User:Ankask

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

---

Autor: Annika Kask
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

---

Essee

Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema inimesi, kes sellel alal töötavad või sellega kokku puutuvad, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.

Esimeses loengus räägiti meile õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka töö kirjutaja sellelt erialalt loodab, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.

Teises loengus rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine, või isegi kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi juppe vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimatul kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb leida sageli keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.

Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman suhteliselt head ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima. Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel. Loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist on mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.

Viiendas loengus rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt. Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust projektijuhi ametikohal, et projektijuht ei pea olema kubjas, vaid saab olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.

Kuuendas loengus rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama.

Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi! Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.

Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet. Oma kogemuste ja hariduse baasil võiksin ehk ka Scrum Masteriks sobida. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ehk siis esimesel aastal vastava semestri eksamisessiooni ajal, veel ühe semestri ja siis ~2 nädalat järgmise semestri algusest. Edaspidi saab teha ainult uuel semestril ja sellele järgneva semestri punase joone päevani.

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja ÕIS-is sellele registreeruda. Aja kokku leppimise kohta otsest infot ei olnud, seega eeldan, et seda tuleb läbi rääkida õppejõuga.

Kordussooritusele registreerimiseks tuleb ÕIS-is klikkida lingile “Kordussooritused” ning sealtkaudu registreeruda.

Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal tudeng peab maksma 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva pean:

• koostama ja kinnitama ÕIS-is õpingukava;

• esitama rektori nimele akadeemilise puhkuse alustamise või lõpetamise avalduse, kui põhjuseks pole lapsehooldus, ajateenistus või tervis;

• Lapsehooldus, ajateenistus või tervise tõttu akadeemilisel puhkusel olijatel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks;

• teisest ülikoolist aineid oma õpingukavasse lisama või otsustama teisest ülikoolist EIK-i õppima tulemise või EIK-i ainete võtmise;

• sooritama üle-eelmise semestri ainete korduseksamid ja -arvestused, kui neid on jäänud;

• Eksami positiivse tulemusega läbinu saab taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist;

• Antud päevaks peab tegema ära kõik soovitud akadeemilised liikumised nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, nende hulgas üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine.

Eksamil saadud positiivset hinnet saab parandada 1 kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelneva hinde, madalam hinne eelmist ei asenda. Tegemata jäetud korduseksami puhul hinne ei muutu.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Minu koodi viimased 2 numbrit on 8 ja 3, seega pean lähtuma numbritest X=27 ja Y=22 ehk esimesel semestril saab 27 EAP ja teisel 22 EAP.
Kuna 1. semestril jäi tegemata ainult 3 EAP ulatuses aineid, siis esimese semestri eest raha ei küsita.
30EAP – 27 EAP = 3 EAP
Kahe semestri peale kokku jääb tegemata 11 EAP.
60 EAP - (27 + 22) EAP = 60 EAP - 49 EAP = 11 EAP
Vastavalt Kõrgharidusreform (KKK) lehele peab 2016/2017. õppeaastal täitma 27 EAP semestris ja ainepunktide hind on 50 €/EAP. Mõlema semestri peale kokku võib tegemata jääda ainult 6 EAP-d, et mitte arveid maksta.

11 EAP - 6 EAP = 5 EAP
5 EAP * 50 €/EAP = 250 €

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses. Mulle esitatav arve on 250 €.

---