User:Tteppo: Difference between revisions
Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == <br>Kuigi alguses olin küllaltki skeptiline antud aine suhtes, siis tegelikkuses saab iga uus õppur, kelle jaoks infotehnoloogia..." |
No edit summary |
||
Line 67: | Line 67: | ||
Positiivse hinde korral võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul (IT Kolledž, 2015). Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet (''ibid.''). Tulemuseta korduseksami puhu säilib esialgne hinne (''ibid.''). Seega läheb õiendile kõrgeim hinne. | Positiivse hinde korral võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul (IT Kolledž, 2015). Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet (''ibid.''). Tulemuseta korduseksami puhu säilib esialgne hinne (''ibid.''). Seega läheb õiendile kõrgeim hinne. | ||
Ülesanne: | |||
''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'' (Karmo, 2015) | |||
x = 22 | |||
y = 21 | |||
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.(IT Kolledži nõukogu, 2013) | |||
Antud ülesande puhul seega peab esimese semestri lõpuks õppur hüvitama õppekulusid 4EAP ulatuses ja teise semestri lõpuks 17EAP ulatuses. Esitatav arve on esimese semestri lõpuks 200EUR ja teise semestri lõpuks 850EUR. | |||
Line 75: | Line 86: | ||
2. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] | 2. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] | ||
3. IT Kolledži nõukogu (27.03.2013) Protokoll nr 3C-1/13-2 | |||
3. Karmo, K. (07.11.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele] | 3. Karmo, K. (07.11.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele] |
Latest revision as of 12:16, 7 November 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Kuigi alguses olin küllaltki skeptiline antud aine suhtes, siis tegelikkuses saab iga uus õppur, kelle jaoks infotehnoloogia valdkond on täiesti uus ja tundumatu, siinsete loengute kaudu päris hea ülevaate, millesse ta end „mässib“ ning milliseid võimalus infotehnoloogia erialade õppimine tegelikkuses pakub. Kuna ma ise arvan, et ametialaselt minust täiesti arendajat ei saa, siis oli väga huvitav kuulata kui palju erinevaid erialasid infotehnoloogia sektoris tegelikult leidub ning mis kõik vajavad just seda tehnilist tausta, milleks Infotehnoloogia Kolledž meid ette valmistab. Annan nüüd põgusa ülevaate, mis teemasid videoloengutes käsitleti ning toon välja, mis tundus minu jaoks kõige olulisem.
Tiina Seeman rääkis oma kogemusest infotehnoloogia vallas ning seda just projektijuhi vaatevinklist. Seeman alustas oma õpinguid Infotehnoloogia Kolledžis traditsioonilise tudengi vanuse mõistes natuke vanemas eas, omades juba juhtimiskogemust teenindussektoris. Infotehnoloogiaga seotud projektide juhtimise osas on aga just see eelnev juhtimise kogemus talle peaagu sama oluliseks osutunud kui hiljem saavutatud tehniline haridus. See on suurepärane näide, kuidas infotehnoloogia sektor tegelikult vajab inimesi, kes kellel on peale tehniliste oskuste hoopis teistsugust kogemust mingis muus vallas. (Seeman, 2015)
Cum Laude kõrgkooli lõpetanud Elari Lang mõjus oma esitlust tehes vägagi motiveerivana. Arvan ka ise, et selleks, et midagi võõrast enda jaoks selgeks teha on vaja kindlaid eesmärke, tegevuskava ning palju tööd. Lang rõhutas, kui oluline on etapiliselt kirja panna detailsed plaanid, kuidas millegini jõuda ning näiteks pärast iga etapi ärategemist tõmmata märge, et oled jõudnud sammu võrra lähemale oma lõpp eesmärgile (mille saavutamine võib esialgu nii endale kui ka teistele utoopilisena tunduda). (Lang, 2015)
Grabcad’is töötav Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministreerimisest. Taavi tegi väga detailselt tehnilise ülevaate süsteemiadministraatori tööst nii ajalooliselt kui tänapäeval. Tuisk rõhutas näiteks, kui oluline on süsteemiadministraatori töö juures kliendi konfidentsiaalsuse hoidmine ning kuidas erinevate lahkhelide vältimiseks on lihtsalt kergem nendes andmetes soramisest hoiduda. Lisaks toodi antud loengus välja, et kuigi alguses võib tunduda, et süsteemiadministraator tegelik töö algab alles siis, kui on vaja reaalselt mingit süsteemiriket paranda, siis esineja arvas, et üks hea süsteemiadministraator on initsiatiivikas ja otsib ise uusi võimalus, kuidas süsteeme paremini toimima panna. Antud valdkonna ühe suurima probleemina läbi ajaloo nägi Lang just nimelt vanu süsteeme, mida keegi ei olnud pikka aega puutunud ega kontrollinud. (Tuisk, 2015)
Kert Suvi tegi ülevaates sellest, millist tööd teeb testija. Olles ka ise kohanud suhtumist, mis hierarhiliselt suhtub testijatesse kui esimese astme töötajatesse teel arendajateni, siis oli väga värskendav ja huvitav kuulata, kui oluline tegelikult antud töö infotehnoloogiliste projektide juures on. Tuisk tõi välja, et testijate roll infotehnoloogiliste projektide viimistlemisel ning kasutajale vastuvõetavaks tegemisel, on tegelikult väga oluline. Testijad on need, kes otsivad üles analüütikute ja arendajate töös leiduvad puudused ning tähelepanuta jäänud aspektid. Testimine ise on väga mitmeharuline valdkond, mis võib kaasata nii puudujääkide leidmist, testimisprotsesside juhtimist või lõppfaasi viimistlust. Ettevõtte pakutava toote või teenuse kvaliteedi juures on testijatel väga oluline roll. (Suvi, 2015)
Targo Tennisberg andis ülevaate arendajat tööst ning rääkis oma kogemusest ja infotehnoloogia maailmast. Kui esialgu võib arendajate töö tunduda pigem ainult koodikirjutamisena, siis tegelikult on ka sellel tööl väga mitu erinevat tahku. Ühe olulise tähelepanekuna tõi ta välja, et nii arendaja töö kui ka infotehnoloogilised protsessid üleüldiselt on oma olemuselt väga määramatud ning suure tõenäosusega täis läbikukkumisi ning mitte-töötavaid programme. Arvan, et järjepidevuse ning motivatsiooni hoidmiseks, oleks igal programmeerimist õppival tudengil oluline endale pidevalt meelde tuletada, et arendamises ei saagi kõik esimese korraga toimida. Koodikirjutamises võib neid frustreerivaid hetki tulla ette väga mitmeid ning seetõttu on oluline koheselt mitte alla anda vaid edasi pingutada. Lisaks rõhutas Tennisberg ka inimeste vahelise kommunikatsiooni olulisust, mille puudumine on tihtipeale number üks põhjuseks miks need projektid nii suure tõenäosusega läbi kukuvad. Lisaks arvas Tennisberg, et suurepäraseid arendajaid eristab kolm aspekti: kui kiiresti suudavad nad haarata mitte-tehnilist informatsiooni, kui palju on nende kirjutatud koodi võimalik kopeerida ka teiste projektide tarbeks ning kui suurt kirge ja huvi tunnevad nad oma valdkonna vastu. (Tennisberg, 2015)
Tanel Unt andis hea ülevaate enda kogemusest IT ettevõtjana. Esialgu oleks võinud tunduda minu jaoks kõige põnevama loenguna, kuid infotehnoloogia erinevate erialade ülevaated osutusid siiski isegi huvitavamaks. Unt rääkis ettevõtja niiöelda ametist, mis tegelikult hõlmab endaga väga mitmeid erinevaid tahke, oskusi ja teadmisi ning mida kõike enamasti õpitakse selgeks alles tegemise käigus. Peale erialaste teadmiste (infotehnoloogia alase ettevõtte puhul siis näiteks programmeerimise valdkonna tundmine ja oskus) läheb vaja veel ka näiteks suhtlemis-, juhtimise- ning finantsoskust. Kõrvutades palga- ja ettevõtjatööd tõi Unt ettevõtluse suurima boonusena välja selle, et otsuseid saab langetada ise ning ettevõtja saab tegeleda sellega, millega ta ise soovib. Nagu Tennisberg (ibid.) mainis ka Unt, et oma ettevõtte loomine on riskantne ning kindlasti peab arvestama paratamatu ebaõnnestumisega. Et saada aimu, mida ettevõtlus tegelikult tähendab, soovitas Tennisberg (ibid.) tudengitel osaleda erinevatel start-up üritustel (nagu Garage48 või näiteks tooksin ise välja European Innovation Academy). Tennisbergile (ibid.) sarnaselt mainis Unt, et ka ettevõtluse juures on üheks kõige olulisemaks komponendiks meeskonna vaheline kommunikatsioon ning sobivad äripartnerid. (Unt, 2015)
Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov tegid viimases loengus ülevaate andmekaevest ja analüütikast. Nad mõlemad rõhutasid statistika ning selle haldamise olulisust tänapäeva maailmas ning tõid välja mitmeid näiteid, kus just andmete kogumine ning nendega õige haldamine ja analüüsimine on väga määrava tähtsusega (nagu näiteks logistika või pangandus). Edukaks saamise puhul pidas Kadak väga oluliseks, et tegeletakse sellega, mis lahendab reaalselt mingit probleemi ning paneb ka endal silmad särama. Nõustun temaga igati. Luua asju võib igaüks aga tõelist väärtust luua on omamoodi kunst. (Bogdanov, Kadak, 2015)
Loengute kokkuvõtteks sain väga hea pildi sellest, milline IT maailm tegelikult on ning kui palju erinevaid tahke siit leida võib. Meelde jäi ka see, et mitmed esinejad tõid välja, et kui oluline on efektiivsuse eesmärgil oma tööd tegelikult etteplaneerida ning analüüsida. Seda peeti oluliseks nii õppimisel (Lang, 2015), spetsialistina töötades (Kadak, 2015) kui ka juhipositsioonil olles (Seeman, 2015). Samuti jäi juttudes kumama, et infotehnoloogia valdkond on väga ettearvamatu ning enamasti ei lähe asjad nii nagu plaanisid. Arvan, et see on alustaja tudengi jaoks väga oluline tähelepanek ning seda on hea aeg-ajalt meelde tuletada, et motivatsioon jätkuvate ebaõnnestumise jada ei raugeks. Kokkuvõtvalt olid kõik loengud väga huvitavad ning silmaringi avardavad. Tekkis huvi päris mitme valdkonna vastu, millele enne ei osanud mõeldagi.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A (vastasin osavastustena)
Kaua on võimalik eksamit teha? (Karmo, 2015)
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades ainele deklareerimise semestrist . Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. (IT Kolledž, 2015)
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? (Karmo, 2015)
Kordussoorituse tegemiseks on vajalik tudengil kokku leppida õppejõuga. (IT Kolledž, 2015)
Kuidas toimub korduseksamile registreerimine? (Karmo, 2015)
Korduseksami ja –arvestuse puhul toimub registreerimine ÕIS-is. (IT Kolledž, 2015)
Mis on tähtajad? (Karmo, 2015)
Registreerimise ja korduseksami soorituse vahele peab jääma kaks päeva. (IT Kolledž, 2015)
Kui palju maksab (korduseksamile registreerimine), kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? (Karmo, 2015)
Siis on korduseksamile registreerimine tasuta. (IT Kolledž, 2015)
Kui palju maksab (korduseksamile registreerimine), kui oled tasulisel (OF) õppekohal? (Karmo, 2015)
Korduseksami tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS’is. (IT Kolledž, 2015)
Küsimus 2:
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemal neli (4) võimalikku tegevust. (Karmo, 2015)
- Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕIS’is igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks (IT Kolledž, 2015).
- Kui õppur soovib kehtivat deklareeritud ainet läbida, siis peab ta sooritama korduseksami positiivsele tulemusele enne ülejärgmise semestri punase joone päeva (IT Kolledž, 2015).
- Kui õppur soovib minna akadeemilisele puhkusele (seda põhjustel, mis ei ole seotud aja- või asendusteenistusega, lapse hooldamisega või tervislikel vajadustel), siis peab ta avalduse esitama enne antud semestri punase joone päeva (IT Kolledž, 2015).
- Kui õppuril on vahetada õppekava ja/või õppevormi, siis peab ta enne punase joone päeva esitama EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (IT Kolledž, 2015).
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandad ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? (Karmo, 2015)
Positiivse hinde korral võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul (IT Kolledž, 2015). Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet (ibid.). Tulemuseta korduseksami puhu säilib esialgne hinne (ibid.). Seega läheb õiendile kõrgeim hinne.
Ülesanne:
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (Karmo, 2015)
x = 22 y = 21
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.(IT Kolledži nõukogu, 2013)
Antud ülesande puhul seega peab esimese semestri lõpuks õppur hüvitama õppekulusid 4EAP ulatuses ja teise semestri lõpuks 17EAP ulatuses. Esitatav arve on esimese semestri lõpuks 200EUR ja teise semestri lõpuks 850EUR.
Viited
1. Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015) Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [1]
2. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [2]
3. IT Kolledži nõukogu (27.03.2013) Protokoll nr 3C-1/13-2
3. Karmo, K. (07.11.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [3]
4. Lang, E. (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest" [4]
5. Seeman, T. (3.09.2015). IT projektide juhtimine [5]
6. Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [6]
7. Tennisberg, T. (01.10.2015). Kuidas tarkvara maailma ellu jääda [7]
8. Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldus? [8]
9. Unt, T. (08.10.2015) Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [9]