User:Mmozniko

Isiklik info

Autor: Marko Mõznikov
Kood : 10163018

"Essee"

Kuna tuutorite tund kattis enamuse probleemidest ja küsimustest, jäi esimesel loengul silma vaid stipendiumitega seotud informatsioon:

• tulemusstipendiumeid jagatakse kokku 40 - 100 eurot kuus
• erialastipendiumid - 160 eurot kuus
• ettevõttepõhised stipendiumid - 300 eurot kuus

Kui toetused on kätte saadud, võib raha robootikaringis kohe maha "grillida ning chillida."

Teine loeng võttis kokku iga indiviidi sisemise mina. Kas IT on päriselt see, mida tudeng tahab tõesti õppida. Tegemist on ilmselt filosoofilist laadi probleemiga. Miks just IT, miks just praegu? Kindlasti tekivad sellised küsimused kaugõppijate hulgas, kus vesteldes kursakaaslastega tuleb välja:

• mõned tahavad vaid paberit;
• mõned soovivad paremat palka;
• osa ei tea ise ka, mida tulevikuga peale hakata;
• õpiks lihtsalt midagi juurde;

Kusjuures introvertsemad/vaiksemad tunduvad olevat just targeimad ja asjast huvitatuimad ning neid on kogemusele tuginedes vist vaid 10%.
Näide sellest, et alati on kusagil keegi parem, targem, osavam, siin ei kehti. Kui on huvi, võib saavutada endast lähtuvalt kõike, vastavalt oma eripärale.

Edasine loeng pani mõtlema, et mis tüüpi inimestele on vaja selliseid "pep talke"? Kas need annavad ka midagi? Täpselt sarnane TEDx-ile, kus inimesed tulevad ja kiidavad ennast. Ilmselt iga indiviid vajab erinevat suhestumist ja julgustamist. See on kujunemas suhteliselt ühiseks tunnuseks edukatele inimestele - kui ei ole edev ja särtsakas isiksus, siis ettevõtlusesse, juhtimisse asja pole. Teatud omaduste kombinatsioon, mida esineb vähestel.
Noorematel on hea teada, et 100 startupist 98 "kõrbeb" ja just nimelt selletõttu, et müük on kehva. See on igal elualal nii, et toota võivad kõik, aga müüa oskavad vähesed ning jalgratast pole mõtet ise leiutada.
Intensiivne eneseotsimine võib viia teatud eduni/tasemeni - iseasi, kui palju on inimesi, kes nii viitsivad. Kristi Kaljurand on järsku saanud valesti aru - tema suurim kutsumus ei ole mitte testimine vaid projektijuhtimine ning müük. Tehnilised oskused ei võrdu ettevõtlusega.

Järgmiseks pakuti loengut, kus tuletati tudengitele meelde, et viisakus on jätkuvalt voorus ja ka parimad meist kipuvad seda unustama.
Süs.admini töö on oma nähtavuse puudumise tõttu keeruline ning ülemused ei pruugi sellest aru saada. Rõhutati, et üksi pole 24h töös olevaid süsteeme mõtet hooldada ning eriliselt osutati tähelepanu arendaja ja admini koostööle - hästi loetavad "logid" ning arusaam, et resurss pole lõputu.

Loeng tööturu kohta oli väga otsekohene ning nii ausat sõnavõttu polegi ammu kuulnud - värskendav vaheldus. Tekkis mõte, et järsku sai ikka õige kool valitud. Isegi kui kool on bürokraatiline üksus, võib loota, et järsku pole seda selle õppejõud ning mõnede huvi kaldub ka teadmiste edastamise suunas.
Einar Koltšanovi teekond Scrum masteriks on kindlasti julgustavaks näiteks "30 pluss" generatsioonile, et ka teistest valdkondadest on võimalik jõuda "IT-meheks". Alustada pole kunagi liiga hilja.

"Andmed ei allu analüüsile" loeng räägib andmete masinloetavusest, tõlegndusest, töötamisest, kasutamisest. Peamiseks probleemiks on andmebaaside loomel arusaam nende väärtustest. Luuakse palju andmeid, mida reaalselt ei kasutata. Samas ei pruugi olla piisavalt andmeid mõne teise kriitilise operatsiooni jaoks. Andmebaase luues tuleb lähtuda tulevikule mõeldes ja andmed peaksid olema konkreetsed ning lihtsad, ajakohased.
Maksuamet kogub andmeid peamiselt riskianalüüside teostamiseks. Monitooritakse vari- ja turumajandust ning analüüsitakse inimeste käitumist tulevikuprognooside teostamiseks. Otsitakse valeandmeid ning maksupettuseid - rahast, millest Eesti jääb ilma. Osa valeendmetest võib olla ka ettevõtte ebaõnn, mitte maksupettus. Maksuamet proovib ka ise pettuseid läbi mängida, et leida ülesse valetamine ning valepositiivsed näitajad. Aususe ja raha vahele ei või panna võrdusmärki. Kui ettevõte maksab rohkem makse võib see tähendada, et tegelikult ta petab varasemast rohkem. Andmete maht on läinud nii suureks, et kõike polegi enam võimalik analüüsida - võib lugeda ridadevahelt.
Kõigest 15% ettevõtetest täidab riigieelarvet ning toodavad ka kõige rohem lisandväärtust. Lisandväärtus on peamiseks maksustamise aluseks.

"Eesti Vabariigi küberkaitse" loengustjäi meelde, et lihtsuses peitub võlu ja vähem on võimalusi eksida. ID-kaardi/e-riigi loomislugu näitas, kui pika vinnaga toimub areng ja mitte kunagi ei tea, milline osa kogutud informatsioonist võib osutuda kasulikuks.
Küberkaitse areng on olnud viimasel kümnendil hästi kiire, kuigi küberneetika eksisteerib Eestis juba pool sajandit. Küberkaitse on vajalik, et saaks võimalikult palju asju automatiseerida.
Esimeseks halvaks indikatsiooniks on saanud justnimelt küberrünnak. Lahenduseks hea logistika, suhtlemine naabritega, tuleb õppida teiste vigadest ning teha koostööd. Küberlahingut pidades ei tohi karta ka sadat lahingut. Edukaks kaitseks peab tundma oma süsteeme ja vaenlase võitmiseks ka vaenlast. Jaan Priisalu:"Lahinguväli on keerukus. Jätame andmed vastase nina alla ja peidame nad keerukuse taha ära."
Huvitav mõte, mis ilmselt kehtib üleüldiselt - unikaalne positisoon on Eestil kätte võidetud, peaasi et ise lollusi ei tee.

"IT ja turundus" loengul tutvustati suurkorporatsioonide "brandingut" ja nende ülesehitust.
Hea ettevõte küsib endalt pidevalt, miks midagi parasjagu tehakse - vastuseks ei tohi olla raha. Kui palju on üldse ettevõtteid, kes saavad endale sellist lähenemist lubada. Iseenesest ilus mõte, kui iga äri eesmärgiks on maa-ilma parandamine läbi oma tegevuse või toote. Tegelikkuses on tegemist hoopis demagoogiaga. Toode müüb ikka paremini, kui tegemist on hea, ilusa ning taustalooga asjaga. Eriti hea, kui suudad oma "brändi" kodeerida sõltuvuse, ühendada moega ning tekitada inimestes pidevalt uue eseme, disaini vajaduse tunde.
Kui müügimees usub ka ise, mida räägib, on toote müük parem. Sellist uskumist on võimalik õppida ning näidelda, aga kas sellisel juhul on tegemist maa-ilma parandamisega? Kui pidevalt olla ususektilise auraga keskkonnas, järsku hakkaks ka ise nii mõtlema, aga ajupesule ning valetamisele omased tunnused pole ikkagi kadunud.

Idee(app), analüütika, turundus, arendus, küberkaitse, testimine, administreerimine - sellises järjekorras võiksid olla need märksõnad, mis võtavad kokku IT ettevõtte ning toote loome.

Vastused küsimustele

Vastavalt paarisarvulisele lõpule ning numbrikombinatsioonile on vastused küsimustele A , 5 ja ülesanne järgmised:

Vastus küsimusele A:

• Punktid õppekorralduseeskirjast:
  • 5.2.12.Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
  • 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.
  • 5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
  • 5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
  • 5.2.13.2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
  • 5.2.8.1.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
  • 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
• Õppeteenustasu kordussooritusele pääsemiseks on REV õpilasele 20 eurot. RE õpilase kohta määruslikud punktid puuduvad ja võib eeldada, et on tasuta.

Vastus küsimusele 5:

• Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile alljärgnevale tingimusele:
  • kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
  • kes on täitnud min. punktide arvu semestris - 30 EAP-d
• Õppetoetuse suurus sõltub eelnenud kalendriaasta üliõpilase keskmisesest sissetulekust pereliikmekohta.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis
• Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.

Vastus ülesandele:

Vaja minevate EAP-de arv semestris V = 27EAP ja 1 EAP hüvitis H = 50 €

X = 20 EAP

Y = 27 EAP

Esimesel semestril tuleb hüvitada:

MAKSA1 = V-X = 27-20 = 7 EAP

Vastavalt EAP-de kumalitiivsusele tuleb teisel semestril hüvitada:

MAKSA2 = V-Y+MAKSA1 = 27-27+7 = 7 EAP

Kokku tuleb maksta aastalõpuks:

MAKSA = MAKSA1+MAKSA2 = 7+7=14 EAP

KOKKU = MAKSA x H = 14*50 = 700 €

Aastalõpuks tuleb maksta 700 €

Kui nüüd lahendada ülesanne täpselt vastavalt sõnastusele ning võttes andmed osaliselt eelmisest lahenduskäigust:

"Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?"

See tähendab ,et esimese semestri lõpuks on olemas X=20 EAP ja teise semstri lõpuks on olemas kõigest Y=27 EAP, siis:

MAKSA1= 7 EAP ja MAKSA2= V-(Y-X)+MAKSA1=27-(27-20) + 7= 27 EAP

KOKKU=(27+7)50= 1700 €

Järeldus lähteülesanne on sõnastatud natuke kehvasti.