User:Mlaadoga

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Laadoga

Esitamise kuupäev: 16.10.2016

Essee

Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.

Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]

Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]

Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]

Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]

Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]

Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]

Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]

Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]

Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

• Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])

• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9])

• Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])

• Mis on tähtajad?

Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])

• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])

• Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])

Küsimus 4.

• Taotleja peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. (II Taotlus 1. [11])
• Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. (II Taotlus 3. [11])

• Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. (II Taotlus 4. [11])

• Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. (IV Tasu taotluse läbivaatamise eest 1. [11])

• VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). (punkt 6. [12])

• Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (punkt 6. [12])

Viited

[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a

[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f

[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true

[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76

[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc

[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802

[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76

[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks