User:Agrigorj

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andrei Grigorjev

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2015

Essee

Õpinukorraldus ja erialatutvustus on minu jaoks väga sümboolne õppeaine, sest sellest õppeainest algas minu esimene päev IT Kolledžis. 25. septembril 2015 aastal kell 12:00 auditooriumis 314 toimus minu esimene sissejuhatav loeng . Esimene tutvustus õppetööga toimus küllaltki pidulikus atmosfääris. Sõna võtis kooli prorektor Toomas Lepikult, tervitas tudengeid ja õnnitles esimese koolipäeva puhul. Loengu käigus esinesid Kolledži üliõpilaseesinduse esimees (Sandra Niinepuu), administratsiooni võtmeisikud (Inga Vau, Merle Varendi), moodle ja videosalvestuste tehnoloogiate eest vastutav spetsialist (Juri Tretjakov), Lauri Võsandi (roobotikaklubi, õppeprogrammi välised programmeerimiskeeled ) ja õppeaine õppejõud Kristjan Karmo. Loengu lõpuks ma tundsin ennast juba palju julgemalt, sest sain vajaliku informatsiooni õppetöö kohta, esimesed head nõuanded ja tutvusin inimestega kelle poole võin pöörduda probleemide ja küsimuste korral.

Kuna olen kaugõppe tudeng, siis järgmised loengud vaatasin juba interneti kaudu. Pean ütlema, et loengutel esinesid päris huvitavad inimesed, kes rääkisid oma kogemustest, jagasid oma tarkust ja andsid asjalikud nõuanded.

03.09.2015 loengu pidas Tiina Seeman, kes rääkis oma karjäärist ja projektijuhtimisest IT-s. Tiina juttu resümeerides võib öelda, et projektijuht on väga tähtis inimene iga tööprotsessis ja projekti edu paljuski sõltub just tema oskusest planeerida, ette näha, läbirääkimisi pidada ja õigel ajal kõrvaldada takistusi teelt. Loeng oli huvitav, asjakohaste näidetega ja kuna ise hetkel töötan projektijuhina teede projekteerimise valdkonnas, siis oli päris huvitav kuulata oma kollegi ja üldiselt võin öelda, et IT valdkonna projektijuhtimine väga palju ei erine. Aitäh Tiinale, et tuletas meelde projektijuhtimise põhitõed.

10.09.2015 Elar Lang rääkis õppimisest ja omast kogemusest. Elar tõi välja põhjused miks õppimine on vajalik, tõmbas paralleeli õppimise ja töötamise vahel ja rõhutas, et õppimine ei ole raske, lihtsalt peab pingutama. Niisiis koolis me õpime õppida ja õppeprotsessis on oluline oma aeg planeerida ja eesmärgid kirja panna. Sellest kuidas me täna suhtume õppimisse sõltub meie suhtumine töösse tulevikus. Kui näiteks koolis alati jätad asjad viimasele minutile, siis esiteks ei pruugi sa sellise suhtumisega kooli ära lõpetada, aga kui juhtub, et ikkagi ära lõpetasid, siis ei pruugi sinust hea spetsialist saada. Kooli ajal tekivad harjumused ja parem, kui need oleksid head harjumused, sest halvad harjumused võivad segada karjääri. Aga selleks, et saada heaks IT spetsialistiks peaks kindlasti programmeerimist õppima! Üldiselt loeg oli väga inspireeriv ja mina soovitaks seda loengut kõigile tudengitele.

17.09.2015 esines Taavi Tuisk loenguga „Millega tegeleb süsteemihaldur“ . Taavi andis ülevaate süsteemadministraatori tööst. Niipalju kui mina varem kokku puutusin süsteemadministraatoritega, mulle tundus, et need vennad on kõik väga laisad ja nende töö on küllaltki igav. Peale seda loengut pean tunnistama, et eksisin. Taavi omal näitel tõestas, et administraatori töö võib olla väha põnev, vastutusrikas ja hästi pingeline. Aga ka selles ametis programmeerimisest ei pääse – suurte süsteemide administreerimisel prorgrameerimisoskused on vajalikud. Loengu miinuseks oli see, et Taavi läks liiga palju detailidesse ja kasutas termineid, millest ma veel aru ei saa. Muidu sellel miinusel on ka oma pluss – vaatamata sellele, et õpin arendajaks, olen nüüd motiveeritud võtta ka mõned administraatorite õppeained, et aru saada millest nad ikka räägivad :) .

Viiendas loengus (24.09.2015) Kert Suvi tutvustas mulle tarkvara testimist. Enne loengu vaatamist mul oli eelarvamus, et testija on IT valdkonna kõige madalam positsioon, ehk kui midagi muud ei oska, siis mine testijaks. Jälle eksisin! Selgus, et testijateta ei saa ühtegi suurt projekti valmis. Pealegi testijaks ei sobi iga inimene, selleks peab olema eriline mõtteviis ja taibukus. Ja uuesti rõhutati, et programeerimisoskused tulevad kasuks ka testijale. Loeng oli huvitav ja hästi argumenteeritud.

Järgmise loengu (01.10.2015) teemal „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ pidas Targo Tennisberg. Ausalt öeldes loengu alguses olin väikeses segaduses, sest auditooriumi ees esines maag ja jutt käis hoopis keemiast! Loengu 10. minutil aga selgus, et see oli väike sissejuhatus ja edasi ikka räägitakse IT-st. Targo loeng oli väga sisukas, hästi atraktiivne, huvitavate näidetega ja üheks näiteks oli töömahu hindamise viktoriin. Loengust sain teada, et esmapilgul lihtsad asjad tegelikult nii lihtsad ei ole ja asjadesse süvenedes, näed, et maailm on palju keerulisem. Veelkord veendusin, et projektijuht on väga tähtis inimene tööprotsessis ja lisaks planeerimisele ta peab kaitsma oma meeskonna liikmeid üleliigsest (segavast) informatsioonist, mis alandab töö efektiivsust. Sain teada mis on oluline tööandja jaoks, millele tähelepanu pööratakse personaali valikul ja kuidas ei tohi palka juurde küsida. Loengu lõppu poole Targo tuletas ka edu valemi. Loengust sain päris hea ülevaate IT maailmas toimuvast, IT valdkonna väljavaadetest ja jõudsin järeldusele, et edukaks teeb mitte idee, vaid selle idee oskusklik teostamine.

08.10.2015 Tanel Unt rääkis ettevõtlusest ja oma kogemustest. Loengu käigus Tanel tõi välja ettevõtluse eelised ja suurem eelis on see, et ettevõtjana oled oma aja peremees ja vastutad ainult enda tehtud otsuste eest. Ettevõtte loomisel on väga oluline leida seliseid partnereid, kellega hästi läbi saad ja kellele võid 100% usaldada. Kuna IT valdkonnas kõige suurem kulu on palgakulud, siis töötaja valimisel peab veenduma, et töötaja oskused ikka vastavad tema palgaootusele. Peab olema ettevaatlik ka klientidega, sest kui alustaval ettevõttel on ainult paar suurt klienti ja asjad nagu lähevad hästi, siis ühel päeval need kliendid võivad loobuda sinu ettevõtte teenustest ja siis seis on väga nutune. Ehk teine kord mitu väikest klienti on vähe riskantne, kui paar suurt. Loengu teises pooles Tanel enda ettevõtte näitel näitas kuivõrd oluline osata programmeerida ja programme optimeerida. Nii tarkvara optimeerimine aitas Tanelile oma äri laiendada ilma suurte investeeringuteta. Arvan, et Tanel on väga tark mees ja tema loeng oli väga õpetlik.

15.10.2015 toimus õppeaine viimane loeng teemal „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Loengul esinesid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Loengu käigus avastasin, et analüütika on igal pool. Ükskõik kuhu sa ei lähe - igal pool sa puutud kokku kellegi tehtud analüüsiga. Näiteks ühistranspordi graafikud, toodete paiknemine lettidel, reklaam, statistika, igasugused prognoosid – kõik see on analüüsi töö viljad. Lisaks andmete analüüsile, analüüsitakse ka meie harjumusi ja me ise ei märka kuidas tänu analüüsile maailm kohaneb meiega. Tundub, et analüütiku töö on hästi põnev ja väga vajalik meie ühiskonnale. Loeng jättis päris hea mulje ja loengust sain väga põhjaliku ülevaate andmekaevandamisest ja analüütikast.

Kursuse lõpuks julgen öelda, et sain targemaks ja kursus oluliselt laiendas minu silmaringi. Olen tänulik kõigile esinejatele, et nõustusid jagada oma tarkust. Nende kogemused, hoiatused ja nõuanded olid väga väärtuslikud minu jaoks. Loodan, et tuginedes esinejate näidetele mul õnnestub tulevikus vältida mõnesid vigu. Nagu räägitakse loll õpib ainult oma vigadest, tark seevastu ka teiste omadest ja ajaloost. Veelkord tänan põnevate loengute eest!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima aine õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuse puhul on nõutav registreerumine ÕISis („Kordussooritused“ lingi alt). Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri (IT Kolledž, 2015)) Õppeaastal 20015/2016 kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20€.(Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal (IT Kolledž, 2015))

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele järgmistel põhjustel: • Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. • Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. • Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Kui üliõpilane ei ole õigeks ajaks esitanud avaldust, lõpetatakse akadeemiline puhkus automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

• keskmise, raske või sügava puudega isikuga; • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; • akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Nendel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös,esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust/kordussooritust akadeemilisel puhkusel olles on nõutav registreerumine. Eksamile/arvestusele registreerumiseks peab esitama avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri (IT Kolledž, 2015))

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Kui kogun I semestril 28 EAP ja II semestril 24 EAP, siis aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses (27*2-28-24=2). Mulle esitatav arve – 2*50=100 € .