RAID: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 13: | Line 13: | ||
=== Parity ehk paarsusbit === | === Parity ehk paarsusbit === | ||
Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni, mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. <ref>HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data"'', p.54</ref> <ref> | Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni, mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. <ref>HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data"'', p.54</ref> <ref>Teet Evartson (2013). ''"Arvutitehnika riistvara"'', p.287</ref> | ||
=== RAID-0 === | === RAID-0 === | ||
Revision as of 12:01, 23 May 2016
RAID (Redundant Arrays of Inexpensive Disks) ehk sõltumatute ketaste liiasmassiivid (v odavate ketaste liiasmassiivid) aitavad tõsta süsteemi töökindlust, töökiirust (paralleelne pöördumine ketaste poole) ja säästa kulusid (väikeste ketaste massiivid maksavad vähem, kui üks suur ketas). Sõna “liiasus” tähendab antud kontekstis seda, et ketta vea korral saab viga parandada või minna tööga üle teisele kettale. [1]
Erinevad RAID-i tüübid
Enne, kui asume erinevate RAID-tüüpide juurde, vaatame üle mõningad olulised mõisted, mis eristab RAID-e.
Striping ehk hakkimine
Data striping on tehnika, kus andmed hakitakse segmentideks ja segmendid salvestatakse RAID-kontrolleri poolt selliselt, et andmete kirjutamise/lugemise jõudlus oleks maksimaalne (erinevatele ketastele). Sellisel moel salvestatud andmete lugemine erinevatelt ketastelt, kombineeritakse kõikide ketaste jõudlus. Vaatamata kiiremale andmete lugemisele ja kirjutamisele, ei parane ketta seek time performance ehk aeg, mis kulub andme segmendi lokaliseerimiseks kettal (va SSD ketta puhul). Selle tehnika suurim puudus on olematu veakindlus- ühe ketta riknemisel, ei ole võimalik ligi pääseda andmetele, mille segment antud kettal asus, seega tuleks antud tehnikat kombineerida mõne teisega. [2]
Mirroring ehk peegeldamine
Data mirroring on tehnika, kus kettad on omavahel peeglis ehk kettale kirjutamine ja kettalt lugemine toimub kahel kettal korraga. Seega failid salvestatakse kahele kettale samaaegselt. Lisaks andmete liiasusele, pakub see tehnika paremat lugemiskiirust. Kuna andmete peegeldamine ei ole nii tõhus, kui andmete hakkimise tehnika, kombineeritakse neid kahte omavahel. Kui üks peeglis olevatest ketastest peaks riknema, jätkatakse tööd teisel kettal. Rikkis ketta välja vahetamisel uue vastu, peegeldab RAID-kontroller andmed töös olevalt kettalt uuele. Selle tehnika puuduseks on, et kasutusel olev loogiline ketas on mahult vaid pool füüsiliselt installeeritud ketaste kogumahust (kuna andmeid dubleeritakse), mis omakorda tõstab lahenduse hinda. [3]
Parity ehk paarsusbit
Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni, mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. [4] [5]
RAID-0
RAID-1
RAID-5
RAID-6
Vähemkasutatavad RAID-i tüübid
Tarkvaraline vs raudvaraline
HDD vs SSD
Kokkuvõte
Autor
Evelin Padjus, AK21
2016
Kasutatud allikad
- ↑ Teet Evartson (2013). "Arvutitehnika riistvara", p.227
- ↑ HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.51-52
- ↑ HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.52-53
- ↑ HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.54
- ↑ Teet Evartson (2013). "Arvutitehnika riistvara", p.287
