User:Vaprelko

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vjatsheslav Aprelkov Kood: 10162938

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

Essee

Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.

Esimesest loengust sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.

Teisest loengust ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.

Kolmas loeng oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.

Neljas loeng , kus esines Lembitu Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.

Viies loeng oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.

Kuues loeng andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.

Seitsmes loeng oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.

Kaheksas loeng oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. OF õppekohal see maksab 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:

1) … on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

2) … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;

3) … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed.

Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=22 ja Y=27

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Järelikult:

27-22=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada esimese semestri eest

27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpus

ehk kokku 5+5=10 EAP eest tuleb maksta

5*50+5*50=250+250=500€ - 250 eurot on esitatav arve esimese semestri pärast ja 250 eurot on arve aasta lõpus, kokku tuleb maksta 500€