User:Alustei

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Arthur Luste-Itchev

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.

• Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.

Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises

• Esimene loeng: Andres Kütt

Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda "backstory't" kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi.

• Teine loeng: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

• Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman

• Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

• Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

• Kuues loeng: Jaan Priisalu

• Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS

Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. ).

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. ).

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. ).

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad ).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=23 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

Lahendus:

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP

Vastus:

Esitatav arve on 150 €