RAID: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 15: | Line 15: | ||
== Kasutatud allikad == | == Kasutatud allikad == | ||
1. Teet Evartson (2013). ''“Arvutitehnika riistvara”'', p.227 <br> | [[1.]] Teet Evartson (2013). ''“Arvutitehnika riistvara”'', p.227 <br> | ||
2. HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts"'', p.51-52 | [[2.]] HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts"'', p.51-52 | ||
== Autor == | == Autor == | ||
Evelin Padjus, AK21<br> | Evelin Padjus, AK21<br> | ||
2016 | 2016 | ||
Revision as of 09:58, 23 May 2016
RAID (Redundant Arrays of Inexpensive Disks) ehk sõltumatute ketaste liiasmassiivid (v odavate ketaste liiasmassiivid) aitavad tõsta süsteemi töökindlust, töökiirust (paralleelne pöördumine ketaste poole) ja säästa kulusid (väikeste ketaste massiivid maksavad vähem, kui üks suur ketas). Sõna “liiasus” tähendab antud kontekstis seda, et ketta vea korral saab viga parandada või minna tööga üle teisele kettale. 1
Erinevad RAID-i tüübid
Enne, kui asume erinevate RAID-tüüpide juurde, vaatame üle mõningad olulised mõisted, mis eristab RAID-e.
Data striping
Data striping on tehnika, kus andmed hakitakse segmentideks ja segmendid salvestatakse RAID-kontrolleri poolt selliselt, et andmete kirjutamise/lugemise jõudlus oleks maksimaalne (erinevatele ketastele). Sellisel moel salvestatud andmete lugemine erinevatelt ketastelt, kombineeritakse kõikide ketaste jõudlus. Vaatamata kiiremale andmete lugemisele ja kirjutamisele, ei parane ketta seek time performance ehk aeg, mis kulub andme segmendi lokaliseerimiseks kettal (va SSD ketas). Selle tehnika suurim puudus on olematu veakindlus- ühe ketta riknemisel, ei ole võimalik ligi pääseda andmetele, mille segment antud kettal asus, seega tuleks antud tehnikat kombineerida mõne teisega. 2
Tarkvaraline vs raudvaraline
HDD vs SSD
Kokkuvõte
Kasutatud allikad
1. Teet Evartson (2013). “Arvutitehnika riistvara”, p.227
2. HDS Academy (2012). "Storage Concepts", p.51-52
Autor
Evelin Padjus, AK21
2016
