User:Gselge

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Gert Selge

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Essee

Õppeprogrammist saab lugeda, et kursuse põhirõhk oli kohtuda esindajatega erinevast IKT- rakendusvaldkondadest, avardada IT kohast maailmapilti, motiveerida õpinguid ning anda selgemat ettekujutust tulevasest tööst. Leian, et antud kursus täitis oma eesmärgi. Kõik loengud olid motiveerivad ning andsid ülevaate tegelikkusest. Järgnevalt proovin neid kõiki loenguid analüüsida.

Esimene loeng

Esimeses loengus esinesid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ning Kristjan Karmo. Loengu eesmärk oli tutvustada IT kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Esimene loeng oli sissejuhatus erialatutvustuse loengute seeriale. Õppuritele anti mõista, kuidas seda ainet edukalt ära läbida. Lisaks sellele räägiti kolledžist üldisemalt, et kuidas hakkama saada ning milliseid kooliväliseid tegevusi IT kolledž võimaldab. Loengu temaatika polnud just väga huvitav, kuid andis palju kasulikku informatsiooni.

Teine loeng

Teine loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid. Loengus esines Tiina Seeman ning ta rääkis IT projektide juhtimisest. Loengu alguses ta tutvustas ennast ning mainis oma seotust IT kolledžiga. Loengu eesmärk oli selgitada, et mis on projektijuhtimine ning milleks seda vaja läheb. Ta kasutab oma tööalal nii IT kui ka projektijuhi oskusi. Loengus tuli välja, et paljud projektid ebaõnnestuvad, sest projektide teostust ei mõelda piisavalt hästi läbi. Ta tõi välja, et projektijuhtimine on vajalik ka igapäevaelus, sest võib tekkida olukordi, mis vajavad hoolikat planeerimist. Näiteks reis välismaale või sünnipäevapeo korraldamine. Samuti ta mainis, et projekti edukalt sooritamiseks on väga tähtis tiimitöö ning projekti osalejate vaheline suhtlus.

Kolmas loeng

Kolmandas loengus esines Elar Lang, kes on samuti IT kolledži vilistlane ning ta rääkis IT kolledžis õppimisest oma kogemuse läbi. Loengu eesmärk oli tudengitele selgeks teha, et IT kolledžis edukalt hakkama saada, tuleb omandada oskus õppida. Mõte seisneb selles, et kui midagi uut õpitakse, siis tihtipeale unustatakse see kiiresti ära, kuid kui oled omandanud oskuse õppida, siis suudad vajadusel eelneva uuesti ära õppida. Võim on nendel, kes suudavad töödelda ja analüüsida infot. Pidevalt esineb vajadus end täiendada ning kohanduda uue olukorraga. Kooli eesmärk on sisse juhatada erinevaid teemasid ning laiendada õppuri taustateadmisi. Tuleb keskenduda võimalustele mitte takistustele. Tuleb seada eesmärke, sest ilma eesmärkideta pole kuskile püüelda. Õppeedukuse määrab ka õpilase suhtumine õppetöösse. Kui usutakse, et saadakse hakkama, siis nii see ka on. Õppeainetesse tuleb suhtuda kui projektidesse, millel on kindel ajaplaan.

Neljas loeng

Neljandas loengus esines Taavi Tuisk ning ta rääkis süsteemi administraatori tööelust. See loeng ei tundunud nii huvitavana, kuna pole selle valdkonnaga eriti kursis. Sellegipoolest tõi ta välja mõne kasuliku näpunäite. Ta tõi välja, et ei tasu oma nina kliendi andmetesse toppida, kuna võita pole sealt midagi ning kaotada väga palju. Selle loengu eesmärk oli tutvustada süsteemi administraatori tööelu. Oma loengus ta mainis, et süsteemi administraatori töö nõuab tugevat stressitaluvust, leidlikkust, programmeerimisoskust ning ametieetikat. Ta mainis ka, et süsteemide administreerimine on teinud alates 1990-ndatest hüppelise arengu, kuna võrreldes tänapäevaga olid tol ajal unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon ning kehvad töövahendid. See loeng oli kindlasti väga õpetlik neile tudengitele, kes õpivad süsteemi administreerimist või kavatsevad seda edaspidi teha.

Viies loeng

Viiendas loengus esines Kert Suvi ning tema rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengu eesmärk oli selgeks teha, et milleks on testimine vajalik. Testimisi viiakse läbi, et saada informatsiooni ning maandada võimalikke riske. Põhjus miks paljud projektid läbi kukuvad on et testitakse liiga vähe ning testijatest on puudus. Kõige enamlevinumad põhjused miks ei testita on, et testimine on kallis ega loo väärtust ning testimiseks ei jää aega. Selleks, et vältida ebaõnnestumist, peaksid testima kõik projektis osalejad. Oma loengus ta mainis ka, et testijal peab olema teatud iseloomuomadused. Tuleb olla tugev analüütik, pessimist, kaval ning osata mõelda ümber nurga.

Kuues loeng

Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg ning oma loengus ta rääkis, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengu eesmärk oli õppida teiste inimeste vigadest ja olla edukamad selle põhjal. Koolis õpetatakse programmeerimist ja mitmesugust teooriat, kuid tarkvara ei koosne ainult programmidest. Ta tahtis ümber lükata uskumuse, et programmeerijad tegelevad ainult programmeerimisega. Tegelikkuses suurema osa ajast kulutavad programmeerijad testimisele, teistega suhtlemisele, mõtlemisele, õppimisele ning muudele vaheetappidele.

Seitsmes loeng

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt ning loengu teemaks oli oma IT ettevõte- GPS asukoha määramisteenuse Navirec näitel. Loengus ta rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ning mida see elu endast kujutab. Tema IT ettevõtja karjäär sai alguse väga varakult. Esimesed startup-id ei olnud just kuigi edukad, kuid sellegipoolest andsid väärtuslikku kogemust. Peaasi on teha midagi mida oskad hästi ja suure entusiasmiga. Tuleb õppida õppima, sest IT maailm muutub äärmiselt kiiresti. Ettevõtluses on palju asju, mida ülikool ei õpeta, kuid mis tuleb omandada praktilisel kujul. Üks peamiseid põhjuseid, miks ta töötab ettevõtjana, mitte palgatöölisena, on see, et tal on vabadus otsustada. Ta rõhutas, et kui on plaan alustada ettevõtet, siis tuleb hoolikalt valida omale meeskond, sest sellest võib sõltuda ettevõtte edukus. Samuti ta soovitas, et ei tasuks oma ettevõtet liiga vara maha müüa, sest kontroll ettevõtte üle väheneb.

Kaheksas loeng

Kaheksandas loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Loengu teemadeks olid andmekaevandamine ja analüütika kui ka muud põnevat. Loengus tuli välja, et kui on piisavalt andmeid, siis on võimalik ette ennustada inimese käitumismustrit. Selleks, et oma firma tooteid või teenuseid kuskil müüa tuleb teha müügiprognoos. Müügiprognoosiga on võimalik üpriski täpselt ette ennustada, kas antud firmal oleks kliente tolles piirkonnas ning kas see tasuks end ära. Lisaks nad soovitasid, et it kõrvale võiks õppida mõnda teist eriala, et leida omale see üks eriala, mis pakub naudingut.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik loengud olid unikaalsed. Kõik loengus esinejad said oma esitlusega hästi hakkama. Esinejad olid jutukad ja motiveerivad. Nad andsid hea ülevaate potentsiaalsetest erialadest ning soovitasid vaeva näha, sest see tasub end ära.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigifinantseerival (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Kui õppur kukkus arvestusel läbi, siis on võimalik korduvarvestust järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordussoorituse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituse puhul on registreerumine nõutav Õis-is [2]. RF tudengile maksab kordussooritus 20€ [3].OF tudengile maksab kordussooritus 20€ [3].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib õpilane minna alates teisest õppeaastast [4]. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [5]. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust ,tervislikel põhjustel, maksimaalselt kaheks aastaks [6]. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [5]. Üliõpilasel on võimalik puhkuse ajal deklareerida õppeaineid , kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega inimesega, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [7].Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda [8].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus Minu koodi viimased numbrid on 4 ja 5, seega vastavalt 23 ja 24 EAP-d. Kokku annab see 47 EAP-d. Tasuta õppimise miinimumpiir EIK nõukogu otsuse kohaselt 27 Eap-d semestris, seega 54 Eap-d aastas [9]. 47-54 Eap-d = -7 EAP-d. EAP maksumus 50€, seega tekib kokku 350€ arve [9].

Viited

1.[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.13.

2.[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.8.

3.[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

4.[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.4.

5.[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.2.

6.[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.1

7.[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.5.

8.[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.6.

9.[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/