User:Tpiirits

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Piirits Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2015

Essee

Kohal käisin ma loengus ainult esimene kord, üksi järgnev hommik ei olnud mul jõudu / tahet / viitsimist niivara ärgata, eriti arvestades et juba tol ajal selgus tõdemus, et kõike seda, mida saab teha kohapeal, saab teha ka hiljem omal vabal valikul, omal vabal ajal kodus. Seega kõik ülejäänud episoodid sellest saagast olen läbi vaadanud kodus. Ma arvan, et järgnevates lõikudes kirjeldan ma paljusi seminare üsna kriitiliselt, kuid häid asju suudab igaüks 800 sõna kirja panna, ma pigem kirjutan seda, millega ma ei jäänud rahule, ehk on sellest kunagi kellelgi abi, või saadakse selleläbi ainet järgnevateks aastateks parandada, et tulevastel tudengitel veelgi parem õpikeskkond oleks. Küll aga ühel neljapäevasel pärastlõunal järjekordset loengut vaadates köitis mu tähelepanu Jaan Priisalu oma teemaga. Esialgu küll talle palju tähelepanu ei pööranud, kuid hakkasin suurema huviga kuulama, kui ta rääkis, miks on inimestel vaja PIN kalkulaatorit. Digiallkirja jutt köitis samuti, sest see on asi mida ma igapäevaselt kasutan, ning ID kaart on minu peamine seade, millega ma ennast autentikeerin, kui võimalik. Läbiv sõnum, mis ei olnud mitte ainult läbi tema loengu, vaid ka üleüldiselt läbi aine oli, et koostöö on oluline aspekt mis tänapäevasel IT maastikul on asi, mis toob edu ning millele tasub keskenduda. Too oli seminar, mida kuulates olin ma alguses lõpuni keskendunud, ning lõpus oli meel ehk veidi nukkergi, et see juba läbi sai – küberkaitse on teema millest on maailmas vägapalju juttu, on palju foorumeid kus selleüle arutatakse, kuid samas meil kodumaal on erialast materiali selle teema kohta äärmiselt vähe, niiet oli hästi huvitav emakeeles sellist asja kuulata. Samas ei tasu süngest essee algusest arvata, et ma ei pannud teistelt loengutest midagi tähele- järgmiseks tuleb kindlasti meelde Skanemani loeng, kus räägiti süsteemi administreerimisest- Samuti oli teema natukene tuttav, kuna ka endal on maal vanemate juures linuxiga serverarvuti mida on kohati vaja üle võrgu administreerida. Natukene andis see loeng mulle inspiratsiooni, et ka ilma kooli lõpetamata on võimalik edukalt maailmas toime tulla, kuid samas too inimene mulle isiklikult ei meeldinud, juba loengu alguses hakkas vastu see, kui paljudes eri kohtades ta töö on olnud, no milleks? Eks igale inimesele oma, kuid ma küll ei leia, et pärast kooli lõppu sooviks ma väga palju erinevate tööde vahel hüpata, parem valida üks ja kindel, ja siis seda seni teha kuni võimalik, kui jällegi, see olen ainult mina. Hea sõnaga pean ka meeles Kristelit, kes käis rääkimas testimisest. Äärmiselt tore ja energiat täis naisterahvas, ja seda kell 8 hommikul! Samuti on mulle jäänud mulje, et Eestis naised nagu väga ei saa IT, täpsemalt siis tarkvaraarendusega väga hästi hakkama. Samas Kristelit kuulates mõistsin küll, et see naine on minust kordades kogenum. Hiljem aga loeng läks ainult allamäge, hakkas rääkima ka Marko, kuid siiski minumeelest oli tolle hommiku staar Kristel, oleks pigem tahtnud tema juttu kuulata. Räägiti veel ka Eesti startupide edulugudest, kuid need jätsid natukene külmaks, sest startupid on äärmiselt riskantsed firmad, ning mul pole kunagi soov sellisesse kohta tööle minna. Loeng millest mul äärmiselt vähe mälestusi on, on Andres Kütti oma, ta rääkis peamiselt oma eluloost. Pärast selle loengu vaatamist jäi kõrvu ainult kõlama sõnum „ülikoolist tulev haridus ei ole piisav“ kuid see on natukene liiga vähe, selle teadmiseni olen ise oma 3me aastaga ülikoolis ise ka jõudnud, oleks tahtnud natukene midagi enamat. Loeng mis algas äärmiselt huvitavalt, kuid lõpus ära vajus, oli too, kus Maksu- ja Tolliametist üks kena noormees rääkimas käis. Ta tsitaat loengu alguses : „Maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini“ oli äärmiselt hea, pani kohe tähelepanelikult kuulama, kuid too jäigi selle pooleteist tunni tipphetkeks. Jah, räägiti küll, millega tegeleb analüütikaosakond, mille olemasolust mul senini aimugi ei olnud, kuid nii tugevale esitluse algusele ei suutnud ta kahjuks vastavat keskosa ega lõppu teha. Itst ja turundusest käis meile taaskord seminari pidamas naisterahvas. Samas paljugi mis ta rääkis oli juba teadatuntud tõde, näiteks et „Telekommunikatsioonis on turg muutlik ja tiheda konkurentsiga“ – need on sellised asjad mida kõik juba teavad. Nüüd siiamaani jõudes mainin ära midagi mis ennist ütlemata jäi- olen TTÜs läbinud üsna sarnase ainega, mille õpiväljundid kattuvad peaaegu 1:1le, samuti käisid külalisesinejad jne. Võibolla see on üks põhjuseid, miks mulle enamik loenguid pigem igavatena tundusid? Ei tea, kindlasti on aga IT Kolledžis konkreetse aine puhul äärmiselt mugav see, et kõiki loenguid on võimalik vaadata omal vabalt valitud ajal oma vabalt valitud kohas, mitte ei pea rangelt kell hommikul enne päikesetõusu tulema kooli ja meeleheitlikult üritama ärkvel püsida. Puhanuna ja lõõgastudes seminare vaadates paneb palju rohkem tähele, ning samuti kui TTÜs sarnases aines käimine oli kui tüütu kohustus, siis siinkohal sarnanes aine loengutes „osalemine“ pigem nagu TV seriaali vaatamisega- „noo vaatame mis siis sellel nädala osas toimub“. Vastan ausalt, kui salvestamisfunktisooni poleks olnud, siis oleks olnud küsimärgiall, kas ma üldse sellest ainest läbi saan. Võibolla kui vaadata nüüd suurt pilti nendest loengutest, siis kokkuvõteks kumab sealt ka välja see, et ükskõik kui mõttetuna sulle tundub mõni aine koolis ,seda tehes sa pead mõtlema, mida ja kuipalju see su üldisele (tarkvaraarendus) haridusele juurde annab, ja kuidas sa seda saad edaspidises elus kasutada, ehk et millelgi ei tasu lasta mööda külge maha joosta vaid igat asja tasub võimalikult effektiivselt ära kasutada.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Vastus Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kes võib ka anda ülesandeid, mis on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. Tasulisel kohal maksab kordussooritus 20€.

Küsimus2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? Vastus Koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava Registreerida õppeosakonnas teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest valitud valikained Esitada akadeemilise puhkuse avaldus Akadeemiline liikumine Eksami positiivse hinde korral parema hinde saamiseks taotleda korduseksamit Hinnet on võimalik parandada ühe korra ning lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne, tulemuseta korduseksami puhul esialgne.

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X = 22 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. Vastus Andmed: X = 22 EAP Y = 21 EAP 1 EAP = 50€ Õppeaastas vajalik: 54 EAP (semestris 27 EAP)

Lahendus: Õppeaastas EAP-sid kokku: 22 + 21 = 43 EAP Puudu: 54 - 43 = 11 EAP Esitatav arve aasta lõpus: (27 - 21) * 50 = 300€ (esimese semestri arve oli (27 - 22) * 50 = 250€)