User:Pfleiser: Difference between revisions
| Line 9: | Line 9: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
===Sissejuhatus=== | |||
===Sissejuhatav loeng=== | ===Sissejuhatav loeng=== | ||
Revision as of 21:34, 18 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Pavel Fleišer
Kood: XXXXXX08
Esitamise kuupäev: 18.10.2016
Essee
Sissejuhatus
Sissejuhatav loeng
Esimene sissejuhatav loengul esinesid Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov, kes rääkinud meie kooli õppekorraldusest ja struktuurist. Leidsin seda loengut väga vajalikuks, sest ma just lõpetasin gümnaasiumi ja tahaksin rohkem uurida ülikoolielust ja õppetööst. Mulle meeldis sellest loengutest konkreetne ja sisukas presentatsioon korduma kippuvaid küsimusi põhjal, kõik reeglid oli hästi lihtsalt seletanud. Meelde jäi ja Andresi slaid: “Opossumitamise aeg on läbi!”. See naljakas mõiste andis märku, et alustada oma õpingut vajaks kohe ja isegi rohkem motiveeris augusti lõpus midagi hakata tegema.
• https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a
Arhitekti lugu
Teises loengus kõneles riigi infosüsteemi peaarhitektiga Andres Küttiga. Andres praegu töötab Riigi infosüsteemi peaarhitektina, enne ta töötas Skype’is, Makse- ja Tolliametis ja Hansabankis (endine Swedbank). Tema huvi IT vastu tekitas juba kooliajal. Ta algas Assembleri keeli õppimist ja koodi kirjutama. Pärast kooli lõpetamist, ta astus Tartu Ülikooli matemaatika erialal ja pärast tegi MBA EBSis ja MSc MITis. Andres rääkis palju oma õppimisest MITis, kuidas tema veetis oma ööd arvuti taga, sest oli huvitatud selles, mida õppes. Oli huvitav kuulda riigi kõige suurem ja tähtsam andmehoidja tööst ja kuidas seda hooldatakse. Ma olen õppinud Andrese loengust huvitavat enda jaoks mõte. Kui ma mõtlesin selle elukutse kohta, siis mõtlesin et IT arhitekt on inimene, kes lihtsalt ehitab võrgu. Aga see on hoopis teistmoodi. IT-arhitekt enne kõike tööd ehitab kvaliteetne vundament, kogudes kvaliteetset arendusmeeskonna, ta oskab veenda inimesi ja neid hallata. Koos süsteemi arhitektuuri loomisega vaieldamatult tuleb arhitektuuri organisatsiooni kogumine. Saan öelda, et tema loeng oli inspireeriv ja tore mõtete täis. • https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f
Testimine ja startupid
Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on Eesti startupi Testilo asutajad. Nad rääkisid sellest, kuidas ainult kaks inimest võivad realiseerida sellene idee, mis täna toob kasu tuhandetele inimestele, kasutades selleks oma teadmisi, pühendumist ja intuitsiooni. Mulle meeldis, et Kristel alustas oma kõne kinnistusega, et meie (tudengite) valik on kõige parim – vaja ainult püsivust. Väga õige oli öeldud, et kui sa näed ja tunned, et startupist võiks olla kasu, sa ole leidlik ja sul on plaan, siis tuleb kohe tegutseda. Kristel ja Marko jutustasid oma firma Testlio lugu, mis sai alguse 2011. aastas hackatonil Londonis. Testlio pakub firmadele tarkvara testimise teenust ning teeb seda läbi oma kaastöötajate võrgustiku. (http://geenius.ee/uudis/vahetuntud-tallinna-idufirma-kaasas-usast-suure-investeeringu-ja-lendas-sellega-eesti ) Nad jagasid meiega oma mõtted sellest, et kuidas oma ettevõtted alustada ja kuidas startupiga tegeleda. Arvan, et see loeng oli üks kõige näitlikustatud. See, mida Kristel ja Marko loovad, teeb neid õnnelikuks. Minu arvates see on lahe, sest kui sa teed midagi suurt koos oma mõttekasslasega, siis sa tead, kuidas teha kompromisse ja mõelda teisiti, ja see on lahutamatu ja oluline osa töö partnerite ja kolleegidega.
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true
Süsadminnimisest
Neljandal nädalal meiega kohtus IT süsteemide administreerimise ekspert Lembit Ling, kellel on juba 21-aastane töökogemus sellel alal. Tema jutt oli süsadminiini elust ja nende ülesannetest, sellest kuidas tema ise sidus oma elu IT-ga ning miks sai süsadminiks. Lembitu arvates, süsadmin on IT arhitekti, arendajate ja juhtide partner. Hea süsadmin ei tee palju asju korraga ja ilmub ainult sellel ajal, kui teda vaja on.
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76
IT tööturg. Karjäärikäänakud
• https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc
Andmed ei allu analüüsile
• https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802
Eesti Vabariigi küberkaitse
• https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76
IT ja turundus
• https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi.
- Kaua on võimalik eksamit järele teha?
- Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
- Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
- Mis on tähtajad?
- Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
- Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
- Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid ja harjutused, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]
- Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]
- Eksamile registreerumine toimub ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [3]
- Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]
- Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. [5]
- Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [6] Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 €. [7]
Küsimus 5
- Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
- Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
- Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus:
- Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [8]
- Taotlus tuleb esitada riigiportaalis Eesti.ee (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. [9]
- Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. [10]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus:
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAPd semestris ja 54 EAPd kahe semestri eest. Ühe EAP hind on 50 €. [11]
Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 27 EAPd, siis EAPd kokku: 19 + 27 = 46 EAP ==> 54 - 46 = 8 ==> 50 x 8 = 400
Vastus: esitatav arve on 400 €
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 17.10.2016
- ↑ Õppeteenused 17.10.2016
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus 17.10.2016
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus 17.10.2016
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus 17.10.2016
- ↑ Kõrgharidusreform KKK 17.10.2016
