User:Alaaneme

Erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Andrek Laanemets

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: xx.xx.xxxx

Essee

1. loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Esimene loeng oli nii sissejuhatuseks erialatutvustuse aineks kui ka kooli üldiselt. Sain teada, et see kursus on väga kasulik inimesele, kes plaanib oma tulevikus valida mõni IT alane karjäär. Merike Spitsõn rääkis kooli sisekorrast ja õppekorraldusest. Merle Varendi erinevatest stipendiumitest ja kui oluline on kooli jaoks õppurite tagasiside. Juri Tretjakov rääkis üle tehnilise poole, mis hõlmas loengute salvestamist ja nende järelevaatamist, Moodlet ja õpperuume. Viimaks rääkis Andres Septer, kes jagas kasulike nõuandeid ülikoolis hakkama saamisest. Loeng oli väga kasulik, aitas palju paremini mõista kooli loomust ja kuidas ÕIS, deklareerimine ja muud olulised süsteemid töötavad.

2. loeng: Andres Kütt

Andres Kütt jagas palju jäid soovitusi. Ütles, et alati tuleks mõelda sellele, mida koolis olles õpetatakse. Igal asjal on oma tagamõte, näiteks matemaatiline analüüs õpetab asjale mitte läheneda toore jõuga, vaid aitab tegeleda olukorraga ja seda efektiivselt lahendada. Tema kooliajal langesid kokku pidevad töökohavahetused ja magistritöö kirjutamine. Koos töökohtadega muutusid ka igapäevased tegevused ning nii oli raske tööd kirjutada. Selle kogemuse põhjal soovitas ta kirjutada sellest, mis reaalselt huvi pakub ja millega ise tegeled - nii on palju lihtsam. Kütt rääkis loomulikult ka enda ametist, arhitektiks, nimetadse ennast kohati party pooperiks. Seda sellepärast, et arhitekti ülesanne on välja tuua teiste vigu ja kellele ikka enda vigu kuulata meeldib.

3. loeng: Kristel Kruustük ja Marko Kruustük

Kristeli ja Marko esinemine oli kindlasti kõige meeldejäävam. See on tõenäoliselt kombinatsioon Kristeli energilisusest ja nende meeletult huvitavast ja kirevast jutust. Mõlemale, nii Kristelile kui Markole oli IT täiestu uus asi enne ITK-sse astumist. Kristel rääkis Markole, kuidas teda ei hinnata tarkvaratestijana uTestis, kus maksti iga vea pealt, mis testijad leidsid, aga see oli ebamotiveeriv, kuna see tähendas, et suuremate/kriitilisemate vigade otsimine oli mõtetu. Sellest tuli nende elu muutev idee teha startup Testlio, mis tegeleks professionaalsete testijate otsimisega. Selle ideega läksid nad ka suurimale Hackathonile, mis toimus sealsamas Londonis, mille nad ka võitsid. Nad rääkisid kuidas õppimine reaalselt polegi peatunud nende jaoks kunagi. Testlio laienemisega tulid koguaeg ette uued katsumused, nagu näiteks kuidas hallata 47 inimest korraga nii, et kõik töötaks sünkroonis. Samuti tõid välja startupiga tegelemise plussiks selle, kui lõbus see tegelikult kogu pinge kõrvalt on. Isegi kui alguses raha otseselt ei genereerita, siis nalja saab vähemalt kõvasti.

4. loeng: Lembitu Ling

Lembitu ei kujutanud alguses ettegi, et temast võiks süsadmin saada. Kooli ajal meeldis talle keemia, hiljem töötas katuse plekksepana, transporditöölisena, külmmasinate mehaanikuna. Alles pärast elektroonikaringi töötas veidi elektroonikuna. Pärast seda hakkas arvuteid kokku panema, millega kaaseb huvitav lugu ajaloost. Ta seletas, et kunagi ei olnud asi nii, et tuuakse arvutiosad ja paned need lihtsalt kokku. Tema aegadel oli hoopis nii, et Rootsist ja Soomest tuli hunnik komponente, millest pooled üldse ei töötanudki ja ei olnud kokkusobivad. Nendest tuli siis kuidagi kokku saada töökorras arvuti. Ling mainis veel, et on proovinud ennast arendamise poolest võimalikult kaugel hoida ja keskenduda pigem süsteemide haldamisele. Siinkohal võib välja tuua sarnasuse eelmiste esinejatega, Kristeli ja Markoga. Pühendumine ühele asjale võib edu tuua.

5. loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov

Alustuseks rääkis õppejõud Andres Septer väga kasuliku juttu "enda maha müümisest". Soovitas potensiaalsetes töökohtades võimalusel vaadata kontoris ringi ja jälgida mis nägudega töötajad on. Seda sellepärast, et ettevõtted ikkagi üritavad ennast n-ö müüa töökuulutustes. Septer kutsus avalikku konkurssi jäänusteks, kuna see on viimane koht, kust töötajaid otsidakse. Alustatakse muidugi lähedatest tuttavatest, siis liigutakse edasi sõprade juurde. Veel rääkis Eestis eksisteerivast "sunnitud mobiilsusest", mis tähendab seda, et samas firmas üles liikumine on sisuliselt võimatu, sest kuidas siis vabanenud töökoht täidetud saab, eriti kui oled seal hinnatud. Einar Koltšanov rääkis IT ja äripoole vahelistest probleemidest ning milline oleks soovitud olukord. Äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse, väljendama vajadused ja ootused, aksepteerima riske, mõistma IT võimekust ja ajapiiranguid. Samas peaks IT aga aru saama kuidas toimivad äriprotsessid, rääkima äriterminoloogias, pakkuma lahendusi ja reageerima äri muudatustele ilma üllatuseta. Üksteist tuleb kindlasti mõista ja olemas peab olema tasakaal, et kõik sujuks.

6. loeng: Ivar Laur

Ivar Laur on töödanud Maksu- ja Tolliametis juba 14 aastat ja rääkis andmetest. Andmete puhul on oluline, et need oleksid täies mahus masinloetavad, kuna kui andmeid on tohutu hulk, siis inimese silm ei suuda neid hoovata. Analüüsimist ei tohiks teha lihtsalt analüüsimise pärast, sellest peaks tulema mingi uus teadmine, mis toob kasu, kui seda õigesti ära kasutada. Selle abil saab otsustada kuhu suunata ressursse, et lõpptulemuseks oleks suurim võimalik kasu. Laur nimetas andmeanalüüsi MTA-s käitumisanalüüsiks, kus jälgitakse nii isikute kui ettevõtete käitumistrende ja -mustreid. Tihti on MTA sunnitud peas läbi mängima võimalike petuskeeme ja välja mõtlema kuidas nendega kasu teenida. Kui kellegi puhul on kahtlus, siis suhtlemise teel tehakse kindlus kas kahtlus vastab tõele. Tihti aitab juba lihtsast meilist, et maksud saaksid makstud.

7. loeng: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Nimetas Eesti väljakutseteks vananevat elanikkonda, tipptasemel naabreid, logistilist kaugust keskustest (Euroopa ääremaa). Ta kiitis Eesti digiallkirjasüsteemi, mis on väga hästi tööle saadud. Infosüsteemide mõte on oma elu lihtsamaks tegemine, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ning vabastada aega teisteks, kasulikumateks tegevusteks. Küberkaitse mõte on säilitada selline eluviis. Ta ennustas ka veidi tulevikku. Loodab, et rohkem on automatiseerimist, läbi mille muutuksid eluasemed mitmeid kordi odavamaks, kuna robotid ehitaks maju. Usub, et varsti sureb individuaalautode omamise süsteem ära, kuna see pole jätkusuutlik.

8. loeng: Hedi Mardisoo

Õppingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestuse läbi kukkumisel on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. TEISE VASTUS? Kordussooritustele tuleb registreerida ÕIS-i kaudu. Arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Tasulisel õppekohal on kordussooritus tasuline. Tasu suurus on kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu 2016/2017. õppeaastal on 20€.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosaknda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava kinnitatkse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

Kolledži lõpetamiseks peavad olema sooritatud õppekavas ettenähtud mahus valikained. Kui valikaine jääb sooritamata, ning tänu sellele ettenähtud maht täitmata, siis kolledžit lõpetada ei ole võimalik. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb arvestada, et see maksab 50€ 1 EAP kohta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Andmed

X = 28 EAP
Y = 20 EAP
Õppur peab koguma vähemalt 54 EAP aastas. Kui kogutakse vähem, on vaja tasuda 50€ 1 EAP kohta.

Lahendus

Mitu EAP jäi puudu?

54 - X - Y = 54 - 28 - 20 = 6 EAP

Kui suur on arve?

6 * 50€ = 300€

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 6 EAP ulatuses, mis läheb maksma 300€.