User:Hannilo: Difference between revisions
Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö= Autor: Henri Annilo Esitatud: - ==Essee== '''Sissejuhatus''' Nagu valdav..." |
No edit summary |
||
| Line 16: | Line 16: | ||
Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada. | Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada. | ||
'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loeng 1</ref> | '''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loeng 1</ref> | ||
Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast. | Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast. | ||
'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref> | '''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref> | ||
| Line 29: | Line 31: | ||
Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos. | Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos. | ||
'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' | |||
'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] loeng 3</ref> | |||
Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust. | Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust. | ||
Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi | Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi. | ||
'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] loeng 4</ref> | |||
Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima. | |||
Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast ära uputada töösse. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas. | |||
Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada. | |||
'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' | '''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' | ||
Revision as of 14:15, 19 October 2016
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Henri Annilo
Esitatud: -
Essee
Sissejuhatus
Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.
Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.
Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.
Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord [1]
Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.
Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu [2]
Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.
Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.
Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.
Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid [3]
Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.
Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.
Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest [4]
Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.
Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast ära uputada töösse. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.
Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.
Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud
Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile
Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse
Hedi Mardisoo: IT ja turundus
Kokkuvõte
