User:Sveelaid

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sven Veelaid

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Teadsin enne ITKolledžisse astumist, et soovin end kindlasti siduda it valdkonnaga, kuid siiski puudus mul laiem pilt kogu valdkonnast. Antud aine ei jaga teadmisi erinevates tehnoloogiatest, töövõtetest ega -vahenditest, vaid rõhub silmaringi laiendamisele, et tulevased IT spetsialistid oskaksid oma eelseisva karjääri jooksul teha teadlikke otsuseid ning näeksid oma valdkonda kui tervikut.

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ esimeses loengus oli esinejaid mitu, kes kõik rääkisid õppeaine ja kooli töökorralduse erinevatest külgedest. Merike Spitsõn rääkis pikemalt kooliga seotud seadustest, eeskirjadest, akadeemilisest kalendrist, ainepunktidest ja muust. See info on väga vajalik kõigile, kes tulevad otse koolipingist ja esimest korda ülikooli astuvad, sest erinevusi põhi-ja keskkooli töökorraldusega on palju. Olen ise eelnevalt õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ning seepärast on kogu ülikoolisüsteem mulle tuttav, kuid esmakursuslaste üks suuremaid väljakutseid ongi eelkõige uue süsteemi ja elukorraldusega harjumine (on ju paljud tudengid pärit kaugemalt kui Tallinn või Harjumaa, mistõttu muudatusi võrreldes senise eluga on olnud palju). Merle Varendi, kvaliteedijuht, tutvustas erinevaid stipendiume, kes ja kuidas nendele kandideerida saavad. Esines ka Juri Tretjakov, kes tutvustas eelkõige õppetööga seotud multimeedia väljundeid ning nende kasutamist. Tema jutust tasuks kõige enam meeles pidada videoloengute järele vaatamise võimalus, sest alati võib juhtuda, et ootamatute asjaolude ilmnemisel või ka lihtsalt äratuskella häbematust väljalülitamisest tingituna mõni loeng vahele jääb. Minu jaoks kõige huvitavam esimese loengu esinejatest oli aine õppejõud Andres Septer, kes antud õppeaine korraldusest ja sellest, mida on vaja teha aine läbimiseks.

IT süsteemide arhitekt Andres Küti loengu teemaks oli „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ Mulle meeldis tema esinemise stiil, kus ta lisaks oma teema oli osavalt sidunud mitmete lugude ja katkenditega oma minevikust. Eriti hästi jäi mulle meelde tema räägitud lugu sellest, kuidas tal oli suur huvi arvutite vastu ning tänu sellele huvile jäi tal ka suvevaheaeg vahele, seda muidugi piltlikult. Oma vaba aja veetis ta erinevalt eakaaslastest mitte päevitades, ja õues olles, vaid arvutit tundma õppides. Tänu säärasele huvile ületasid tema teadmised arvutitest õigepea oma õppejõu omasid. Selle loo peamine mõte on selles, et õppimise juures on kõige olulisem õpilase enda tahe ja motivatsioon, selle olemasolul leiab õpilane ise võimaluse end pidevalt arendada ja jõuda kaugemale kui ise võib olla loota oskas.

Kolmandas loengus esinesid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esitlus oli huvitav selle poolest, et andis hea pildi startupist läbi selle looja pilgu. Ühtasi toodi välja Idufirma loomisega kaasnevad raskused, mured ja probleemid, ning kuidas neist võitu saada ja alla andmise asemel leida lahendusi. Kristel ja Marko rõhutasid mõlemad kui oluline on enda ümber õigete inimeste leidmine. Seda seepärast, et hea tiim, mis suudab koos hästi töötada viib kaugemale üksinda pusimine või meeskond, mida lõhestavad eriarvamused ja vaidlused. Nende lugu oli väga positiivne ning sisendas julgust ka ise idee olemasolul oma idufirma asutamisele mõelda, samas sai ka piisavalt näpunäiteid ja suuniseid, mida vältida ja mida tähele panna.

Pikaajalise tööstaažiga süsteemiadministraator Lembitu Ling ehk Snakeman tutvustas neljandas loengus süsteemiadministreerija tööd. Kuulasin tema lugu väga suure huviga. Parim osa Lembitu esitlusest oli hetk, kui ta mainis, et oma õpingute käigus leidis ta, et programmeerimine ei ole tema kutsumus, ning ta otsustas saada süsteemiadministraatoriks. Eelkõige seepärast, et ma näen oma tulevikuvisioonina kahte suunda, kas hakata programmeerijaks või süsteemiadministraatoriks. Kuna olen alles esimese kursuse tudeng, on veel vara otsustada oma oskuste või kogemuste põhjal, mis mulle paremini sobiks, kuid kasulikke näpunäiteid tulevikuks leidus loengus kindlasti, kõige kasulikumaks neist pean soovitust kujundada endas välja arusaam, millal on asjakohane teha käsitsi korduvat tegevust, millal on asjakohane tegevus automatiseerida, kirjutada skript. Samuti nagu kolmanda loengu esinejad, rõhutas ka Lembitu Ling koostöö olulisust. Süsteemiadministraatorid, programmeerijad, arhitektid, projektijuhid ja kõik inimesed IT-ga mitte seotud valdkondadest on osakesed suuremast tervikust, mille laitmatuks töötamiseks on vajalik kõikide panus ja koostöö.

Viiendas loengus esinesid aine õppejõud Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Andres Septer rääkis IT tööturu omapäradest ning sellest, mida tähele panna töökoha valikul. Töökoha valimisel on oluline eelnevalt otsustada, millisesse kohta tööle minna tahetakse: riigiasutusse, IT firmasse, keskmise või väikese suurusega ettevõttese, idufirmasse jne. Olles enda jaoks selle otsustanud, on tähtis kaaluda iga ettevõtte plusse ja miinuseid. Oluline on ka meeles pidada, et ideaalset töökohta ei ole olemas, pigem tuleb püüda leida töö, kus positiivset on tunduvalt enam negatiivsest. Tähtsad on sidemed – parimat informatsiooni asutuse kohta saab inimestelt, kes ise seal töötavad või on töötanud. Veelkord rõhutas õppejõud kontaktide tähtsust, neid tuleb looma hakata võimalult vara, juba kooliajal, sest parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu, see mis jõuab kuulutuseportaalidesse on üldjuhul ülejääk ja koosneb töödest, kuhu keegi eriti minna ei soovi. Einar Koltšanov tõi esile IT ja äripoole omavahelised arusaamatused ning selle, mida peaksid mõlemad pooled tegema selleks, et koostöö paremini sujuks – üksteise mõistmine. Taaskord kõlas läbivalt märksõna „koostöö“.

Kuuendas loengus rääkis Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmete õigsus on alati vaieldav, sest andmete mõistmiseks on vaja nende tõlgendamise oskust. Alati ei pruugi ka see anda objektiivset ülevaadet, sest ka tõlgendajast üksi ei sõltu veel kogu andmete mõistmine – see sõltub ka andme kirja panemise viisist. Andmete analüütiku ülesandeks ongi andmeid analüüsides kokku panna reaalne tervikpilt. Oluliseks mõttekohaks selle loengu puhul kujuneski idee, et alati tuleks püüda andmeid analüüsida ja selle analüüsi alusel luua tervikpilt, mitte võtta andmeid automaatselt kui tõeseid või väärasid.

Erilist huvi pakkus mulle seitsmes loeng, kus Jaan Priisalu rääkis Eesti Vabariigi küberturbest. Sain vastuse endal varem tekkinud küsimusele, millist rolli mängib küberturve sõjaolukorras. Ma ei jõudnud antud küsimust avalikult küsida, sest esineja selgitas seda küsimust oma esitluse käigus küllalt põhjalikult. Eesti peamisteks nõrkusteks võib pidada väikest ja vananevat elanikkonda, agressiivset naabrit ja kaugust keskustest. Paljud digiteenused, mis Eestis on laialt kasutusel, ning mille poolest meie riik tuntud on, on võimalikud tänu tõhusale küberturbele, nt e-valimised, digiretsept, e-riik. Kuidas leida tasakaal andmete kaitsmise ja turvalisuse vahel? Kuidas pärast privaatsuse vähenemist (NSA ja muud nuhkimisjuhud) turvariskide maandamist taastada andmete konfidentsiaalsus? Taas on olulisel kohal koostöö. Parema küberturbe saab tagada vaid koostöös oma naaberriikide ja institutsioonidega. Teadsin enne ITKolledžisse õppima asumist küll, et soovin oma tuleviku siduda just IT valdkonnaga, kuid puudus täpsem arusaam, milliseid erinevaid võimalusi pakub IT. Jaan Priisalu rääkis teemast väga asjakohaselt ning süvendas mu huvi küberkaitse vastu.

IT ja turunduse teemal loengu läbi viinud Hedi Mardisoo loengu pidamise stiil oli mitmeti erinev võrreldes eelmiste esinejatega. Esineja kaasas kuulajaskonda viies läbi väikese küsitluse ning esitades ühe kirjelduse, mis kirjeldas suurepäraselt kahte täiesti vastandlikku inimest – prints Charles’i ja Ozzy Osbourne’i. Säärane stiil oli haarav ning muutis kogu pooleteisetunnise loengusaalis istumise õhkkonna vabamaks kui see tavaliselt on.

Palju on levinud arvamus, et kui ollakse suutelised looma väga hea toode, siis müüb see toode ennast ise. Paraku ei vasta see tõele, sest pigem on selliste toodete puhul edu võtmeks esimesena uuele turule jõudmine või uue niši leidmine. Ettevõtte suhtlus klientidega peab olema avatud ja läbipaistev. Usalduse loomine brändi vastu võtab kaua aega, selle hävitamine käib kiiresti. Turundus peab välja selgitama turu ootused tootele ning viima firma eesmärgid nendega vastavusse. Sellest loengust võtaks kaasa mõtte, mida suurepäraselt kirjeldas slaidide lõpus olnud karikatuur, mis näitab, kui erinevalt võivad firma erinevad osakonnad toodet kirjeldada, ning kuidas ükski neist nägemustest ei lähe kokku kliendi ootustega. Taaskord rõhutame koostöö olulisust!

Kõik loengutes üles astunud esinejad rääkisid näiliselt erinevatest teemadest. Siiski võis leida ühe läbiva teema, milleks oli koostöö. Koostöö IT ja teiste valdkondade vahel on ülimalt oluline ning ilma selleta suurem süsteem ei toimi. Ükski mutrike üksi masinat tööle ei pane, selleks on tarvis ühist pingutust ning koos eesmärgi poole püüdlemist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised.

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.

Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks või külalisüliõpilaseks kandideerimiseks tuleb esitada avaldus 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP aastas); kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Kui Sa täiskoormusega tudengina ei täida õppekava täies mahus, esitatakse Sulle järgmise semestri alguses arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Esimese semestri lõpuks kogutud EAP-d: X=20 Teise semestri lõpuks kogutud EAP-d: Y=22 Aastas kogutud EAP-d: 20+22=42

54-42=12

12x50=600

Vastus: Esitatava arve suurus on 600€.