User:Audusaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aet Udusaar

Esitamise kuupäev: 05.11.2015

Essee

Loengusalvestusi oli väga huvitav kuulata, kuna rääkima oli kutsutud oma ala spetsialistid, kes tõesti teadsid, millest nad rääkisid.

Esimene loeng oli kaugõppele üldse esimene loeng selles koolis ja seega rohkem sissejuhatava ja tervitava olemusega. Räägiti nii õppekorralduse poolest kui ka õppetöövälistest võimalustest.

Projektijuhtimisest oli kutsutud rääkima Tiina Seeman. Sellest loengust panin kõrva taha projektide peamised läbikukkumise põhjused, samuti selle, et projektijuhil peab olema väga hea planeerimisvõime. Lisaks rääkis ta sellest, et oluline on ka tööväline elu, hea oleks leida omale mingi hobi, mis aitaks mõtteid mujale viia. Sellega on vast enamus töölkäivaid inimesi kokku puutunud, õnneks on mul hobi, mis aitab läbipõlemist vältida.

Elar Lang rääkis oma loengus õppimisest ja õppima õppimisest. Usun, et see loeng oli kindlasti kasulikum päevaõppe rebastele, kes äsja keskkoolist tulnud. Nagu paljud teised kaugõppurid olen ka mina juba ühe kõrghariduse omandanud, seega sellest loengust väga palju uut ei leidnud. Põhitõdesid on samas alati hea uuesti kuulata ning motivatsiooni suhtes oli tegemist väga hea loenguga.

Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministraatori tööst. Ta tõi välja asjaolu, et süsteemiadministraatorite töö on aegade jooksul lihtsustunud, küll aga vajavad ka nemad programmeerimisoskust rohkem kui varem. Lisaks jäi meelde väike hoiatus eetikavaldkonnast, et kliendi andmetes ei tasu sobrada.

Tarkvara testimise teemal rääkis Kert Suvi. See loeng pakkus mulle eriti huvi, kuna tarkvara testimise valdkond on kindlasti üks aladest, mis mulle endale põnev tundub. Minu jaoks oli üllatav, et tegemist on vähehinnatud ametiga ning kui vähe tegelikult testitakse, ometi on testimine tarkvara arenduse juures ülioluline.

Targo Tennisbergi loeng sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda, oli samuti väga huvitav, osalt ka kindlasti hea esinemisoskuse tõttu. Ta rääkis sellest, et tarkvara arendaja ei ole ainult koodikirjutaja ning hea arendaja peab olema valmis ootamatusteks. Lisaks oli juttu sellest, et mida suuremaks projektid lähevad, seda suurem on võimalus nende läbikukkumiseks.

Oma ettevõttest Navirec rääkis Tanel Unt. Taaskord oli tegemist huvitava loenguga, eriti meeldisid erinevad näited. Tegelikult on ka Tanel Unt ise hea näide, et edukas olemiseks ei ole vaja tingimata koolidiplomit. Ta tõi välja ka selle, et alati ei tasu kliendile igas asjas vastu tulla. Tanel Unt rõhutas ka meeskonna olulisust, nii see tõesti on, tulemuseni jõudmiseks peab meeskond ühiselt pingutama.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak andmekaevandamise ja statistika teemal. Viimase ajal on päris palju olnud juttu sellisest uuest ametist nagu "Data scientist", mis meie järjest suurenevate andmemahtudega maailmas on väga perspektiivikas ala. Ka selles loengus räägiti andmeanalüüsi olulisusest. Näiteks enne mingi toote müüki paiskamist tuleks teha eelanalüüs. Kõlama jäi ka soovitus leida omale niiöelda IT ääreala, millega tegeleda.

Kokkuvõttes oli mitmes loengus juttu õppimise olulisusest, aga mitte diplomi pärast vaid just teadmiste omandamise pärast. Mina valisin IT Kolledži just seepärast, et saada rohkem praktilist õpet ja teadmisi mistõttu arvan, et olen õigel teel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis, sealjuures peab registreerimise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 päeva. Riigifinatseeritaval kohal on kordusarvestus tasuta, tasulisel kohal on arvestuse maksumus kinnitatud rektori käskkirjaga ja arve ilmub õppeinfosüsteemi.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Avaldus tulev esitada õppeinfosüsteemis hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Kui soovitakse arvestada varasemat töökogemust, siis tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada ka kogemusest õpitu analüüs. Õppekorralduse eeskirjas on kirjas, et varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus seega ei.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 27 Y = 26

Arve esitatakse kui semestris on tehtud vähem kui 27 EAP-d. Arvestus on kumulatiivne ehk kui aasta lõpuks on tehtud vähemalt 54 EAP-d, siis ei ole vaja midagi hüvitada. Antud juhul on esimesel semestril olemas 27 EAP-d, seega teisel semestril arvet ei esitata. Teisel semestril on tehtud 26 EAP-d, mis tähendab, et kahe semestri peale kokku on kogutud 53 EAP-d. Õppeaasta lõpus esitatakse seega arve 1 EAP hüvitamiseks. 1 EAP = 50 €.