User:Kjuriso

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Katrin Jüriso

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" jäi kõige rohkem meelde see, et läbivaks jooneks nii mõnegi esineja puhul oli järgmine mõte: ülikoolist saab kõige rohkem kasu, kui kasutada seda õppima õppimiseks. Tööturul aitavad eelkõige paindlikkus, pidev ümber- ja täiendõpe ning oskus suhelda.

Kui vaadata loenguid üksipulgi, siis esimesest loengust sain teada, et mistahes õppealaste küsimustega tasub alati pöörduda õppekonsultandi poole. Arvestada tuleks samas, et tema tööpäev kestab siiski kella 17ni. Veel sain teada detaile koolielu korralduse kohta, nagu näiteks selle, et ülikooli hoone on avatud kell 7:30-22:00, printimise limiit on 50 lehte semestris, raamatukoguna saame kasutada TTÜ oma jne. Samuti sain teavet stipendiumite ja õppetoetuse kohta. Tehnokonsultant Juri Tretjakov jagas oma kontaktandmeid, et saaksime tehniliste probleemide korral temalt abi küsida.

Teises loengus jagas oma teadmisi ja kogemusi Tiina Seeman, kes praegu töötab Zave.ee-s. Tema kõneles meile projektijuhtimisest. Eelkõige jäi minule tema jutust kõlama see, et kunagi pole hilja juurde õppida ning alati tasub jääda truuks sellele, mida kõige paremini oskad. Tiina Seeman õppis küll ka juba täiskasvanuna IT Kolledžis, kuid mõistis siiski, et tema kõige suuremaks tugevuseks on projektijuhtimine. Sealt edasi ühendas ta juba osavalt need kaks oskust, sest programmeerijate ja teiste IT-alaste töötajate juhtimisel tuleb kindlasti kasuks, kui tead ise ka midagi sellest valdkonnast. Veel jäi tema loengust mulle isiklikult meelde see, et inimene on endale väga kihvte eesmärke seadnud - nagu näiteks otsus joosta kuu aja vältel iga päev 10 kilomeetrit. Kuna ka siinkirjutada on jooksuhuviline, siis sellised eksperimendid tunduvad mulle väga sümpaatsed ning näitavad, et kaugele jõudnud inimeste puhul on tihtipeale eelduseks ka oma keha eest hoolitsemine. Vähemalt ei tee see kindlasti kahju.

Kolmandas loengus saime kuulda küberteemade eksperdi Elar Langi näpunäiteid, kuidas ülikoolis hakkama saada. Minu jaoks oli see üks põnevamaid loenguid, kuna algusaegadel oli ülikoolis üsna pingeline seis ning tema soovitused aitasid leida teist vaatenurka seni tekkinud probleemidele. Näiteks küsimus, kuidas saada hakkama mitte nii sümpaatsete ainetega - tuleb need endale lihtsalt iseseisvalt selgeks teha. Ka tema jutust kõlas läbiva joonena läbi see, et ülikooli kõige suurem kasu on õppima õppimine. Meelde jäid veel sellised õpetused nagu "Edukus ei ole juhus. See on valik," "Kui sa mõtled, et sa saad sellega hakkama või kui mõtled, et ei saa, siis mõlemal juhul on sul õigus (H. Ford)," "Keskendu võimalustele, mitte takistustele," "Kool ei ole kohustus. Kool on võimalus õppida olema edukas," "Õpi seadma ja täitma eesmärke, "Õpi olema hea partner." Elar Langi loengust jäi eredalt meelde küsimus: "Miks sa tulid ülikooli õppima?" Kui vastata sellele, et tulin endale tõestamiseks, et ma suudan ning soovin õppida õppima, siis oled õigel teel. Samuti oli tal palju praktilisi soovitusi, näiteks et tuleks teha endale õpiplaan, tekitada endale koolitööde tegemisel ajalised puhvrid jne.

Neljandas loengus kõneles meile Taavi Tuisk GrabCadist süsteemiadministreerimisest. Meelde jäi see, et süsteemiadministraatori töö eeldab suurt stressitaluvust, leidlikkust, tervislikku paranoiat, programmeerimisoskust ja korralikku ametieetikat. Samuti jäi meelde see, et süsteemiandministreerimise mõttes oli nn pime keskaeg aeg, mil olid levinud unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon, bugisid täis ja pööraselt kallis karbitarkvara, kehvad töövahendid ja kehvavõitu maine. Tööstusrevolutsioon tõi aga uued tuuled ka süsteemiadministraatorite tööpõllule ning praeguseks on paljud endised tõed minetanud kehtivuse. Ka siin tõstatus läbivaks jooneks see, et tööturul tuleb eelkõige olla paindlik ja kohanduda hetkel aktuaalsete oludega.

Kert Suvi rääkis viiendas loengus meile testimisest. Meelde jäi eelkõige see, et testijaks saamiseks on vajalik "testija peakuju". Tema sõnul on testija loomuses olla alati kahtlustav, bugisid otsiv ja äärmiselt põhjalik. Kert Suvi rõhutas, et kuigi varasemalt ei ole testijate maine olnud kõige parem ning testijaks olemist peeti eelkõige esimeseks sammuks teel programmeerijaks saamisel, siis tänapäeval on saanud selgeks, et ka testijana saab teha eraldi karjääri ning spetsiifiliste testimisoskuste omandamisel tõuseb sinu väärtus ka tööturul palga mõttes väga kõrgele. Meelde jäi ka see, et testijana peab olema järjekindel selles, et tarkvaraettevõtetele ja nende juhtidele selgitada, miks testimine on oluline, sest praegusel hetkel on testimine alles jõudmas sinnapaika, kus iga endast lugupidav tarkvaraettevõte peaks õigeaegset testimist oma töö vajalikuks osaks.

Kuuendas loengus kuulsime Targo Tennisbergi rääkimas tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise kokkupuutepunktidest. Kõlama jäid sellised laused nagu "Elu ongi hullumeelne," "Mitte keegi ei suuda päriselt mõista ühe suurem projekti kõiki erinevaid tehnoloogiaid" ning et tegelikult on kõige olulisem kommunikatsioon. Ka tema loengust jäi siinkirjutajale kõlama mõte, et kõige olulisem on suhtlus teiste inimestega ning enda arusaadavaks tegemine. Targo Tennisbergi sõnul on edu võtmeteks probleemide ennetamine ja riskide maandamine, mitte see, kui ägedat koodi keegi suudab kirjutada, valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldust (ehk paindlikkus), efektiivse kommunikatsiooni võime, valmisolek ootamatusteks ning oskus mitte olla "sekretär". Ka tema loengust tuli taaskord välja paindlikkuse ja hea suhtlemisoskuse olulisus.

Seitsmendas loengus kõneles Tanel Unt oma IT ettevõtte loomisest. Temal endal ei ole IT ülikooli haridust, kuid ta mainis, et praeguseks on tema CV juba haridusest olulisem. Ehk siis tööoskus maksab. Eredalt jäi meelde järgmine lause: "Peaasi on see, et teed midagi, mida sa oskad hästi, et sa teed seda südamega, tõesti entusiasmiga. See on tegelikult palju olulisem kui mistahes ametlik haridus." Ka tema rõhutas õppima õppimise ja paindlikkuse olulisust, ning seda, et IT maailm muutub nii kiiresti, et ülikool lihtsalt ei saa anda kogu seda haridust, mida on vaja näiteks oma ettevõtte alustamiseks. Tanel Unt märkis, et kõige parem viis oma ettevõttet alustada on proovida, läbi kukkuda ja proovida uuesti. Ta rõhutas, et ei maksa võtta endale pangast suuri laenusid kaela, et selle raha varal teha ettevõte, sest kui ettevõte läbi kukub, siis on laen kaelas ning on väga keeruline edasi järgmist ettevõtet luua. Tema jutust jäi meelde ka see, et üks asi, mida ülikoolis ei õpetata, on see, kui palju on asju, mida sa ettevõtjana pead teadma. Probleemid tekivad reeglina töö käigus ning nende lahendamine on äärmiselt oluline. "Ettevõtjana sa pead olema psühholoog, raamatupidaja, finantsarvestaja, müügimees, erialast tööd ka veel väga hästi tegema." Samuti kõneles ta ettevõtjaks olemise eelistest võrreldes palgatööga - see annab palju rohkem adrenaliini, saad olla oma aja peremees, valida, mida teed ning teha seda, mis tõeliselt meeldib. Meelde jäi ka see, et oma start-upi loomisel on kriitilise tähtusega meeskonna valik, sest nendega oled sa edaspidi praktiliselt abielus. Ka investorid hindavad idufirmat eelkõige meeskonna alusel. Kõlama jäi ka lause: "Uskuge iseendasse ja ärge müüge oma ettevõttet liiga vara maha."

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak teemal: "Igapäeva elu, geocaching ja äärealad". Oliver Kadaku jutust jäi meelde soovitus, et kui suudad välja mõelda midagi, mis on aktuaalne 5-10 aasta pärast ja suhtud sellesse kirglikult, siis suure tõenäosusega suudad sa läbi lüüa ning raha tuleb ise sinu juurde. Oleg Bogdanov kirjutas oma esimese masinkoodi programmi juba 1974ndal aastal, seega temal on tohutu kogemus tehnoloogia vallas. Oleg Bogdanov rõhutas, et tähtis on leida mingi reaalse praktilise probleemi ja IT kokkupuutepunkt ning tegutseda sellel alal. Ka Oliver Kadak toonitas, et IT on sügavalt seotud teiste valdkondadega, praktiliste küsimustega. Tema nimetas seda infotehnoloogia "äärealaks". Ka tema sõnul on kõige parem leida sellel äärealal midagi praktilist, mis on reaalse eluga seotud ning ühendada see IT-ga.

Notes

Kokkuvõtteks tooksin taaskond välja Elar Langi poolt vahendatud Henry Fordi tsitaadi: "Kui sa mõtled, et sa saad sellega hakkama või kui mõtled, et ei saa, siis mõlemal juhul on sul õigus." Selle mõttega on hea kooliteel edasi astuda, sest aitab hoida positiivset mõtteviisi ning usku, et tegelikult saan ma ju kõigega hakkama, kui vaid nii otsustan.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Ühe õppeaine raames on õigus eksamit sooritada kolm korda. Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreeruda ÕIS-is.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Riigi finantseeritaval kohal (RF) on kordussooritus õppijale tasuta. REV/tasulisel õppekohal on korduseksamid õppijatele tasulised. [3]

Tasu suurus sellel õppeaastal on 20€. [1]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga.

2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015. 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. [2]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[1]

Viited

1. Kõrgharidusreform (KKK). [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (22.10.2015)

2. VÕTA taotlemine. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/ (22.10.2015)

3. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (22.10.2015)