User:Ovkangur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ove Kangur

Esitamise kuupäev 17.10.2016

Essee

• Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer[1]

Loeng oli üldjoontes täpselt selline nagu pealkirja järgi oodata võiks. Oluline oli väga hästi ära seletatud – nii täis- kui osakoormusega õpe ning ka see kuidas arved võivad tekkida. Samuti sai selgeks loengute järelvaatamisse puutuv. Esimest korda ülikooli astujatele oli kindlasti väga hea ka soovitus esimesel aastal üldained kohe ära teha, iseasi muidugi kui paljud seda soovitust tegelikult ka lõpuks järgivad. Endale jääb loengust kõige enam meelde vast see, et tasub asjad õiges mahus ja õigel ajal ära teha, nii konkreetselt õpingukorralduse aines endas kui ka muudes ainetes – nii on endal lõpuks oluliselt mugavam. Tundus, et tegemist on ainega, mis on otse keskkoolist tulnud noorele kindlasti väga kasulik ning kus mõned loengutes käsitletavad teemad võivad ka minu jaoks huvitavad olla. Üldjoontes võiks selline aine ka teistes ülikoolides iga eriala sissejuhatuseks olla, et keegi nii öelda pärismaailmast tuleb ja räägib mida antud erialal tehakse ning tutvustab ka oma igapäeva tööd ja sellega seonduvat.

• Teine loeng: Andres Kütt[2]

Päris üllatav oli, et 80ndate lõpus oli esineja koolis juba arvutiklass ning seetõttu ta on arvutitega juba ligi 30 aastat tegelenud. Oli päris palju mõtteid millele ka ise kahe käega alla kirjutaks nagu see, et selleks et ajaga kaasas käia ning oma tööd hästi teha tuleb ennast pidevalt harida ning õppida või et ülikoolil ja ülikoolil on ikka suur vahe küll või et enda harimine on ainult enda asi, mitte õppejõu, ülikooli või kellegi teise mure. Samuti see, et mõni asi ülikoolis tuleb lihtsalt ära teha kuigi tundub, et milleks mulle seda üldse vaja on ja mõnikord tegelikult ehk polegi vaja. Esineja ja hiljem ka mitme teise külalise arvamus, et hea arhitekti (süsteemiadministraatori) töö ei paista tegelikult süsteemist kusagilt välja, meenutas Sun Zu raamatus “Sõjaseadused” loetut. Ka seal nimetatakse ülimaks võiduks seda kui võit võetakse ilma suure ja nähtava tegevuse või võitluseta[3 lk, 137]. Samas tundub mulle, et paljud arhitekti ja teiste IT inimeste töös ettetulevatest probleemidest võivad olla seotud sellega, et koolis õpetatakse programmeerimist suuresti lähtudes sellest, et süsteemi ressursid on piiramatud, mis väga paljudes reaalsetes situatsioonides paraku tõsi ei ole.

• Kolmas loeng: Kristel Kruustük, Marko Kruustük[4]

Selles loengus tekkis üks paralleel ultratriatleet Rait Ratasepaga, kes sel suvel 5-kordse triatloni 211 kilomeetrist jooksudistantsi läbides selle mõttes kõigepealt viieks maratoniks jagas ning seejärel need omakorda veel väiksemateks osadeks jagas, et distantsi läbimine psühholoogiliselt lihtsam oleks[5]. Tundub, et ka IT-s, selleks et lahendada mõni suur ülesanne või teha midagi suurt tuleb see jagada väikesteks tükkideks ning siis iga selline väike tükk lahendada ning siis need lõpuks omavahel kokku panna.

• Neljas loeng: Lembitu Ling[6]

Jäi mulje, et vähemalt tormilistel 90ndatel ei olnud formaalne haridus IT-s töötamiseks eriti vajalik ning vähemalt mingil määral tundub see tänaseni kehtivat. Samas üllatas juba mitmendat korda kui tihti infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed töökohti vahetavad, põhjuseks paistab üheltpoolt olevat heade spetsialistide puudus ning ettevõtete järjest suurenev vajadus inimeste järele, kes antud teemasid valdavad ning teisalt ka inimeste suhtumine, mis on töökohtade vahel liikumise suhtes küllalt avatud. Meelde tasub ehk jätta veel mõte, et hea süsteemiadministraator on laisk ning tasub kasutada kolme reeglit ehk mitte üle kolme korra sama asja käsitsi teha.

• Viies loeng: Andres Septer, Einar Koltšanov[7]

Esimene pool loengust oli arvatavasti kõige praktilisem info, mis mina mõnest ülikooli loengust kunagi saanud olen ning kui kunagi peaks tekkima soov kuhugi tööle või töövestlusele minna tuleks see video kindlasti uuesti üle vaadata. Raske on seejuures isegi midagi konkreetset eraldi välja tuua, oli väga sisutihe, asjalik ja süsteemne. Loengu teine pool pani usutavasti paljusid teisi nagu mind googeldama sõnu SCRUM-master ning agiilne tarkvaraarendus.

• Kuues loeng: Ivar Laur[8]

Alguses teemadele peale vaadates tundus andmeanalüüsi teema minu jaoks kahtlemata kõige huvitavam, kuid paraku jäi loeng väga üldiseks ning kirjeldavaks ning sisulist poolt lähemalt paraku ei käsitletud. Huvitav oli vast teadmine, et EMTA kasutab andmete analüüsis SAS-i, mis pole just eriti soodne lahendus ning samuti asjaolu, et andmete analüüsimisel proovitakse pigem tööle rakendada andmete sisulise poolega seotud inimesi kui analüütikuid, kellel andmete ja töö sisuga otsene seos puudub.

• Seitsmes loeng: Jaan Priisalu[9]

Arutluse all oli väga lai teemadering, mis puudutas nii IT kui küberkaitse minevikku, olevikku ja tulevikku. Loeng andis hea ülevaate Eesti küberturbe ajaloost ning samuti suurematest Eesti ees seisvatest ühiskondlikest probleemidest. Eraldi võiks välja tuua näiteks mõtte, et tänapäeval on konflikte enne nende reaalset puhkemist võimalik juba mõnda aega varem küberruumis tuvastada. Lisaks ka nägemuse suundadest kuhu (info)tehnoloogia võib lähitulevikus edasi areneda ning milliseid muutusi see ühiskonnakorralduses kaasa võiks tuua või hästi sõnastatud mõte lääne ja ida kultuuri erinevusest, kus läänes on kõige olulisem indiviid ning idas riik.

• Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo[10]

Esineja põhjalik ettevalmistus ja loengu sissejuhatav osa, mis keskendus brändist kui mõistest arusaamisele ja selle tähendusele, viis mõttele, et omamoodi võib ka antud loengut võtta esineja jaoks kui võimalust nii ennast kui Starmani brändi tutvustada. Loengust endast jääb hästi meelde idee, et mida aeg edasi seda enam on turunduse baasiks ja suureks abiks IT. Seda eriti andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise näol. Samuti tekkis seos Karjäärikäänakute loenguga, kus samuti rõhutati kui oluline on suurtes organisatsioonides suhtlus ettevõtte IT ja äri osakondade vahel ning, et vahel on turundajatel vaja asju ka sissepoole turundada nagu loengus käsitletud ID kaardi kasutamise mäng hästi näitas.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele [11, punkt 5.2.11.]. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [11, punkt 5.2.12.]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [11, punkt 5.2.13.]

Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11, punkt 5.2.8.1.]

RF õppekohal korduseksmi või -arvestuse sooritamisel tasu ei ole. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [11, punkt 5.2.7.]

Kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile – 20 €. [12]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, õliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [13]

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). [13]

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Edasi on arvestus kumulatiivehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. [13]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [14]

Seega on esimesel esmestril esitatav arve 4 EAP * 50 €/EAP ehk 200€ ning teisel semestril esitatav arve samuti 200€.

Viited

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (16.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (16.10.2016) (loengusalvestus)

3. Sun, Z., Sun, B. Sõja seadused Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2001 (raamat)

4. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (16.10.2016) (loengusalvestus)

5. Eesti ultratriatlon (8): jooks, mis ei unune kunagi [WWW] https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/07/eesti-ultratriatlon-8-jooks-mis-ei.html (16.10.2016) (veebileht)

6. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (16.10.2016) (loengusalvestus)

7. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (16.10.2016) (loengusalvestus)

8. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (16.10.2016) (loengusalvestus)

9. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (16.10.2016) (loengusalvestus)

10. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (16.10.2016) (loengusalvestus)

11. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016) (õigusakt veebis)

12. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (16.10.2016) (veebileht)

13. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (16.10.2016) (veebileht)

14. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (16.10.2016) (veebileht)