User:Khang

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Hang

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatavas loengus käisid rääkimas mitmed esinejad. Tutvustati IT-Kolledžit ja erinevaid võimalusi, kus väljaspool kohustulikku õppeprogrammi õppida ja ennast arendada ning tutvusime erinevate õppejõududega. Õppejõud Andres Septer tutvustas lähemalt käesolevat ainet ja andis teada, mis meid ees ootab. Pikema jututa võtangi lühidalt kokku kuulatud loengud ja toon välja huvitavamad mõtteterad.

Esimene loeng külastas meid Andres Kütt, kes rääkis kuidas ta koolist oma esimese arvuti sai ja sellega tegelemisega oma suveõhtuid täitma hakkas. Kuna ta oli teismelisena introvert ja talle meeldis omaette nokitseda, siis sobis see talle suurepäraselt. Väga huvitav oli kuulata, kuidas ta läbi ülikooli ja töö arenes oma oskustelt nii IT vallas, kui ka inimestega suhtlemises. Ta rääkis ilmekalt ja soravalt ning lõi ruumis väga vaba keskkonna. Härra Kütt tõi välja paar huvitavat punkti sellest, kuidas piisava tahtejõuga võib saada peaaegu kõik võimalikuks, peab lihtsalt avatud mõtlemisega probleemile lähenema. Peale selle ütles ta, et oma hariduse eest vastutab igaüks ise, mitte õppejõud. Igast õppeainest tuleb leida üles see tera ja see enda kasuks tööle panna. Loengus rääkis ta veel ka tarkvara arhitektiks olemisest - kuidas panna erinevad osad kokku ja luua sellest võimalikult hästi õlitatult töötav süsteem, luues juurde võimalikult vähe keerukust. Arhitekt peab leidma kõige optimaalsema tee ja panema selle elegantselt tööle.

Teises tunnis käisid loengut andmas Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid testijatööd ja rääkisid startupidest. Saime kuulda mida startup tegelikult tähendab ja et selle eesmärk on kasvada võimalikult kiiresti. Meile tutvustati edukaid startup firmasi nagu Transferwise, Starship Technologies ja paljud teised ning loengust tuli välja, et kõrvaltvaatajale üleöö tekkinud edulood on tegelikult aastate pikkuse raske töö kulminatsioon. Oluline on tulla välja uue lahendusega, kuid heale sisule on vaja leida ka õige nägu ning selle taga peab olema ühtne meeskoond, mis liigub ühtselt ühes suunas. Esitluse teises pooles tutvustati testimist ning selgus, et teiste töös vigade otsimine on täiesti reaalne karjäär! See on huvitav ja samas ka loov töö, sest erinevate vigade leidmiseks peab rakendama väga palju unikaalseid meetodeid ning mõtlema välja omapäraseid lähenemisi.

Kolmanda loengu täitis oma kogemuste ja teadmistega Lembitu Ling, kes tutvustas lähemalt süsteemi administreerimist. Ta sai IT pisiku juba lapsena, kui Eestis oli arvuteid väga vähestel, kuid üks ta klassivend sai endale ühe. Juba noorest peast tahtis ta teada miks ja kuidas mingid asjad töötavad ning läbi eksimuste ja vigade õppis ta kuidas erinevad süsteemid töötavad. Sysadmini ülesanne on iseenesest lihtne – tuleb hallata süsteeme ja teha kindlaks, et kõik töötab. Peagi selgus, et kui oma tööd hästi teed ja süsteem on töökorras, siis su tööd ei hinnata ning samal ajal kui sa pidevalt vigu pead parandama arvab ettevõtja, et süü lasub just sysadminil. Jäi meelde huvitav mõte, kus härra Ling ütleb, et hea sysadmin töötab lähedalt arhitektiga ning kui üksteist suudetakse hästi mõista, siis on palju lihtsam panna arendajad tegema resultatiivset tööd.

Neljanda neljapäeva hommiku täitsid oma otsekoheste esitlustega Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes jutustasid lähemalt IT tööturust ja erinevatest karjäärivalikutest. Andres Septer läks kohe asja juurde ning rääkis nii nagu asjad on. Tööturul on väga oluline saada osaks oma erialavõrgustikust. See tähendab, et oma alal tuleb luua endale reputatsioon, et erinevad ettevõtted oleks valmis sulle tööd pakkuma kohe, kui sa „vaba“ oled. Peab olema visioon kindlate sihtidega ning ei tohi lasta endale pähe istuda. Uute võimaluste loomiseks tuleb tihti kasutada radikaalseid meetodeid, nagu näiteks lahkumisavaldusega lehvitamine. Einar Koltšanov tutvustas võimalusi IT sees liikumiseks ja näitas kui palju erinevaid võimalusi on karjääriredelil liikudes IT valdkonnas. Peale selle rääkis ta kui oluline on koostöö IT ja äripoolel, sest üksteist tihti ei hinnata või hinnatakse valesti. Tuleb mõista, mida teine pool tahab ja tähtis on teha selgeks, millised on kogu koostöö eesmärgid.

Viienda esitluse tõi meieni Ivar Laur, kes rääkis lähemalt andmetest ja nende allumatusest. Selgus, et suurim probleem on inimeste oskamatus läheneda andmetele õigest küljest. Neid ei osata kasutada, neid on liiga palju või liiga vähe, nad on valesti struktureeritud jne. Oluline on leida sobiv tasakaal ja panna andmed enda jaoks tööle, mitte vastupidi. Pea iga probleem on lahendatav, kui on piisavalt õigeid andmeid ja neid osatakse kasutada. Oma esitluse lõpuks jõuab Maksu- ja Tolliametis töötav härra Laur selleni, kui sõltuv on tänapäeva maailm arvutisüsteemidest ning kui oluline on tema alal tipptasemel IT lahendused, mis töötaks täis auruga ja veatult.

Kuuendaks loenguks tuli meie ette Jaan Priisalu, kes rääkis lähemalt küberkaitsest. Tuli välja, et küberkuritegijate „ametlik“ töö rahvusvahelisel tasemel on suures osas vene keeles ning hiina ja inglise keeled on vaid regionaalsed. Küberkaitsjad teevad palju koostööd erinevate insituutidega, kuid töö saladuslikkuse tõttu on kõik väga pinnapealne. Härra Priisalu selgitas, et küberkaitse on iseenesest ühiskonna kaitsmine, kuid suur osa sellest kaitsmisest töötab läbi virtuaalsete vahendite ja tööriistade. See ala on väga keeruline ja vigade jaoks kohta pole, kuna riskid on suured. Eestil on palju strateegilisi väljakutseid, kuna meil on tugevalt arenenud naabrid, kellest me sõltume väga suurel määral ning kogu meie ühiskond jääks seisma, kui me peaks ennast teistest eemaldama. Esitluse lõpuks oli selge, et küberkaitse on globaalne ning kõik riigid on üksteisega tihedalt seotud – koostööta jookseksid kõik tupikusse ja kogu süsteem variseks kokku.

Viimases seitsmendas loengus tutvustas meile IT ja turunduse sidemeid Hedi Mardisoo. Turunduse üks oluline alus on bränd. Bränd on see, mis näitab kuidas, miks ja milleks sa teistest erined ning mis su toote juures teistest sarnastest parem on. Turundus on toote müümine ja kliendini viimine. Loengus toodi välja, kuidas kõik lülid peavad olema kindlalt ühendatud, et saada parim lõpptulemus. Tuleb välja väga oluline muster ühiskonna toimimisest. Kui sul on hea toode, aga turundus on kehv, siis ei tule sellest projektist palju välja. Samas kui sul on kehv toode, aga vägev turundus, jõuab see projekt samuti tupikusse. Oluline on leida hea tasakaal ja õppida tundma oma kliente, et suhted kahe äripoole vahel oleks positiivsed mõlema jaoks.

Õppisin nendest loengutest palju ning sain mitmeid kasulikke näpunäiteid. Väga suur rõhk on koostööl ja üksteise vajaduste mõistmisel. Paljud IT alad on tugevalt seotud erinevate teiste erialadega ning tuleb õppida koostööd tegema, isegi kui sa teist poolt ei salli. Peab olema kindel siht ja eesmärk, selle puudumisel istuvad teised sulle pähe ja sa jääd pidama. Tuleb püüelda kõrgele ning kindlalt karjääriredelil samm kõrgemale astuda, kui tunned, et selleks valmis oled. Saadud võimalusi tuleb targasti ära kasutada ja hoida avatud meelt, jälgida keskkonda enda ümber ja olla üks samm teistest ees.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õpilasel on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [1]. Kordussoorituse tegemine tuleb kokkuleppida õppejõuga [2]. Kordusarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-i kaudu [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [4]. Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA) taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega [6]. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus [7].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=22 Y=26

Iga semestriga peab koguma 27 EAP. Kahe semestri lõpuks peab kogutud olema 2x27=54 EAP. Kui ma kogun esimene semester(X) 22 EAP ja teine semester(Y) 26 EAP, on mul kokku 22+26=48 EAP, mis tähendab, et miinimumist jääb puudu 54-48=6 EAP. Ühe EAP maksumus on 50 eurot, seega mulle esitatud arve suurus teise semestri lõpuks oleks 6x50=300 eurot.

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.3

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8, punkt 5.2.8.1

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7

[6] https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ lõik II, punkt 1.

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.15