User:Btamtik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Betti Tamtik

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimesest loengust sain teada ...

Teisest loengust sain ülevaate arhitekti tööst IT valdkonnas. Arhitekti tööks on juhtida keerukust. Et iga ühik funktsionaalsust lisaks väga vähe keerukust, keerukus on kallis. Arhitekt peab olema suuteline ärilistele otsustele külge panema keerukuse mõõtme. Arhitekt peab ette nägema, mis faasis ja millised probleemid tekivad. Tuleb leida programmeerijatega ühine keel, kuulata nende ideid aga samas välja tuua nende ideedes varjatud ohud ja seda nii, et konflikti ei tekiks.

Kolmandast loengust sain ülevaate startupide loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Minule see loeng väga meeldis ja kuulasin suure huviga. Sain teada, milline põnev lugu peitub Testlio seljataga. Hea idee puhul tuleb palju vaeva näha ja vajalikest programmidest osa võtta. Lisaks tutvustati, kelle poole Eestis pöörduda, kui mõni hea startupi idee tekib. Tutvustati ka edukamaid Eesti startupe ja nende tegevusi.

Neljandast loengust sain lähemalt tuttavaks "süsadminni" tööga ja seal esinevate varjukülgedega. Olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid olid, et "süsadminn" ei peaks tegema ühtegi asja üle kolme korra, sel juhul on mõistlik antud tegevus ära skriptida. Skriptimine võib hoida kõvasti aega kokku. Admin töötulemus on töötav teenus ja kui teenus töötab, on admin ise suhteliselt nähtamatu. Loengus anti palju soovitusi , mida tasuks tööle minnes jälgida. Üks näide oli, et 24 h töötavalt teenusele on vaja vähemalt 3 inimest, üksi seda tööd teha on hullumeelne.

Viiendast loengust sain nõuandeid tööturule sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. Soovitati uurida tööd pakkuva firma tausta, et teada saada, mis tegelikult toimub. Tasuks leida keegi seestpoolt või mõni endine töötaja, kellelt reaalset infot saada. Sain teada, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Sain ülevaate näiteks avalikus halduses, väikse erafirmas jne töötamise plussidest ja miinustest. Millest põhiliselt jäi meelde, et ei tasu tööle asuda ettevõttesse, kus oleksid ainus, kellest IT pool sõltub, see tähendab 365 päeva tööd. Loengu teises pooles räägiti teemal IT vs äripool. Suurimaks probleemiks mainiti, et IT pool ei mõista äri spetsiifikat ja vastupidi. Ideaalis võiksid IT ja äripool jagada ühist visiooni ja seeläbi olla üks tervik. Lisaks oli väga huvitav teema välismaale tööle minemisest. Anti soovitusi, mida võiks silmas pidada, nt sealne elatustase, keskmine palk, kliima, kultuur ja kõige tähtsam, mis sinust koju maha jääb. Kui kõiki neid aspekte arvestada, kas minek tasuks ennast ära.

Kuuendast loengust sain ülevaate andmebaaside probleemidest. Andmeid ei kasutada, ei taheta kasutada või ei osata kasutada. Andmeid ei pruugi olla piisavalt ja juurdepääs võib olla piiratud. Andmeid ei osata ka alati tõlgendada. Tänapäeval peavad andmed olema kindlasti masinloetavad. Tihti võib probleemiks olla, et andmebaasi loomisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutaja vajadustele. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks. Lisaks tutvustati pikemalt MTA analüüsi, monitooringut, järelvalvet jne. Sain teada, mis meetodeid kasutatakse pettuste avastamiseks.

Seitsmendast loengust sain ülevaate Eesti küberkaitsest. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaatad koguaeg mis juhtub kodus ja mujal maailms ja üritad sellest õppida ja vastavalt õpitule oma tegevusi täiendada. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse. Töö, mida me elus püsimiseks vajame, oleks võimalikult väike ja vabastaks meie aega muude asjade tegemiseks. Küberkaitse puhul ei ole rünnatavateks ja kaitstavateks objektideks arvutisüsteemid, rünnatakse protsesse ühiskonnas. Küberkaitse lahinguväli on keerukus. Mõistlikuks tegutsemiseks on vaja tunda enda nõrkusi ja tugevusi. Vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka vastasest aru saada, mida on mõistlik vastasega ette võtta ja mida ei ole. Keerukust on kõige selgemine näha krüpteerimiseks. Andmed jäetakse vastase nina alla ja peidetakse keerukuse taha ära. Lisaks tutvustati Küberkaitseliitu.

Kaheksandast loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ühe õppeaine raames on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕISis. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €, RE/RF tudengi jaoks on kordusooritusel osalemine tasuta.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja - või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimel. Maksimaalne puhkuse aega on lapse hooldamine kuni kolmeks aastaks. Puhkuse lõpetamiseks on vaja teha avaldus enne akdeemilise puhkuse järgse semestri punase joone päeva. Üliõpilasel on õigus õppepuhkuse ajal deklareerida aineid ja sooritada eksameid, arvestusi, kui isik on keskmise, raske või sügava puudega, kui isik on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui akadeemilisel puhkusel viibitakse seoses aja- või asendusteeninduse läbimisega.