User:Malaur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Magnus Laur

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

Essee

Erialatutvustus ainena oli minu arvates väga kasulik. Iga nädal sai kuulata erinevate inimeste arvamusi ja nende elulugu, kuidas nad on siia jõudnud. Aine andis ka parema ülevaate olemasolevatest IT töödest, mida saaks teha tulevikus. Alguses küll arvasin, et loengud ei tule nii huvitavad, kuid tegelikkuses ei olnud see üldse tõsi.

Esimeses loengus käisid meil rääkimas Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja päevaõppe õppejõud Andres Septer. See loeng oli rohkem sissejuhatuv. Räägiti õppekorraldusest, akadeemilisest kalendrist, ÕISist, õppekavast, stipendiumitest. Rõhutati, et väga oluline on anda tagasisidet, et oleks lihtsam nii õppejõul kui ka tudengitel. Räägiti ka kooli interaktiivsetest keskkondadest, kus peaks kindlasti ka käima. Öeldi ka, et enamus loenguid salvestatakse ja neid saab hiljem vaadata, minu arust on see väga hea, sest võib juhtuda, et ei saa mingil põhjusel loengust osa võtta. Kõige huvitavam osa oli, siis kui tuli rääkima Andres Septer, kes rääkis ainest pikemalt ja jagas väga kasulikke tarkuseterasid, mis kooli lõpetamisele kaasa aitavad.

Teises loengus käis meil rääkimas Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt. Ta rääkis oma eluloost ja kuidas ITga tegelema hakkas. Ta rõhutas kui oluline on ise õppimine. Alguses oli tal raskusi õppimisega, sest arvas, et keskkoolis ei pea õppima, sama arvas ka ülikooliga, aga selles osas ta eksis. Ta oli käinud mitmes ülikoolis õppimas ja rääkis oma töökogemustest, ütles ka, et koolidel on väga suur vahe ja valige kõige ägedam kool, kui selleks võimalus on. Mainiti ka, et kui arhitekt ei suuda end väljendada suuliselt ega kirjalikult, ei ole võimalik arhitekti tööd teha. Arhitekt peab suutma nägema vigu, mis võivad projektil tekkida.

Kolmandas loengus käisid meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kõigepealt nad rääkisid natuke endast. Mõlemad on lõetanud IT Kolledzi. "Peab olema hästi palju püsivust ja kannatlikkust, et just see esimene aasta läbi suruda", need olid Kristeli sõnad, väga inspireeriv. Loengust sain teada, kes on testija, mida tema töö endast kujutab ja startupidest. Testija peab vaatama, kas programmis on vigu ja need välja tooma. Startup on „Kiire kasvuga ettevõtte", Paul Grahami sõnade järgi. Marko ütles, et kui tahate startupi teha, tuleb vaadata, mis su enda kirg on. Toodi välja ka Eestis asutatud startupe, näiteks Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCad. Väga huvitav oli kuulata ka Hackathonist, mis on tarkvaraarenduse intensiivüritus. Nad käisid Londonis hackathonil ja said seal kolmanda koha. Tähtis on leida probleemidest võimalusi ja väljakutseid ja mitte alla anda.

Neljadas loengus esines Lembitu Ling aka Snakeman. Nagu Andres Septer ise ütles, on Lembitu "Self made", ehk ta on omandanud oma edu ise. Ta on käinud mitmetel erialadel tööl. Alguses pani ta arvuteid kokku ja alles pärast hakkas IT tegelema. Loengu käigus sai rohkem teada süsteemide administreemisest, ning väga tähtis selles osas on tegevuste automatiseerimine, mis teeb adminite elu kergemaks. Kuigi Lembitul ei olnud slaide, näitas Andres Septer väga lahedaid demosid, mis olid koodidega tehtud. „Hea süsadmin on küll laisk, aga mitte liiga laisk", ütles Lembitu. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asja käsitsi ja ta ei ole see, kes on koguaeg pildi peal, ehk on nii öelda nähtamatu. Ülemused ei näe hea süsadmini tööd, kui kõik töötab.

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes rääkisid IT tööturust ja Kärjäärikäänakutest. Alguses tõi Andres välja mõned nõuanded, kuidas tööd valida. Kuna pole ise töödanud IT valdkonnas, oli see kasukil info. Kõigepealt tuleb teha töökoha taustakontroll. Tuleb leida keegi firma seest või keegi, kes on seal ennem töödanud ja nende käest uurida.„Kõik vähegi mõistlikumad paremad töökohad liiguvad suust-suhu tutvuste kaudu", seda ütles Andres. Ma olen sellega täiesti nõus, olen varem ka seda kuulnud, et tööd saab tuttavate kaudu ja avalikud konkurssid on "jäänused". Kõige lihtsam on muidugi töökuuludustest midagi leida, aga lihtsam ei ole sugugi alati parim variant. Einarit kuulata oli väga huvitav. Kõigepealt sai teada tema teekonnast, mis algas meditsiinist. Väga suureks plussiks IT-l on see, et saab kergesti liikuda IT sees erinevatel aladel. Saab ka liikuda mõnelt muult erialalt IT-sse või vastupidi. Toodi ka välja äripoole ja IT konflikti. Kummalegi osapoolele ei meeldi teine ja nad koos töödata ei taha. Kuigi nad ei meeldi üksteisele, on minu arvates nende koostöö väga tähtis.

Kuuendas loengus sai rohkem teada andmete analüüsist Ivar Laur-i käest, kes töötab Maksu- ja Tolliametis juba rohkem kui 14 aastat. Kuigi mind see loeng nii väga ei huvitanud, sain uut teada. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks, inimeste ja raha õigesse kohta suunamiseks. „Kunagi ei ole aega tegeleda kõigi ja kõigega, on vaja teha valikuid", ütles Ivar ja kui tervik pilt analüüsitud, siis tead, millest võid loobuda. Rääkis ka kuidas leida maksupettureid ja mida nendega teha, milleks on ka nende igapäevane tegevus. Andemete kogumisel on see väga tähtis, et ka pärast oskaks nendega midagi edasi teha, eraldada ebaausad ausatest. Minu jaoks tundus huvitav see, et saab leida pettust läbi käitumismustri, varasemate tegevuste ja seoste. Ma ennem ei osanud arvatagi, et andmete analüüsil on suur osa petturite leidmisel. Üldiselt ma ei usu, et ma sellist tööd tegema hakkan, aga kuulata ei olnud üldse igav.

Seitsmendas loengus käis meil rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Küberkaitse on minu jaoks alati olnud väga tähtis ja olin hoolega valmis kuulama. Loengu käigus sain teada, et Eesti on küberkaitses väga heal kohal ja koguaeg toimub muudatusi. Väga tähtis osa on jälle koostööl. Küberkaitse missiooniks on elu lihtsamaks muutmine, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema. Et kaitsega tegeleda, peab iseendast aru saama. Õigete otsuste tegemiseks peab teadma enda tugevusi ja nõrkusi, veel on vaja tunda vastast. See toob minu arvates hästi välja, mis see kaitse tegelikult on. Samuti sai teada, mis on Küberkaitseliit ja mis selle põhimõtte on. Ka siin loengus toodi välja, et koostöö on tähtis. Minul oli seda väga põnev kuulata.

Kaheksandas ja viimases loengus käis meil külas Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis ja rääkis IT-st ja turundusest. Tõi välja, et see, mis Eesti on viimaste aastatega läbi teinud on väga vinge ühiskonna areng ja kõigile on pähe jõudnud, et IT on väga tähtis ja, et igas ühiskonnas see ei ole nii. Ma varem ei teadnud brändimisest eriti midagi, aga loengu käigus said nii mõndagi enda teadmistesse juurde. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui toast lahkud. Turunduses on kõigi alguseks bränd. Õppisin ka mitmeid turunudustrikke, mida ennem ei teadnudki või teadsin nendest vähe. Et toodet müüa, peab teadma inimesi, kes seda ostavad, toode ei tohi olla liiga kallis ja toode peab olema kasutatav. Suurt rolli mängib ka omavahel suhtlemine ja koostöö firma ja klientide vahel. On vaja valmistada toode, mida kõik soovivad ja mis ennast, nii öelda, ise müüb. Mainet on raske ehitada, aga lihtne lõhkuda, olen sellega täiesti nõus. Tänapäeval on turundusel on IT väga tähtis ja ilma selleta ettevõtte läbi ei löö.

Kokkuvõtteks võin öelda, et see aine ületas minu oodatused. Oli põnev kuulata mitmete erinevaid arvamusi erinevatel teemadel. Sain palju infot juurde IT töövaldkondade kohta ja kui tähtis iga töö tegelikult on. Kõige rohkem rõhutati loengutes, kui tähtis on omavaheline koostöö, ilma selleta ei saaks millegagi hakkama. Sain ka teada, kui kaugele on IT jõudnud ja kui tähtsat rolli see meie elus tänapäeval mängib.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kokku tuleb leppida õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerimine toimub ÕISis.

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

• Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava.

• Peavad olema toimunud akadeemilised liigutused.

• Peavad olema sooritatud üleeelmised eksamid või arvestused.

• Esitada avaldus akadeemilisele puhkusele.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 24

Y = 22

Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Lahendus

Esimeses semestris on saadud 24 EAPd, teises semestris on saadud 22 EAPd.

Kahe semestri peale kokku peab saama vähemalt 54 EAPd

Saadud on 24 + 22 = 46 EAPd, ehk puudu on 8 EAPd

Vastus

Üks EAP maksab 50 eurot, tudeng peab kokku maksma 8 EAP * 50 eurot = 400 eurot