User:Mpurola

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maria Purola

Esitamise kuupäev: 7. november 2015

Essee

Alustusena tänaksin ideed, kes on õppekavasse toonud sellist laadi tutvustava aine. Huvitav oli kuulata erinevate inimeste mõtteid infotehnoloogia valdkonna tööturu seisust, tänapäeva infoühiskonna kiirest muutumisest kui ka õppimisest üldiselt ja selle vajalikkusest. Nii mõnigi kord kuulates salvestusi tundsin et tahaksin olla sealsamas klassiruumis koha peal kaasa mõelda ja küsida. Erilist huvi pakkusid mulle projektijuhtimise ja IT süsteemide administreerimise teema. Kuigi huvitasid väga ka teised valdkonnad- arendus, testimine ja infosüsteemide analüüsime, teabe hankimine ja majanduslikud aspektid. Igalt esinejalt sai palju häid ideid noppida, tänuväärt on kogemuste jagamine elust endast mida ainuüksi raamatust lugedes ei saa. Mäletan hästi esimest koolipäeva IT Kolledžis 25. september reedene päev mis tundus justkui kooli aktusena, põhjalik ülevaade õppeprogrammist, kõrgharidussüsteemist ja õppekorraldusest ITK- s. Info jagamine on oluline ja mul on hea meel et infot jagatakse kõigile võrdselt nii päevaõppe kui ka kaugõppe tudengitele, kuigi tean et mul on väga raske stipendiumini küündida siis ikkagi on hea teada mis võimalused koolil pakkuda on. Lisaks sellele kirjutasin märkmikusse üles näiteks Python programmeerijate klubi ajad.

Järgnevate loengute kohta kirjutan arvamuse puhtalt salvestuste põhjal, õnneks enamik videosalvestustest olid nii huvitavad et kerimise vajadust väga ei tekkinudki. Avalöögina hakkasin kuulama projektijuhtimisest mille esitajaks oli Tiina Seemann, kes tõi esile oma nägemuse projektijuhtimisest võrdsustades seda ala distsiplineerimisega ja pidades oluliseks efektiivsust. Tiina lisas ka projektidele tuntud kolmnurgale (aeg, skoop ja raha) veel 2 lisakomponenti- pingutus ja kvaliteet. Viidates sellele et igapäevane töökorraldus on oluline ning juhtgrupp vastutab sünkroonis et projekt saaks täidetud, et projekt õnnestuks tuleb kaasata võimalikult palju inimesi ning seada reaalsed eesmärgid (et ootused ei oleks liiga kõrged). Samuti tõi esile problemaatika et IT ja äripool tihti vaidlevad- probleem: “sisselogimise funktsioon töötab aga kasuatajaliides puudub (käivituse nupp).” IT prjojektijuhtimine on amet milles ka ise oleksin huvitatud tulevikus töötama, projekt on osa igapäeva elust- eesmärkide seadmine ja nende poole pürgimine.

Teine salvestus oli õppimisest üldiselt, motiveerides ja andes insipiratsiooni igale ühele kes tunneb et on raske või on kaotanud jõu õppida. Leian et ükskõik mida inimene ka ei õpiks on igal alal omad raskused ja takistused. Elar Langi koolitusvideo oli niivõrd kaasahaarav et seda võiks vabalt jagada igale koolis õppivale tudengile. Enim jäid kõlama märksõnad: prioritiseerimine (eelkõige õppimine), kohanemine (võime muutustele vastu astuda), aja planeerimine (probleemid ei hüüa tulles, to do listi koostamine), mõtete korrastamine (ei tohi mõelda sellele kui raske on vaid keskenduda pigem sellele kuidas hakkama saada). IT valdkonnast rõhutas Lang et programmeerimissoskus on vajalik mitte ainult arendajatele vaid ka administraatoritele ja analüütikutele. Töö saab muuta lihtsamaks ja efektiivsemaks läbi automatiseerimise.

Kolmas salvestus oli süsteemihalduri tööst, mille esitajaks oli Taavi Tuisk. Kuulasin huviga kuna hetkel töötan ka ise infrastruktuuri spetsialistina. Tundsin peaaegu et koduselt kui räägiti clusteritest ja loadbalancerist. Tore on tõdeda et ettevõttes kus hetkel töötan juhitakse samuti tähelepanu pigem agiilsete tiimide jaotusele- iga tiim vastutab ise oma toote eest ja selle kägus ka testib, mis hoiab ära hulganisti probleeme. Ka Taavi Tuisk rõhutas sellele et süsteemi administraatorid peavad suhtlema tänapäeval arendajatega ja vastupidi. Jällegi siinkohal tuleb osata programmeerida ja aru saada sellest keelset. Samuti tõi Tuisk esile tänapäeva lihtsuse mismoodi serverid on jaotatud- rohkem virtuaalservereid mida on lihtne paigaldada ressursse on võimalik juurde saada vaid mõne sekundiga, mille läbi on ka koormus ühtlasemalt jagatud ja rauaraiskamist on vähem.

Järgmise teemana oli testimine ja tarkvara kvaliteet esitlejaks Kert Suvi. Põhjalik ülevaade alast mida otseselt koolis ei õpetata (eraldi ainena) ja mis laiemalt veel tuntud ei ole. Eraldi tuleb siin märkida toredast esitlusest kassipiltidega, väga hea idee kuidas saada inimeste tähelepanu esitatud slaididele. Testimise valdkond oli senimaani ka mulle suhteliselt võõras on tegelikult senimaani, hetkel on ainult oma nägemus testimisest ala programm kas käivitub või mitte ? Suvi esitluses tuli aga esile mitu huvitavat aspekti testimisest: testi tasemeid on erinevaid (igaüks siiski ei oska), kriitilisus ja pessimistlik mõttelaad, massidest erinemine out of box mõtlemine Tegelikult on testimise valdkond vajalik kõikidele IT sektoris osalevatele rollidele- tellija, analüütik, arendaja, admin, testija ise ja lõpuks lõppkasuataja- kasutajakogemus. Testimine on vajalik riskide maandamisel ja selleks et probleemidele leitakse võimalikult varajases faasis lahendus.

Kuuendas salvestuses ilmus auditooriumi ette võluri kostüümis Targo Tennisberg alustades juttu alkeemiast ja mismoodi ained omavahel reageerivad, samal ajal rääkides ka IT karmist maailmast ja mismoodi selles ellu jääda. Palju väärt infot reaalselt tarkvara arendusest, näiteks programmeerija ei tegele ainult koodi kirjutamisega vaid ka testib, suhtleb, koolitab teisi ja õpib teistelt. Samuti ei ole kooli õppeprogrammis kirjas ega ka töö ametijuhendis kirjas täpseid juhiseid tööülesannetele. Tihtipeale esineb keerukaid olukordi- tuleb tegeleda teiste poolt või iseenda poolt tekitatud kahju parandamisega. Edukas projektijuht on see kes suudab ette näha, ennetada ja suudab leida programeerijatele aega et nad suudaksid esile kerkivaid probleeme lahendada (mis on normaalne osa tööprotsessist). Lisaks sellele meeldis mulle väga näide kui me kirjutame aadressi reale näiteks Google.com ning millised taustsüsteemid arvutis jooksevad ja nii kurb kui see ka poleks siis üsnagi keerukas on haarata kogu süsteemi selle kõigus. Abiks siiski mõistmaks masinaid on vaja jällegi teisi masinaid. Eriti meeldis maailmapildi avardamine läbi mikroökonoomika: ei ole olemas õiglast palka vaid on nõudmise ja pakkumise suhe. Sellest mõistmine on oluline kuna samad reeglid kehtivad nii töötjatele tööandjatele kui ka tellijatele ja pakkujatele.

Seitsmenda salvestuse esitles Tanel Unt ettevõtluse ja oma algatuslikust startup loomisest. Antud teema ei tundunud kuigi kaasahaarav kuid siiski sain üles märkida mõned märksõnad- organisatoorne kokku sobivus ja tiimitöö, mis loovad hea ja usaldusliku aluse töö edenemisel ja ettevõtte loomisel. Esitlus hõlmas kasumlikkusele suunatust, võttes tööle isikud kes suudavad katta ettevõtte kulud.

Viimases salvestus oli 2 esitlejat- Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, rohkem oli salvestuses kuulda Oliveri esitlust. Põhi eesmärk oli avardada üliõpilaste silmaringi andmete vajalikkusest ja analüüsimise oskusest, kui palju need 2 asja suudavad äris edasi viia ja omakorda kasumit toota. Ka siin saab anda kiidusõnad edasi humoorikatest powerpoint lehtedest, mida oli hea samal ajal jälgida. Oliver tõi hästi esile ka riskianalüüsi ja probleemi milles tihtipeale ettevõtjad võltsivad aruandluses tehtuid kulutusi. Riskianalüüs hõlmab endas näiteks: rahvastikuregistrit, äriregistrit, kinnisturaamat mille abil saame teada kas sissetulekud vastavad tehtud kulutustele. Kas riigile jõuavad maksud, millest omakorda maksta pensioni ja muid sotsiaalseid toetusi.

Kokkuvõttena saab öelda et kursus on igati täitnud oma eesmärki, kuigi kaugõppes seda küll iseseisvalt salvestusi kuulates on see siiski palju aidanud orienteeruda infotehnoloogia keerukas maailmas. Võin julgelt väita et igast esitlusest käis läbi ühtsed mõtted: lisaks õppimisele on kogemuste saamine oluline (töötades, katsetades ja ise õppides juurde) ja huvi omal ala vastu aga ka arusaamine millist ülesannet täidavad teised IT sektoris töötavad rollid (arusaamine tähendab ka seda et me suudame omavahel kommunikeerida olgu see siis läbi programmeerimise keele või suhelda administratiivse poolega).

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastavalt õppekorralduse eeskirjale defineeritakse punktis 5.4 arvestuse mõiste. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Punkti 5.2.12 kohasel on õigus 3 sooritusele ühe õppeaine piires. Tähtaeg täpsustatud punktis 5.2.13 Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Õppeteenustasust kordussooritusel - Riigifinantseeritaval kohal ei ole kordussooritus tasustatav kuid omafinantseeritaval kohal on kordussoorituse tasuks 20€

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Õppkekava vahetust defineeritakse kui akadeemilst liikumist- akadeemiline liikumine võib toimuda vastavalt õppekorralduseeskirja sättele 7.1 vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemat valikaineid sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Korduma Kippuvates kõsimustes on esile toodud punktis 2- kui üliõpilane on deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra siis saadetakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd semestri kohta ja seda arvestatakse kumulatiivselt (kõrgharidusreformi kohaselt).[ Asta lõpuks on kogunenud 19 + 20 ehk 39 EAPd. Seega tuleb õppekulud hüvitada: 27 + 27 - 39 = 15 EAP ulatuses. Hinnaks on 50 eurot 1 EAP kohta : 15*50 = mis kokku teeb 750 eurot.

Viited