User:Kounapuu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karl Erik Õunapuu

Esitamise aeg: N/A

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.

Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.

Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.

Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina.

Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema "laisk"- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel.

Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga.

Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning "pahade inimeste püüdmine" on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid.

Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet.

Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa.

Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga

Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta.

Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused:

1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem

2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot

3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 21 Y = 27