User:Msaask: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (17 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustus ja õpingukorraldus= | =Erialatutvustus ja õpingukorraldus= | ||
Autor: | Autor: Meelis Sääsk<br> | ||
Rühm: 14<br> | Rühm: 14<br> | ||
Esitamise kuupäev: 14. detsember 2015 | Esitamise kuupäev: 14. detsember 2015 | ||
| Line 12: | Line 7: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimene loeng õpingukorraldusest ja erialatutvustusest on väga informatiivne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Kristjan Karmo, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref> – räägiti erinevatest õpingukorralduse aspektidest, kaasnevatest riskidest (õppemahu täitmine või mittetäitmine – täiskoormusega õppe ja osakoormusega õppe määrad, 27EAP-maht piiriks rahalise võlgnevuse tekkimisel IT-Kolledži ees), samuti võimalustest stipendimitele kandideerimisel, raamatukogu, värvilised tarkuseterad Andres Septerilt jne. ühesõnaga palju huvitavat ja kasulikku. | |||
Teine loeng Tiina Seemaniga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> andis esimese põhjalikuma ''real-life'' kogemuse, et mida endine IT-kolledži tudeng tagasivaates näeb oma karjääris – millised oskused mõjutasid teda enim ja millised strateegiad aitasid teda elus edasi. Väga põhjalik sissevaade projektijuhtimisse – selle eri aspektide kajastamine ja komistuskivide väljatoomine näidete abil. Ettekandjaga oli paeluv kaasa mõelda, ta oskas maalida suurt pilti ja panna analüüsima situatsioone justkui sa ise oleksid neis kaasa teinud. | |||
Kolmas loeng Elar Langiga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> oli hea pilguheit võimaliku töö ja IT-Kolledži ainete seotusele. Esitaja tõi välja need kohad oma õppetegevuses, mis osutasid kõige suuremat vastupanu ja millede sooritamisel võiksime vältida tema tehtud vigu – nagu vanasõnagi ütleb, et kasulikum on ikka õppida teiste vigadest, mitte neid ise järgi proovida. Arendaja ja koolitajana on ta saavutanud iseseisvuse, mis pakub rahuldust – ei pea enam jagelema tööandjaga asjade filosoofilise olemuse üle, sest mingilt maalt tuleb iga hea õppija elus ette moment, kus ta tunneb, et käib teemast niivõrd üle, et vanaviisi tehtud asjad ei saa jätkuda puhtalt sellepärast, et nii on alati tehtud. Vaja on muutust. Selleks, et muutus oleks ikka paremuse suunas, tuleb omandada teadmisi. Seda sellel mehel on – cum laude räägib enda eest. | |||
Neljandas loengus oli kohal Taavi Tuisk <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>, kes andis aimu mida kujutab süsteemiadministraatori töö. Selle väljakutsetest ja stressirohkusest, moraalsetest ning eetilitest dilemmadest, mida töö endaga kaasa toob, sai selle loenguga hea ettekujutuse. Võrreldes eelmise loengupidajaga oli see natuke kitsama skoobiga ja kuigi käidi läbi ajalugu 90-ndatest kuni tänapäevani, siis oli see fokuseeritum ja kitsam. Palju oli erialast terminoloogiat ning niiöelda „puusalt tulistamist“, kus slaidide puudumise tõttu oli raske talletada kogu infot ja hiljem meenutada, mis olid need ''take-away-d'' millega loengust lahkuda. Ettekandja kindlasti navigeeris oma töös suurepäraselt, aga esimese kursuse tudengitele, kes alles it-maastikul niiöelda põllukündmist alustamas, oli raskevõitu kõigest aru saada või asju ette kujutada. | |||
Viiendas loengus andis meile sissepiilumisvõimaluse testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma Kert Suvi <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>. Kerdil on oma firma ja pikaajaline kogemus veebidisainis ning omandas süsteemiarendaja kõrghariduse just siinsamas, IT-Kolledžis. Ettekanne keskendus testimaailma tutvustamisele, sest just see valdkond on vägagi alahinnatud kategooria kogu tarkvaraarenduse protsessis. Ta tõi selgelt välja erinevad põhjendused/vabandused, miks praktikas seda välditakse või ei pöörata piisavalt tähelepanu. Sinna juurde kuulusid otseloomulikult ka illustratsioonid võimalikest tagajärgedest ja veel suuremad kulud kui esialgu planeeriti ning mida annaks teha, et seda vältida. Ettekanne oli sorav ja selle kulgu oli hea jälgida slaidide abiga. | |||
Kuues loeng sai alguse tarkvaraarenduse maailmast pildi maalimisega, millega tegi oma lavadebüüdi Targo Tennisberg <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref> (mitte et see tal esimene oleks, kaugeltki sellega ning just seetõttu oli esitlust paeluv jälgida). Infot oli palju, kuid struktureeritult – seda võikski oodata mehelt, kes on töötanud teiselpool ookeani maailmakuulsas firmas, pidanud erinevaid it-ameteid, kuid selle juures jäänud tõsihingeliseks itimeheks ehk et sisuliste probleemidega süvitsi minejaks. Filosoofile omaselt andis ta sorava ülevaate tarkvaraarendusest selle algosadest ja ajaloost kuni keerukate näidete ja hüpoteesideni, mis on ootamas meid niiöelda nurga taga. Pearõhk sellest loengust jäi kommunikatsioon. Kuigi paljude jaoks sümboliseerib IT-tegevusvaldkond programmeerimist/administreerimist või lihtsalt patsiga poissi, kelle suhtlemisoskusele ei saaks üldjuhul ka 3-me pika miinusega panna, siis just sotsiaalsetele oskustele ongi vaja IT-äris rõhuda kui soovida olla seal edukas. Heaks näiteks oli nimekiri tüüpilisest projektimeeskonnast, kus ideaalis peaks olema vaid 2 osapoolt- tellija ning tegija, kes teeb arvutile kõik selgeks, siis reaalsus on, et meil on seal vahel veel mitu teist kolleegi, kes kõik interpreteerivad saadud ülesannet/suhtlust isemoodi. Võin julgelt öelda, et selliste inimeste sõnavõtte on puhas rõõm kuulata ja jälgida ning see tõstis selle loengu üheks minu lemmikuks sellest seeriast. Ahjaa, kas ma mainisin, et üliäge viktoriin! | |||
Seitsmes loeng viis meid navigatsiooni maailma, kus piloodiks oli Tanel Unt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>, kogenud arendaja, kellest sai iseenda tööandja – Navirec positsioneerimistarkvara autor. Aga tee selleni oli mitmetahuline, hõlmates endas gümnaasiumi koolipingist saadud algteadmisi, pühendunud pingutusi internetipõhise keeleõppeprogrammi väljatöötamisel, kuni isegi plaanideni hakata tootma digiajastu lävepakul digibokse. Kuna kõik ideed pole mõeldud pilvedesse pürgima, veel vähem üldse reaalse teostuseni jõudma, siis nii juhtus ka sellise üliambitsioonika plaaniga, mida kõigest 3-kesi poleks isegi paberil võimalik ära teha olnud. Küll aga andis see innustust ikkagi millegi „oma asjaga“ maha saada – läbi sõbra sattus ta autodes asuvate niinimetatud mustade kastikesteni, milles sisaldub tarkvara auto teekonna salvestamiseks ja siis omakorda selle sisu programmeerimiseni ja arendamiseni. | |||
Loos edasi liikudes selgus, et tegemist oli vaid ühe esimese päris oma firmaga ning neid projekte, milles osaletud on ja kamba peale firmasid tehtud, on veel mitmeid. Ja nagu igale ettevõtjale (ja eriti it-äris) on iseloomulik, ei saada päris igat ettevõtmist edu, kuid siiski on tähtis see kogemus, mis sa igast ettevõtmisest kaasa võtad. Veel iseloomulikku autori kohta on see, et selle loengu raames peetavatest ettekannete seeriast oli tema ainuke, kes ei ole lõpetanud ülikooli ära (aga ta ise on selle üle uhke ja rõhutab südamega tehtavate asjade tähtsust). | |||
Kaheksas ja ühtlasi viimane ettekanne oli teemal andmeanalüüs ja ''big data'', mida kandsid ette Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>. Mõlemat meest iseloomustas tohutu kogemustepagas ja nemad olid ka selle loenguseeria niiöelda veteranid – elutarkuse hulk oli selletõttu ka suurem. Sellest, et andmeanalüütika on suur valdkond ja meeste arvates tulevikuvõti, ei hoidnud nad tagasi. Kuna fraas suur andmehulk on üsnagi laialivalguv termin ja veelvähem on esmapilgul võimalik selle rakendusvaldkondasid ära tabada, siis proovisid nad asjale ka läheneda mitme külje alt ning tuua praktilisi näiteid mitmetest eluvaldkondadest. Alates meditsiiinist kuni pangalaenudeni, kus proovitakse mudeldada, analüüsida ja statistikale toetudes luua virtuaal-Sina, kes ütleks analüüsi tegijale, et kas tal tasub sinuga äri teha – on see siis pangalaenu väljastamine või tervisekindlustuspoliisi sõlmimine. Taaskord katsid mehed ühe osana ettekandest oma karjäärile pilguheidu viskamisega, mida oli kasulik jälgida, sest saada vahetu muljejagamiskogemus tegijatelt endilt mõne potentsiaalse tuleviku tööandja kohta, on igati tarvilik teadmine. Huvi tekitas see valdkond küllaga, nii et erinevate andmekaeve metoodikatega teen tutvust kindlasti. | |||
Kokkuvõtteks saab öelda, et antud aine on hästi õnnestunud segu õpingukorralduse tähtsate punktide jagamisest ja edukate it-inimeste elulugudest ning tarkuseteradest. Kes soovis, sai neist inspiratsiooni küllaga ning pani mõtted ühes või teises suunas liikuma. Soovin tegijatele (nii külalistele kui korraldusmeeskonnale) edu nende ettevõtmistes ja et sama aine jätkuks ikka igal aastal. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
===Küsimus | ===Küsimus A=== | ||
Kukkusid | Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
===Vastus=== | |||
Tudengil on õigus eksamit korduvsooritada vastavalt IT-Kolledži õppekorralduse eeskirja [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.] kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Korduseksami puhul on vajalik ennast registreerida selleks ÕIS-s. Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkt 5.2.14.] kehtestab, et kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. | |||
Kordussoorituse maksumus RF õppekohal õppivale tudengile on tasuta. OF õppekohal õppivale tudengile on hind 20€ vastavalt IT Kolledži [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ teenuste tasumääradele 2015/2016 õppeaastal]. | |||
===Küsimus 4=== | |||
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? | |||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
Vastavalt IT-Kolledžis kinnitatud [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamise korrale] kui tudengil on soov kasutada varasemast töökogemusest lähtuvat teadmiste hulka IT-Kolledži õppekava täitmisel, siis tuleb tudengil sellekohane avaldus esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva (ja lisada vormikohase taotlusega koos vajalikud lisadokumendid). Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et VÕTA raames arvestatud ainepunktide maht kajastub õppekoormuse arvutamisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel vastavalt [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punktile 2.2.], vaid liidetakse IT-Kolledži oma ainete sooritustele alles õpingute lõpetamisel. | |||
===Ülesanne=== | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | |||
== | Algandmed: | ||
* X = 21 | |||
* Y = 25 | |||
* [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppekulude osalise hüvitamise määr] on 1 EAP = 50€ | |||
Lahendus: ((IF X<27; THEN (27-X)*50€; 0) + (IF Y<27; THEN (27-Y)*50€; 0)) = 400€ | |||
Esitatava arve suurus: 400€ | |||
===Lisaülesanne=== | |||
Essee teemal "Altair BASIC" | |||
Aastal 1974 näeb ilmavalgust arvuti Altair 8800 (tootjaks MITS), mis on kuulus sellepoolest, et on tituleeritud esimeseks personaalarvutiks <ref>[http://news.microsoft.com/2000/05/09/microsoft-fast-facts-1975/ Viide personaalarvuti Altair ja operatsioonisüsteemi BASIC kohta]</ref> ning millele on spetsiaalselt kirjutatud tarkvara (täpsustatult operatsioonisüsteem) ja mis pani ühtlasi aluse personaalarvutite turu ekspansiivsele kasvule tulevikus. Sellega said hakkama tollal veel Micro-Softi nime kandnud firma asutaja Bill Gates ja Paul Allen, kes litsenseerisid ja pakendasid oma toote nii, et selle pealt sai hakata teenima tulu ja sealtmaalt alguse saanud personaalarvutite laienemine massidesse pani ühtlasi ka aluse meeste rikkusele. Nende poolt loodud tarkvara kandis nimetust Basic ja tehinguaastaks oli 1975. Juba aasta lõpuks olid müüginumbrid jõudnud sellistesse kõrgustesse, et tulu sai mõõta 6-kohalise numbriga (1mln$). Samal aastal kirjutab Bill Gates oma esimese ametliku avaliku kaebekirja <ref>[http://www.thocp.net/companies/microsoft/microsoft_company.htm Viide Bill Gates-i esimestele võitlustele tarkvara piraatlusega]</ref> Altair ajakirjas tarkvara piraatluse kohta (mis see ei jää tema viimaseks). | |||
Altair 8800 4KB-ne või 8KB-ne mälumaht oli piisav tol ajal sooritamaks neid operatsioone, millede jaoks masin mõeldud oli, küll aga ei kujuta ette me praegusel ajal sellise andmemahuga millegi asjalikuga pealehakkamist. 8K arvuti hinnaks oli originaalis 200$, kuid peale allahindlusi võis selle hankida 75$-ga. 4k versiooni hind oli esialgselt 150$, kuid peale mõningast "mahasaagimist", muutus see 60$-ks. Basic-ust kujunes kuni aastani 1980 Microsofti MS-DOS eelkäia. | |||
=Viited= | =Viited= | ||
| Line 73: | Line 86: | ||
== Kategooria == | == Kategooria == | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]] | |||
Latest revision as of 02:46, 15 December 2015
Erialatutvustus ja õpingukorraldus
Autor: Meelis Sääsk
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 14. detsember 2015
Essee
Esimene loeng õpingukorraldusest ja erialatutvustusest on väga informatiivne [1] – räägiti erinevatest õpingukorralduse aspektidest, kaasnevatest riskidest (õppemahu täitmine või mittetäitmine – täiskoormusega õppe ja osakoormusega õppe määrad, 27EAP-maht piiriks rahalise võlgnevuse tekkimisel IT-Kolledži ees), samuti võimalustest stipendimitele kandideerimisel, raamatukogu, värvilised tarkuseterad Andres Septerilt jne. ühesõnaga palju huvitavat ja kasulikku.
Teine loeng Tiina Seemaniga [2] andis esimese põhjalikuma real-life kogemuse, et mida endine IT-kolledži tudeng tagasivaates näeb oma karjääris – millised oskused mõjutasid teda enim ja millised strateegiad aitasid teda elus edasi. Väga põhjalik sissevaade projektijuhtimisse – selle eri aspektide kajastamine ja komistuskivide väljatoomine näidete abil. Ettekandjaga oli paeluv kaasa mõelda, ta oskas maalida suurt pilti ja panna analüüsima situatsioone justkui sa ise oleksid neis kaasa teinud.
Kolmas loeng Elar Langiga [3] oli hea pilguheit võimaliku töö ja IT-Kolledži ainete seotusele. Esitaja tõi välja need kohad oma õppetegevuses, mis osutasid kõige suuremat vastupanu ja millede sooritamisel võiksime vältida tema tehtud vigu – nagu vanasõnagi ütleb, et kasulikum on ikka õppida teiste vigadest, mitte neid ise järgi proovida. Arendaja ja koolitajana on ta saavutanud iseseisvuse, mis pakub rahuldust – ei pea enam jagelema tööandjaga asjade filosoofilise olemuse üle, sest mingilt maalt tuleb iga hea õppija elus ette moment, kus ta tunneb, et käib teemast niivõrd üle, et vanaviisi tehtud asjad ei saa jätkuda puhtalt sellepärast, et nii on alati tehtud. Vaja on muutust. Selleks, et muutus oleks ikka paremuse suunas, tuleb omandada teadmisi. Seda sellel mehel on – cum laude räägib enda eest.
Neljandas loengus oli kohal Taavi Tuisk [4], kes andis aimu mida kujutab süsteemiadministraatori töö. Selle väljakutsetest ja stressirohkusest, moraalsetest ning eetilitest dilemmadest, mida töö endaga kaasa toob, sai selle loenguga hea ettekujutuse. Võrreldes eelmise loengupidajaga oli see natuke kitsama skoobiga ja kuigi käidi läbi ajalugu 90-ndatest kuni tänapäevani, siis oli see fokuseeritum ja kitsam. Palju oli erialast terminoloogiat ning niiöelda „puusalt tulistamist“, kus slaidide puudumise tõttu oli raske talletada kogu infot ja hiljem meenutada, mis olid need take-away-d millega loengust lahkuda. Ettekandja kindlasti navigeeris oma töös suurepäraselt, aga esimese kursuse tudengitele, kes alles it-maastikul niiöelda põllukündmist alustamas, oli raskevõitu kõigest aru saada või asju ette kujutada.
Viiendas loengus andis meile sissepiilumisvõimaluse testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma Kert Suvi [5]. Kerdil on oma firma ja pikaajaline kogemus veebidisainis ning omandas süsteemiarendaja kõrghariduse just siinsamas, IT-Kolledžis. Ettekanne keskendus testimaailma tutvustamisele, sest just see valdkond on vägagi alahinnatud kategooria kogu tarkvaraarenduse protsessis. Ta tõi selgelt välja erinevad põhjendused/vabandused, miks praktikas seda välditakse või ei pöörata piisavalt tähelepanu. Sinna juurde kuulusid otseloomulikult ka illustratsioonid võimalikest tagajärgedest ja veel suuremad kulud kui esialgu planeeriti ning mida annaks teha, et seda vältida. Ettekanne oli sorav ja selle kulgu oli hea jälgida slaidide abiga.
Kuues loeng sai alguse tarkvaraarenduse maailmast pildi maalimisega, millega tegi oma lavadebüüdi Targo Tennisberg [6] (mitte et see tal esimene oleks, kaugeltki sellega ning just seetõttu oli esitlust paeluv jälgida). Infot oli palju, kuid struktureeritult – seda võikski oodata mehelt, kes on töötanud teiselpool ookeani maailmakuulsas firmas, pidanud erinevaid it-ameteid, kuid selle juures jäänud tõsihingeliseks itimeheks ehk et sisuliste probleemidega süvitsi minejaks. Filosoofile omaselt andis ta sorava ülevaate tarkvaraarendusest selle algosadest ja ajaloost kuni keerukate näidete ja hüpoteesideni, mis on ootamas meid niiöelda nurga taga. Pearõhk sellest loengust jäi kommunikatsioon. Kuigi paljude jaoks sümboliseerib IT-tegevusvaldkond programmeerimist/administreerimist või lihtsalt patsiga poissi, kelle suhtlemisoskusele ei saaks üldjuhul ka 3-me pika miinusega panna, siis just sotsiaalsetele oskustele ongi vaja IT-äris rõhuda kui soovida olla seal edukas. Heaks näiteks oli nimekiri tüüpilisest projektimeeskonnast, kus ideaalis peaks olema vaid 2 osapoolt- tellija ning tegija, kes teeb arvutile kõik selgeks, siis reaalsus on, et meil on seal vahel veel mitu teist kolleegi, kes kõik interpreteerivad saadud ülesannet/suhtlust isemoodi. Võin julgelt öelda, et selliste inimeste sõnavõtte on puhas rõõm kuulata ja jälgida ning see tõstis selle loengu üheks minu lemmikuks sellest seeriast. Ahjaa, kas ma mainisin, et üliäge viktoriin!
Seitsmes loeng viis meid navigatsiooni maailma, kus piloodiks oli Tanel Unt [7], kogenud arendaja, kellest sai iseenda tööandja – Navirec positsioneerimistarkvara autor. Aga tee selleni oli mitmetahuline, hõlmates endas gümnaasiumi koolipingist saadud algteadmisi, pühendunud pingutusi internetipõhise keeleõppeprogrammi väljatöötamisel, kuni isegi plaanideni hakata tootma digiajastu lävepakul digibokse. Kuna kõik ideed pole mõeldud pilvedesse pürgima, veel vähem üldse reaalse teostuseni jõudma, siis nii juhtus ka sellise üliambitsioonika plaaniga, mida kõigest 3-kesi poleks isegi paberil võimalik ära teha olnud. Küll aga andis see innustust ikkagi millegi „oma asjaga“ maha saada – läbi sõbra sattus ta autodes asuvate niinimetatud mustade kastikesteni, milles sisaldub tarkvara auto teekonna salvestamiseks ja siis omakorda selle sisu programmeerimiseni ja arendamiseni.
Loos edasi liikudes selgus, et tegemist oli vaid ühe esimese päris oma firmaga ning neid projekte, milles osaletud on ja kamba peale firmasid tehtud, on veel mitmeid. Ja nagu igale ettevõtjale (ja eriti it-äris) on iseloomulik, ei saada päris igat ettevõtmist edu, kuid siiski on tähtis see kogemus, mis sa igast ettevõtmisest kaasa võtad. Veel iseloomulikku autori kohta on see, et selle loengu raames peetavatest ettekannete seeriast oli tema ainuke, kes ei ole lõpetanud ülikooli ära (aga ta ise on selle üle uhke ja rõhutab südamega tehtavate asjade tähtsust).
Kaheksas ja ühtlasi viimane ettekanne oli teemal andmeanalüüs ja big data, mida kandsid ette Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak [8]. Mõlemat meest iseloomustas tohutu kogemustepagas ja nemad olid ka selle loenguseeria niiöelda veteranid – elutarkuse hulk oli selletõttu ka suurem. Sellest, et andmeanalüütika on suur valdkond ja meeste arvates tulevikuvõti, ei hoidnud nad tagasi. Kuna fraas suur andmehulk on üsnagi laialivalguv termin ja veelvähem on esmapilgul võimalik selle rakendusvaldkondasid ära tabada, siis proovisid nad asjale ka läheneda mitme külje alt ning tuua praktilisi näiteid mitmetest eluvaldkondadest. Alates meditsiiinist kuni pangalaenudeni, kus proovitakse mudeldada, analüüsida ja statistikale toetudes luua virtuaal-Sina, kes ütleks analüüsi tegijale, et kas tal tasub sinuga äri teha – on see siis pangalaenu väljastamine või tervisekindlustuspoliisi sõlmimine. Taaskord katsid mehed ühe osana ettekandest oma karjäärile pilguheidu viskamisega, mida oli kasulik jälgida, sest saada vahetu muljejagamiskogemus tegijatelt endilt mõne potentsiaalse tuleviku tööandja kohta, on igati tarvilik teadmine. Huvi tekitas see valdkond küllaga, nii et erinevate andmekaeve metoodikatega teen tutvust kindlasti.
Kokkuvõtteks saab öelda, et antud aine on hästi õnnestunud segu õpingukorralduse tähtsate punktide jagamisest ja edukate it-inimeste elulugudest ning tarkuseteradest. Kes soovis, sai neist inspiratsiooni küllaga ning pani mõtted ühes või teises suunas liikuma. Soovin tegijatele (nii külalistele kui korraldusmeeskonnale) edu nende ettevõtmistes ja et sama aine jätkuks ikka igal aastal.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Tudengil on õigus eksamit korduvsooritada vastavalt IT-Kolledži õppekorralduse eeskirja punkt 5.2. kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Korduseksami puhul on vajalik ennast registreerida selleks ÕIS-s. Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Punkt 5.2.14. kehtestab, et kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse maksumus RF õppekohal õppivale tudengile on tasuta. OF õppekohal õppivale tudengile on hind 20€ vastavalt IT Kolledži teenuste tasumääradele 2015/2016 õppeaastal.
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Vastavalt IT-Kolledžis kinnitatud Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamise korrale kui tudengil on soov kasutada varasemast töökogemusest lähtuvat teadmiste hulka IT-Kolledži õppekava täitmisel, siis tuleb tudengil sellekohane avaldus esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva (ja lisada vormikohase taotlusega koos vajalikud lisadokumendid). Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et VÕTA raames arvestatud ainepunktide maht kajastub õppekoormuse arvutamisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel vastavalt punktile 2.2., vaid liidetakse IT-Kolledži oma ainete sooritustele alles õpingute lõpetamisel.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Algandmed:
- X = 21
- Y = 25
- Õppekulude osalise hüvitamise määr on 1 EAP = 50€
Lahendus: ((IF X<27; THEN (27-X)*50€; 0) + (IF Y<27; THEN (27-Y)*50€; 0)) = 400€
Esitatava arve suurus: 400€
Lisaülesanne
Essee teemal "Altair BASIC"
Aastal 1974 näeb ilmavalgust arvuti Altair 8800 (tootjaks MITS), mis on kuulus sellepoolest, et on tituleeritud esimeseks personaalarvutiks [9] ning millele on spetsiaalselt kirjutatud tarkvara (täpsustatult operatsioonisüsteem) ja mis pani ühtlasi aluse personaalarvutite turu ekspansiivsele kasvule tulevikus. Sellega said hakkama tollal veel Micro-Softi nime kandnud firma asutaja Bill Gates ja Paul Allen, kes litsenseerisid ja pakendasid oma toote nii, et selle pealt sai hakata teenima tulu ja sealtmaalt alguse saanud personaalarvutite laienemine massidesse pani ühtlasi ka aluse meeste rikkusele. Nende poolt loodud tarkvara kandis nimetust Basic ja tehinguaastaks oli 1975. Juba aasta lõpuks olid müüginumbrid jõudnud sellistesse kõrgustesse, et tulu sai mõõta 6-kohalise numbriga (1mln$). Samal aastal kirjutab Bill Gates oma esimese ametliku avaliku kaebekirja [10] Altair ajakirjas tarkvara piraatluse kohta (mis see ei jää tema viimaseks). Altair 8800 4KB-ne või 8KB-ne mälumaht oli piisav tol ajal sooritamaks neid operatsioone, millede jaoks masin mõeldud oli, küll aga ei kujuta ette me praegusel ajal sellise andmemahuga millegi asjalikuga pealehakkamist. 8K arvuti hinnaks oli originaalis 200$, kuid peale allahindlusi võis selle hankida 75$-ga. 4k versiooni hind oli esialgselt 150$, kuid peale mõningast "mahasaagimist", muutus see 60$-ks. Basic-ust kujunes kuni aastani 1980 Microsofti MS-DOS eelkäia.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Kristjan Karmo, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 26.08.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus
- ↑ Viide personaalarvuti Altair ja operatsioonisüsteemi BASIC kohta
- ↑ Viide Bill Gates-i esimestele võitlustele tarkvara piraatlusega
