User:Kaernits

Arvestustöö õppeaines I020 "Õpingukorraldus ja Erialatutvustus"

Autor: Kaia Ernits

Kood: ******73

Esitamise kuupäev:

Essee

Loengute-seeria õppeaines I020 algas tutvustava loenguga, mis ühtlasi oli kaugõppe ava-aktuseks. Peale pidulikku kõne pro-rektor Toomas Lepikult'lt, kes meile kõigile jõudu soovis tuli veel päris mitmeid kasulikke nõuaendeid, soovitusi ja tuvustusi erinevate spetsialistide poolt. Üliõpilasesinduse esimehelt, Sandra Niinepuu'lt, sain teada, et kaugõppetudengid tegelikult eriti ei osale tudengiüritustel ja meil on võimalus seda olukorda muuta. Õppeosakonna juhataja, Inga Vau, jagas palju olulisi infokillukesi ja juhatas, kust veel rohkem infot ja abi saaks, tema soovis meile eelkõige kannatlikkust. Järgmine kõneleja, kvaliteedijuht Merle Varendi pani tudengeid kõrvu kikitama, kuna jutuks tulid stipendiumid. Haridustehnoloog Juri Tretjakov pani kõigile südamele, et tuleks kindlasti luua moodle konto, oli näha kuidas enamik seda ka kohapeal usinalt looma hakkasid. Lõpuks kutsuti kõiki Lauri Võsandi poolt robootikaklubiga ühinema, tundus väga põnev, kunagi kindlasti kui aega on. Sissejuhatavale osale järgnes erialatutvustuse tutvustus õppejõud Kristjan Karmo poolt, siin ilmnes ka et käesolev loeng oli ainuke live loeng kaugõppuritele, mis minu jaoks oli üllatav – kuidas peaks saama aine tehtud, kui ei ole loenguid, harjutustunde, ega ka füüsilist arvestust. Peale õppejõu selgitusi, tundus isegi täiesti mõeldav, et saab. Loodan siis, et saab. Lisaks sain kõrva taha juurde mõningad head soovitused suhelda julgelt, osaleda tudengiorganisatsioonides, leida iva igas aines ja mitte teha spagetti oma õppekavast (see osa purustas mu kurja plaani TTÜ matemaatilise analüüsi, ettevõtluse ning füüsika jms punktide ülekandmiseks VÕTA-ga, aga ega ma neist suurt mäleta ka midagi ja hinded ka kiita polnud). Lisaks tuleks rasked asjad kohe ära teha ning õppida, õppida, õppida programmeerima!

Edaspidised loengud pidasid külalisesinejad, kes kõnelesid meie erialadega seotud erinevatest aspektidest.

Esimene külalisesineja Tiina Seeman kõneles IT projektidest . Oli inspireeriv kuulata, kuidas üks naine saab nii paljude erinevate projektide juhtimisega edukalt hakkama. Tiina rõhutas kui oluline on projekti kvaliteetne juhtimine, planeerimine ning riskide analüüs, kuid ka hea tiimitöö. Boonusena saime soovituse hoida kindlasti elus oma hobid ja fun, mis aitavad tööelust välja tulla.

Seejärel rääkis Elar Lang õppimisest ning oma kogemusest . Ilmnes, et koolis on vaja käia ennekõike et õppida õppima ja avardada oma üldist silmaringi. Samuti avas ta oma vaatenurga, et juba koolis on näha, missuguseks töötajaks inimene kujuneb ja soovitas hoida häid suhteid oma kaaslastega.

Taavi Tuisk tutvustas meile millega tegeleb süsteemihaldur . Peale selle loengu kuulamist sain selgeks, et süteemiadmin tegeleb peamiselt probleemilahendusega IT süsteemides. Härra tuisk soovitas olla diskreetne kliendi andmetega, teha tööd põhjalikult ja reageerida kiiresti kohe kui tõrked tekkivad.

Kert Suvi rääkis tarkvara testimisest ja kvaliteedist . Tundub, et testija amet ei ole veel väga populaarne, kuid tegelikkus näitab, et testida oleks vaja palju rohkem, enne kui tarkvara turule tuua. Kuigi testimine võib tunduda kallis protsess, mis ei loo lisaväärtust, siis võib see ennetada vigase toote turule jõudmise, mis muidu võiks firma mainet jäädavalt kahjustada.

Küsimusele, et kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda vastas Targo Tennisberg pika loenguga . Oma üllatuseks sain teada, et klientide rahulolu IT-teenustega on pigem halb. Pean sellega nõustuma - oma firmasse tellisime andmebaasi väljastpoolt ja peale 5 aastat arendamist on ikkagi tunne, et teeks ise palju parema valmis. Arvan, et inimesed peaksidki olema võimelised mingil määral ise looma IT-rakendusi. Edu võtmena tõi Targo välja probleemide ennetamise, hea kommunikatsiooni ja valmisoleku muutma vajadusel oma tegevussuunda.

Külalisesineja Tanel Unt Navirec'ist rääkis oma ettevõtte näitel IT ettevõtlusest . Tanel on suutnud oma ettevõtte edukalt käima tõmmata ilma investoreid kaasamata, mis sundis kohe alguses ökonoomselt majandama, lõppkokkuvõttes tasus see hästi ära, kuigi oli ka väga raskeid aegasid. Sellest loengust jäi mulje, et tuleb lihtsalt proovida ja oma läbikukkumistest õppida, kuigi meie nüüd same tema läbikukkumistest õppida. Tanel rõhutas ka suurt vastutust, mis kaasneb oma ettevõttega, aga ilmselgelt kaasnev vabadus kaalub selle üle. Jätsin meelde, et investorid tahavad näha head tiimi ja et ei tohi kaotada suuremat pilti. Eriti huvitav minu jaoks oli hoiatus, et arendus ja müük võivad hakata üksteist segama ja neid oleks parem eraldi hoida, et arendust ei segataks, kuna hakkame oma firmas ka samasse faasi jõudma. Tanel andis üldiselt palju häid vihjeid, lisaksin siia ka, et esmalt pane asi tööle, siis optimeeri ning lõpuks alles tee ilusaks. Püüan rakendada seda ka selle esssee puhul.

Viimases loengus olid kaks esinejat: väga ilmekalt kõneles Oliver Kadak, kuid ka Oleg Bogdanov vastas meeleldi küsimustele andmekaevandamise ja analüütika teemadel . Oliver rõhutas taaskord asja, millele ka varasemates loengutes vihjati, et kui sa leiad ala, mille suhtes sul on kirg, siis sellele keskenduses saavutataksegi edu. Uue toote turule toomisele peaks kindlasti eelnema turu eelanalüüs statistika põhjal. Meelde jäi ka seisukoht, et IT inimese eesmärk on leida toote lisaväärtus ja et hea analüütik tasub igal juhul ära, aidates protsesse optimeerida. Selles loengus pani mind mõtlema väide, et eesti programmeerijal varsti enam turgu pole, kuna Aasias on hinnad odavamad ja praegu oleks just hea aeg IT siin kõrgemale tasemele tõsta ja hakata juba valmis objekte looma suuremate programmide jaoks. Kõige lõpus jäi kõrvu ka soovitus lugeda dataminingu õpik läbi. Panen taaskord kõrva taha.

Õppingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestuse kordussooritusi saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituseks tuleb registreeruda ÕIS-is kordussoorituste lingi alt vähemalt kaks päeva enne sooritust. Akadeemilisel puhkusel olijatel tuleb esitada kordussoorituse tegemise avaldus õppeosakonda. Kordussooritus on tasuta, kui tudeng õpib riigi finatseeritaval õppekohal. Tasulisel õppekohal õppija peab kordussoorituse eest tasuma 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punase joone päevani on võimalik: 1) liikuda ühest õppekavast teise, 2) deklareerida aineid algavaks semestriks, 3) esitada avaldus akadeemilisele puhkusele minemiseks, 4) samuti esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks. Kui on soov korrata juba positiivse hinde saanud eksamit, siis on võimalik teha üks korduseksam kahe semestri jooksul. Tuelmuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne, kuid saadud kõrgem hinne asendab eelneva eksami hinde.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=26 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X=26 väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y=22 üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Aasta lõpuks tuleb osalised õppekulud hüvitada: 1. semestri eest 27 - 26 = 1 EAP; 2. semestri eest 27 - 22 = 5 EAP.

Kokku: 1 + 5 = 6 EAP ulatuses

Arve, mille sel juhul peaksin tasuma oleks 6 x 50 = 300 EUR