WDS: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mmogom (talk | contribs)
No edit summary
Mmogom (talk | contribs)
No edit summary
 
(5 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
== WDS ==
== WDS ==


WDS ehk 'Wireless Distribution System' ehk 'Wireless Domain Services' on [[802.11|IEEE 802.11]] standardil baseeruv traadita võrgu pikendamine tugijaamade lisamise abil. IEEE 802.11-1999 standard kirjeldab nelja MAC aadressi kasutavate pakettide liigutamist mitme tugijaama vahel, kuid ei kirjelda WDSi ülesseadmist ega kasutamist. Seetõttu on seniajani olnud WDS seadistamine erinevate tootjate erinevate seadmete puhul probemaatiline. IEEE on praegu välja töötamas 802.11s standardit, mis kirjeldab WDSi tugijaamade jaoks.  
WDS ehk ''Wireless Distribution System'' (ka ''Wireless Domain Services'') on [[802.11|IEEE 802.11]] standardil baseeruv traadita võrgu pikendamine tugijaamade lisamise abil. IEEE 802.11-1999 standard kirjeldab nelja MAC aadressi kasutavate pakettide liigutamist mitme tugijaama vahel, kuid ei kirjelda WDSi ülesseadmist ega kasutamist. Seetõttu on seniajani olnud WDS seadistamine erinevate tootjate erinevate seadmete puhul probemaatiline. IEEE on praegu välja töötamas 802.11s standardit, mis kirjeldab WDSi tugijaamade jaoks.  
WDSi kasutatakse arvutivõrgu pikendamiseks kohtadesse, kuhu kaablite vedamine on võimatu või ülemäära kulukas.  
WDSi kasutatakse arvutivõrgu pikendamiseks kohtadesse, kuhu kaablite vedamine on võimatu või ülemäära kulukas.  


==== Rakenduviisid ====
=== Rakenduviisid ===


WDS topoloogia sõltub soovitud eesmärgist ja asukoha piirangutest ning seega ei eksisteeri rakendusviiside kokkulepitud kirjeldusi, kuid järgnevalt on üles loetletud enimkasutatavad lahendused. Kordajatel tekkiva läbilaskevõime languse vähendamiseks kasutatakse suuremate WDSide korral mitut tavavõrku ühendatud tugijaama.  
WDS topoloogia sõltub soovitud eesmärgist ja asukoha piirangutest ning seega ei eksisteeri rakendusviiside kokkulepitud kirjeldusi, kuid järgnevalt on üles loetletud enimkasutatavad lahendused. Kordajatel tekkiva läbilaskevõime languse vähendamiseks kasutatakse suuremate WDSide korral mitut tavavõrku ühendatud tugijaama, mis vähendavad pakettide hüpete arvu enne tavavõrku jõudmist.  


'''Sild'''
==== Sild ====


Sild ehk 'wireless bridge' ehk Point-to-Point on lihtsaim WDS rakendusviis, kus ühenduse loomiseks kasutatakse kahte WiFi tugijaama.
Sild (ka ''wireless bridge'') ehk ''Point-to-Point'' on lihtsaim WDS rakendusviis, kus ühenduse loomiseks kasutatakse kahte WiFi tugijaama.


[[File:Bridge_p2p.png|Sild]]
[[File:Bridge_p2p.png|Sild]]




'''Täht'''
==== Täht ====


Täht ehk Point-to-Multipoint ühenduse korral on omavahel suhtlevaid tugijaamu rohkem kui 2, kuid suhtlus käib läbi keskse tugijaama. Eestis väga levinud omavalitsuste poolt pakutava tasuta Wifi teenusena.  
Täht ehk ''Point-to-Multipoint'' ühenduse korral on omavahel suhtlevaid tugijaamu rohkem kui 2, kuid suhtlus käib läbi keskse tugijaama. Eestis väga levinud omavalitsuste poolt pakutava tasuta WiFi teenusena.  


[[File:Bridge_p2mp.png|Täht]]
[[File:Bridge_p2mp.png|Täht]]




'''Kett'''
==== Kett ====


Keti puhul on miinuseks tõik, et kordajana toimivate tugijaamade läbilaskevõime langeb oluliselt, kuna need peavad edastama ka järgmiste seadmete liiklust.
Keti puhul on miinuseks tõik, et kordajana toimivate tugijaamade läbilaskevõime langeb oluliselt, kuna need peavad edastama ka järgmiste seadmete liiklust.
Line 29: Line 29:




'''Ring'''
==== Ring ====


Ringi puhul on samuti miinuseks kordajate vähenenud läbilaskevõime.
Ringi puhul on samuti miinuseks kordajate vähenenud läbilaskevõime.
Line 36: Line 36:




==== Turvalisus ====
=== Turvalisus ===


WDSi suurim probleem tavakasutaja jaoks on selle puudulik turvalisus, kuna seatud parooliga WEP ja WPA1 krüpteeringud on kergesti murtavad ning WDS seadmed üldiselt ei toeta roteeruvaid WPA võtmeid ja WPA2 toetavaid WDS seadmeid on veel vähe saada.
WDSi suurim probleem tavakasutaja jaoks on selle puudulik turvalisus, kuna seatud parooliga WEP ja WPA1 krüpteeringud on kergesti murtavad ning WDS seadmed üldiselt ei toeta roteeruvaid WPA võtmeid ja WPA2 toetavaid WDS seadmeid on veel vähe saada.


=== Ülesseadmine ===


==== Seadmed ====
Näide DD-WRT põhjal.


Suurem osa kaasaegseid Wifi tugijaamu toetab WDSi ja kõigi nende loetlemine ei ole praktiline, kuid oluline on ära mainida seadmed, mis on võimelised kasutama turvalisemat WPA2 krüpteeringut.
=== Seadmed ===
 
Suurem osa kaasaegseid WiFi tugijaamu toetab WDSi ja kõigi nende loetlemine ei ole praktiline, kuid oluline on ära mainida seadmed, mis on võimelised kasutama turvalisemat WPA2 krüpteeringut.


* [[DD-WRT]] tarkvara kasutavate WDS seadmete [http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/WDS_Linked_router_network nimekiri]
* [[DD-WRT]] tarkvara kasutavate WDS seadmete [http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/WDS_Linked_router_network nimekiri]
Line 50: Line 53:
* [http://www.apple.com/airportextreme/ Apple Airport Extreme]
* [http://www.apple.com/airportextreme/ Apple Airport Extreme]


 
=== Kasutatud materjalid ===
==== Kasutatud materjalid ====


* [http://www.proxim.com/support/techbulletins/TB-046.pdf Orinoco Technical Bulletin 046/ A]
* [http://www.proxim.com/support/techbulletins/TB-046.pdf Orinoco Technical Bulletin 046/ A]

Latest revision as of 20:33, 10 May 2010

WDS

WDS ehk Wireless Distribution System (ka Wireless Domain Services) on IEEE 802.11 standardil baseeruv traadita võrgu pikendamine tugijaamade lisamise abil. IEEE 802.11-1999 standard kirjeldab nelja MAC aadressi kasutavate pakettide liigutamist mitme tugijaama vahel, kuid ei kirjelda WDSi ülesseadmist ega kasutamist. Seetõttu on seniajani olnud WDS seadistamine erinevate tootjate erinevate seadmete puhul probemaatiline. IEEE on praegu välja töötamas 802.11s standardit, mis kirjeldab WDSi tugijaamade jaoks. WDSi kasutatakse arvutivõrgu pikendamiseks kohtadesse, kuhu kaablite vedamine on võimatu või ülemäära kulukas.

Rakenduviisid

WDS topoloogia sõltub soovitud eesmärgist ja asukoha piirangutest ning seega ei eksisteeri rakendusviiside kokkulepitud kirjeldusi, kuid järgnevalt on üles loetletud enimkasutatavad lahendused. Kordajatel tekkiva läbilaskevõime languse vähendamiseks kasutatakse suuremate WDSide korral mitut tavavõrku ühendatud tugijaama, mis vähendavad pakettide hüpete arvu enne tavavõrku jõudmist.

Sild

Sild (ka wireless bridge) ehk Point-to-Point on lihtsaim WDS rakendusviis, kus ühenduse loomiseks kasutatakse kahte WiFi tugijaama.

Sild


Täht

Täht ehk Point-to-Multipoint ühenduse korral on omavahel suhtlevaid tugijaamu rohkem kui 2, kuid suhtlus käib läbi keskse tugijaama. Eestis väga levinud omavalitsuste poolt pakutava tasuta WiFi teenusena.

Täht


Kett

Keti puhul on miinuseks tõik, et kordajana toimivate tugijaamade läbilaskevõime langeb oluliselt, kuna need peavad edastama ka järgmiste seadmete liiklust.

Kett


Ring

Ringi puhul on samuti miinuseks kordajate vähenenud läbilaskevõime.

Ring


Turvalisus

WDSi suurim probleem tavakasutaja jaoks on selle puudulik turvalisus, kuna seatud parooliga WEP ja WPA1 krüpteeringud on kergesti murtavad ning WDS seadmed üldiselt ei toeta roteeruvaid WPA võtmeid ja WPA2 toetavaid WDS seadmeid on veel vähe saada.

Ülesseadmine

Näide DD-WRT põhjal.

Seadmed

Suurem osa kaasaegseid WiFi tugijaamu toetab WDSi ja kõigi nende loetlemine ei ole praktiline, kuid oluline on ära mainida seadmed, mis on võimelised kasutama turvalisemat WPA2 krüpteeringut.

Kasutatud materjalid

--Mmogom 14:44, 7 May 2010 (EEST)