User:Mimagi

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Mihkel-Erik Mägi

Esitamise tähtaeg: 19. oktoober 2016

Loengud

Esimene loeng

Esimesse loengusse tuli rääkima Andres Kütt oma rännakust IT alasse. Talle oli juba lapsepõlvest saadik meeldinud arvutitega tegeleda ja see on mõjutanud teda terve elu jooksul. Vahet ei olnud, mida Andres ette võttis, kuidagi tekkis ikka kokkupuude arvutitega. Andres on läbinud väga mitmeid ülikooli ning ütles, et iga ülikool on väga erinev eelmisest. Mõned neist keskendusid rohkem akadeemilisele õppele ning mõned praktikale. Ta rääkis ka, et iga aine, vahet pole kui igav ning mõtetu võib tunduda, on põhjusega õppekavas. Loengu teisel poolel hakkas ta rohkem rääkima arhitektidest ning sellest kuidas arhitekt on projektijuht suures kambas. Arhitektid aitavad hoida töötajatel õiget suunda ja vältida vigu. Loengust eriti midagi tähtsat meelde ei jäänud, kuid pigem mäletan seda, et edukaks olemiseks on vaja pidevalt end täiendada ja juurde õppida.

Teine loeng

Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma eduloost. Kristel on lõpetanud Kose Gümnaasiumi aastal 2008 ning seejärel asus õppima IT Kolledžisse, mille ta lõpetas aastal 2011. Esimeseks töökohaks sai tema jaoks testija amet Artifys, testijana on ta sattunud ka Londonisse tööle. Marko lõpetas Saku gümnaasiumi aastal 2000 ning asus IT Kolledži esimesse lendu õppima aastatel 200-2003. Seejärel asus ta õppima Kiel University-sse. Esimene töökoht, kus ta raha teenis, oli kodulehtede arendamine. Kogemusi startupidega väga palju, kuid põhiline viga, mida alguses kippus tegema, oli ärilise poole peaaegu et ära unustamine. Tee Testlioni alustamiseni algas Hackatronist.Hackatroni 2 esimest kohta said võimaluse minna San Franciscosse finaali, kuhu Marko ja Kristel(jäid kolmandaks) pääsesid tänu Angelhacki loojale. Eesmärk oli koostada väike idee, luua projekt ning edukalt seda esitama teistele. Peale Hackatroni osalesid Techstarsis, 3 kuulises programmis, kus tuli esitleda enda ideed umbes sajale inimesele. Techstarsis saatis neid taas edu. Peale seda otsustati asutada Testlio, mis on testimise ettevõte. Testitakse erinevaid programme ja igasuguseid appe, mida klient soovib üle testida ning vigu leida. Peamine asi mis loengust meelde jäi, on mõte, et alati tasuks ise proovida midagi vahvat sõpradega ette võtta, sest korraliku töö ja vaevaga võib sellest väiksest ideest saada edukas firma.

Kolmas loeng

Kolmas loeng oli süsadminnimisest ning kohale tuli Lembitu Ling aka Snakeman. IT alast töökogemust tänaseks umbes 20 aastat. Ilma erilise akadeemilise hariduseta, iseõppinud. Tallinna 44. Keskkooli läks ta plaaniga keemiat õppida. Osalt tänu laiskusele ning pere situatsioonile jättis kooli pooleli ning läks tööle. Aastatel 1993.94 töötas katuseplekksepana, peale seda külmamasinate mehaanikuna. Mingil hetkel asus arvuteid kokku panama. Algselt teeniti arvuti kokkupaneku ja edasimüügiga kuni 40% kasumit. Kaua selline kasum ei kestnud ning kui turg hakkas normaliseerima, suutsid alles jääda ainult suured firmad. IT alal kogemusi saanud, mõistis Lembitu, et talle sobib rohkem süsteemi haldamine, mitte koodi kirjutamine. Aastal 2000 sattus ta tööle All Web Industries’isse adminiks. Enda jaoks on ta kehtestanud kolm reeglit, mida jälgib tänaseni:

1. Hea süsteemiadmin ei tee üle kolme korra asja käsitsi, vaid salvestab oma koodi osa, mida saab tulevikus taaskasutada.
2. Hea süsteemiadmin on majas siis, kui vaja.
3. Hea süsteemiadmin on nähtamatu.

Lembitu on töötanud ka CGI firmas seenior süsadminina. Tegeles Eesti CGI turbega ning administreerimisega. Hetkel töötab turvaarhitektkina titanium systemis’is. Loengust jäi kõrvusse mõte, et tuleb teada piiri töö ning eraelu vahel. Töö peab endale ka meeldima, muidu ei ole mõtet niisama palga pärast kannatada.

Neljas loeng

Neljandas loengus rääkis IT tööturust esimeses loengu pooles Andres Septer ja teises pooles Einar Koltšanov. Ettevõtteid on väga erinevaid ning suuri. Eesti mõistes kesmine ettevõte võiks olla koht, kus on protsessid, sisendid-väljundid enamasti paigas. Bürokraatia pole veel vohama hakanud. “Homme” võiks olla olemas, st et ettevõttel oleks tulevikku. Spetsialiseeritud IT ettevõte on keskmise ettevõtte suhtes vaheldusrikkam. Väikeettevõttes on üldjuhul palju IT väliseid tegevusi (tehakse täiesti suvalisi töid vahest, nt kohvimasin on katki). Ei pruugi olla pikas perspektiivis elujõuline. Sa oled suhteliselt üksi enda töökohustustega, väga kurnav vaimselt. Einar Koltšanov on läbinud täiesti huvitava kooliteekonna IT rajani. Õppis meditsiini aastatel 1989-1993. Seejärel korrakaitse 1993-2005. Peale asus tööle e-Tervises kuni aastani 2007. EMTA arendusosakonda asus tööle peale e-Tervises töötamist. 2011 aastast kuni tänaseni töötab Scrum Masteris. Peamised põhimõtted seoses tööga, mida Einar on jälginud :

1. Alati võid liikuda mõnelt muult elualalt IT-sse.
2. Alati võid liikuda IT sees erinevatel erialadel.
3. Alati võid liikuda IT-st välja mõnele mule elualale.
4. Võimalus liikuda ja otsustada on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt.

Sain hea nipi, et niiviisi on võimalik elada väga huvitavat ning vaheldusrikast elu, mille peale hiljem tagasi vaadates ei kahetse.

Viies loeng

Viiendasse loengusse tuli külaliseks Ivar Laur ja ta rääkis sellest, kuidas andmed ei allu analüüsile. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Ta rääkis pikalt andmete analüüsimisest ning samas ka IT valdkonna vaatenurgast. Andmeanalüüs on vajalik, et teha objektiivseid otsuseid, ilma selleta läheksid paljud ressursid raisku. EMTA jaoks on need andmed väga vajalikud, sest nende andmete põhjal iseloomustatakse isikute ja ettevõttete tegevust ning tihti suudetakse eraldada firmad, mis tegutsevad mustalt. Peamiselt leitakse petturid läbi käitumismustri. Lõpus rääkis Ivar natukene ka IT poolest. EMTA viib ise väiksemad analüüsid tavaliselt Exceliga, kuid kui projekt on suurem ja mahukam, siis ei jää muud üle, kui paluda abi IT inimestelt. Siit loengust jäi endale meelde, et võimalusel tasuks eemale hoida andmete analüüsimisest sest IT rahvale võib see väga tülikaks osutuda.

Kuues loeng

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu ja ta rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Loengu alguses rääkis ta põhjalikult enda elust, kooliteest ja töökohtadest. Peale seda hakkas rääkima küberneetikast ja enda kokkupuutumistest sellega. Eestis hakati rohkem rõhku suunama küberkaitsele peale 2007 aastal toimunud Pronksiöö küberrünnakut. Eestisse loodi lausa NATO küberkaitse keskus. Küberkaitse eksisteerib seetõttu, et muuta tavainimeste elu lihtsamaks. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi kuid eestis on meid liiga vähe, ning lisaks vähesusele on ka vananev elanikkkond. Jaani üks mõte, kuidas seda probleemi vältida, oli Küberkaitse liit. See aitaks lihtsustada Eesti probleemi, kuid teistest jääksime ikka maha. Loengu lõpus rääkis ta põgusalt sellest, kuidas tehnoloogia areng teeb kõigi meie elu palju lihtsamaks.

Seitsmes loeng

Seitsmendas loengus tuli Starmani turundusosakonnast Hedi Mardisoo. Hedi osales esimeses Eesti arvutifirmade suvises kokkutulekul, mis toimus 11.-13. augustil 1995 Pärnu ligidal Jõulumäel. IT maailmasse sattus ta üpris noorelt, läbi vanemate. Tänu sellele on tal olnud hea võimalus kogu elu vältel õppida ja osaleda Eesti IT maailma arengus. Hedi rääkis loengus peamiselt IT äripoolest. Brand on justkui mulje, mis jääb tootest. Turunduse eesmärk on panna kokku sobiv “segu” tootest, et võimalikult paljud inimesed huvituksid sellest tootest, ning hakkaksid seda tarbima. Toote loomiselt võib tekkida olukord, kus toode on hoopiski nii hea, et müüb ennast ise. St et turundusele tähelepanu ei pöörata algul. Ettevõtteid on väga mitmesuguseid, nii on ka IT ja turunduse roll firmades erinev. Peamine põhimõte : mida paremini inimesed suudavad rääkida, ilma end lolliks tegemata, seda paremini kujuneb äri. IT ja äripool peavad suutma üksteisele selgeks teha, mida on vaja.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.

1. Kordussoorituse tegemiseks, peab tegelema ÕISiga.

1. Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis).

1. Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

1. RF tudengid ei pea maksma kordussoorituse eest, kuid peavad registreerima.

1. Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab hiljem näha ÕIS'is.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused

1. Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
2. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
3. Deklareerimisel tasub arvestada oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm, et vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Koodi lõpunumbrid 3 ja 5. X = 3; Y = 5.

Esimesel semestril sai ta 22 EAP. Teisel semestril sai ta 24 eap.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma EAP eest 50€. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP.

60-(22+24) = 14(EAP) 14-6 = 8(EAP)

Tudeng peab 8 EAP puudumise pärast maksma 400 €.

---