User:Mmaesalu: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Maile Mäesalu | Autor: Maile Mäesalu | ||
Esitamise kuupäev: . oktoober 2016 | Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ... | |||
Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]</ref>, kus esines Peeter Kütt, oli minu jaoks üks eredamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti kui ka see, kui oluline on kommunikatsiooni roll infosüsteemide arhitekti. Viimase eeldeuks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine. | |||
Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka startup'ide käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]</ref>. Nende ettakanest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad ja mitte jätta kasutamata võimalusi saada kogenumatelt kollegidelt oma tegevuseks head nõu. | |||
Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega. | Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega. | ||
Revision as of 20:30, 12 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Maile Mäesalu
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
Essee
Esimesest loengust [1] sain teada ...
Teine loeng [2], kus esines Peeter Kütt, oli minu jaoks üks eredamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti kui ka see, kui oluline on kommunikatsiooni roll infosüsteemide arhitekti. Viimase eeldeuks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine.
Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka startup'ide käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük [3]. Nende ettakanest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad ja mitte jätta kasutamata võimalusi saada kogenumatelt kollegidelt oma tegevuseks head nõu.
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[4].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks on nõutav registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. RF õppekohal olevatele õppuritele on kordussooritused tasuta, OF õppijatele aga tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.[5]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.[6]
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama sellega, et mulle väljastatakse arve ettenähtud mahtu ületavate ainepunktide ulatuses.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X ehk 27 EAPd ja teise semestri lõpuks Y ehk 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[7] Seega hüvitada tuleb õppekulusid teisel semestril vähem tehtud 8 EAP ulatuses ehk 400 euro suuruses summas.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
- ↑ [1]
- ↑ [2]
- ↑ Mediawiki - Help Formatting
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P7
- ↑ Finantsinfo
