiesti olemas ning üsna varsti leidsin ma ka ühe rakenduse nimega PdaNet mis võimaldas telefoni interneti arvutiga jagada. Ja see oli vägev tunne kui ma oma kodus arvutis sain browseri akna kirjutada http://www.google.com ja see laadis peale mõningat ootamis ära. Kiirused tänu ainult 2G levialas elamisele muidugi midagi erilist ei olnud. Mõni KB alla ja mõni KB üles.
Nüüd tänu interneti olemasolule sain ma ka läbi windowsi arvuti netti jagada enda ubuntu serveri kastile ning sinna lõpuks installida tarkvara. Midagi väga palju ma installida ei saanud sest isegi väiksemate programmide alla laadimine võttis üüratult kaua aega ja pealegi andme mahtu mu telefoni sim kaardil ka väga palju ei olnud.
Kuna enam ei pidanud ma interneti kasutamiseks AIP'is istuma vaid sain seda kodus teha siis hakkasin üsna aktiivseks Digi ajakirja foorumi kasutajaks ning tuttavaks mõningate inimestega kes olid sammuti arvutitest ning progemisest huvitatud.
Nüüd siis internetis rohkem aega veetes avastasin enda jaoks programmeerimis keele Python, ning üsna kiirelt sain aru, Ubuntu all on palju mugavam koodi kirjutada kui windowsi all, vähemalt Pythoniga jamades tundus nii.
Lõpuks ometi korralik internet ja kodu.no-ip.org
2011 aasta suve alguses olid vanemad lõpuks ometi nõus maksma korraliku interneti ühenduse eest, või noh, nii korraliku kui meile sina metsade vahele levist, ehk siis pms ainult mobiilne internet ja seegi esialgu ainult 2G kiirustega, väikeste trikkitega sain ka 3G kätte.
Igatahes, see kiiruse kasv välismaailmaga võimaldas nüüd juba palju lahedamaid asju enda serveri otsas jooksutada, nagu näiteks MPD Muusika server mida on võimalik juhtida LIRC infrapuna vastuvõtja või siis üle võrgu telefonist läbi veebi liidese
Serveriks ise oli üks vana Compaq Deskpro Pentium 2 prose, kahe PATA ketta ja 128MB ramiga, mis pidas edukalt vastu kuni 2013 aastani
Kuna Tele2 mobiilne internet ei ole Tele2 poolt tülemüüriga kinni pandud ja kasutajale jagatakse modemist avalik ip aadress kätte siis jooksis mul selle arvuti otsas ka esimene avalik veebileht koos domeeniga kodu.no-ip.org.
The awsomness of linux
Umbes 2012 jõudis kätte see aeg kus ma enam windowsi peaaegu üldse käima ei pannud. Polnud enam vajadust, kõik mis mul vaja oli töötas linuxi all, ta ei hangunud sedasi nagu windows ja mingit viiruste muret ka ei ole.
Et siis Linuxiga saab kõike tehaja üldiselt kergemini kui windowsiga.
tahad printeri pordi ühendatud lcd peal midagi kuvada, pole probleemi
TV pulgida arvutist mängivat lugu vahetada, ühenda IR vastuvõtja helikaardi külge, confi lirc soft ja olemas
Hunnikus kõvakettaid arvuti sisse laduda ja nendest siis mingeid kahtlaseid raid leveleid teha, saab ikka
Koolis antiikse läpaka peal mänge mängida, kui julged siis miks mitte
Targale kortermajale tarkvara kirjutamine, põhjaks tuleb ikka mingi linux.
DIY portable WiFi raadio. Ruuteril on USB pesa, muidugi esimese asjana tuleb sinna USB kõlarid järgi panna
Linuxiga saab põhimõtteliselt kõike teha
