User:Poks

Erialatutvustus

Autor: Peep Oks
Esitamise kuupäev: 05.11.2015
Koodinumber: ******48

Õpingukorralduse küsimuste vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 tööpäeva enne kordussoorituse algust.
Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.
Tingimused on:
Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.
Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis .
Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
X = 23, Y = 27
Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€
Minule esitatakse aasta lõpus veel arve ((27-23) + (27-27))*50€ = 200€

Essee

Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.

Esimese loengu esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.

Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus.

Kolmanda loengu esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.

Neljanda loengu esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.

Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.

Kuuenda loengu esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.

Seitsmendas loengus tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.

Viimases kaheksandas loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.

Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.