User:Ssirkas

Erialatutvustuse aine töö

Autor: Simo Sirkas
Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

Sissejuhatus Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul.

Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda.

Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata.

Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus. See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga.

Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.

Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad.

Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.

Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele.

Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

(1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. ).
(2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. )
(3) Registreerumine toimub ÕISis. ).
(4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ).
(5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. ).
(6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile.
VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).
VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:
a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
c. motivatsioonikirja;
d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X = 26
Y = 25
Vastus
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.
Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:
Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP
54-51=3
3*50=150
Vastus: Esitatav arve on 150€