User:Hpaves: Difference between revisions
No edit summary |
|||
Line 115: | Line 115: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Arvestust on võimalik uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledž: Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Help:URL#Fixing_links_with_unsupported_characters Wikipedia Help:URL Fixing links with unsupported characters]</ref>. Erinevalt põhjendatud mitteilmumisest ei täpsusta õppekorralduseeskiri kellega peab läbikukkumise korral kordussoorituse asus suhtlema, niisiis mina pöörduks sellises olukorras juhiste saamiseks õppeosakonna poole. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. RF õpilasele on kordussooritus tasuta, OF õpilasele 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT Kolledž: Tudengite KKK #8-10]</ref>. | Arvestust on võimalik uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledž: Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Help:URL#Fixing_links_with_unsupported_characters Wikipedia Help:URL Fixing links with unsupported characters]</ref>. Erinevalt põhjendatud mitteilmumisest ei täpsusta õppekorralduseeskiri kellega peab läbikukkumise korral kordussoorituse asus suhtlema, niisiis mina pöörduks sellises olukorras juhiste saamiseks õppeosakonna poole. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. RF õpilasele on kordussooritus tasuta, OF õpilasele 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT Kolledž: Tudengite KKK #8-10]</ref>. | ||
===Küsimus 4=== | ===Küsimus 4=== |
Revision as of 00:24, 26 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Henri Paves[1]
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee (ehk mida sain teada)
Pidulik avaloeng
- kõik itcollege.ee postkasti saadetud kirjad loetakse kätte saanuks
- õppemaksu võib maksta ka asutus
- IT kolledž kasutab TTÜ raamatukogu
Vähempidulik avaloeng[2]
- lõputöö kaitsmine salvestatakse
- ära tee õppekavast spagetti!
- ÕPI PROGRAMMEERIMA!!! Automatiseeri oma töö
- intovert saab ennast edevaks sundida!
Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt[3]
- nõukogude aja kaks alternatiivset elustiili: arvutisse või punkariks (muid variante pole)
- hoia akadeemilise bürokraatia osas silm lahti
- kinnitas arusaama, et koolil ja koolil on vahe; mine edasi nii ägedasse kooli kui vähegi saad!
- aine silt ja sealt saadav sisu ei lähe ülikoolis enamasti kokku
Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio)[4]
- #estonianmafia
- kui õpid ja töötad välismaal siis hakkad tõesti eesti keelt ära unustama
- kõik töötas, kuid kuna raamatupidaja väga midagi ei küsinud, siis ei olnud järelikult hea raamatupidaja
- ilma tohutu eeltööta läbimurdeid pole ideeliselt olemas
- hackathonil osalemisest hea ülevaade, sh kui palju reisimist seoses startupiga on
Süsadminnimisest. Lembitu Ling aka Snakeman[5]
- arvutimaailmas oli veel 20 aastat tagasi periood kus tasus juppe parandada
- ära pelga MAN käsu lugemise peale aega kulutada
- üle kolme korra ei tehta asja käsitsi (skripti ära)
- ei tohi lasta endale pähe istuda -- kui teenus 24/7 siis minimaalselt kolm adminni, parem kui 4-5
- kui sul on keskhaldustarkvara, siis kasuta seda (ja võimalikult varajases faasis)
- hea süsadmin on laisk süsadmin
- ärge tehke endale tööalaseid sohilapsi (tasuta tehtud töö tekitab omakorda tasuta tööd)
- hea süsadmin on süsteemiarhitekti parem käsi ja informeerib teda keskkonna võimekusest ja teab muudatuste tagajärgi; oskab kirjeldada mittefunktsionaalseid nõudeid
- mittefunktsionaalne nõue -- ideeliselt logimine; süsadmin peab teadma milliseid vaja on
- süsadmin peab olema halb inimene
IT tööturg. Andres Septer | Karjäärikäänakud. Einar Koltšanov (SCRUM master)[6]
- suhted luuakse ülikoolis, CV.ee on jäätmehunnik (esimene kool kus sellest ausalt räägitakse)
- tutvusringkonnast peaksid saama nädala ajaga posu tööpakkumisi -- siis oled õigesti teinud
- Eestis on sunnitud mobiilsus -- palga- ja ametikõrgenduse saamiseks tuleb töökohta vahetada
- Eestis käib palgatõusu küsimine lahkumisavalduse kaudu (ja iga kolme aasta tagant uuesti)
- eelmised kaks on Eesti-spetsiifilised probleemid
- 200-300 töötajaga firma on normaalne töökoht, väikefirma on kahtlane
- oled ÜKSI ja reaalset puhkust ei saa , kuna raha pole ostetakse rämpsu kokku ja peab ka uuendades vanu süsteeme edasi toetama (vältida eriti kui oled admin)
- väikefirmas võib tekkida eeldus, et kui asi elektriga töötab, siis on see IT (nii tõsi!)
- töökohta valides peab jälgima kui jäik või kaootiline on tööprotsess
- töökohta valides pole töökorralduspoolse siseinfo hankimine mitte ainult eetiline, vaid ka mõistlik
- kui oma OÜ -- muus raamatupidamises võid olla loominguline, aga käibemaks maksa ära
- kõikide tööhüvede tagamõte on töötajalt suurema töö välja väänamine
- töötaja pole ettevõtte eest mitte kuidagi moraalselt vastutav (ei tohi mõelda, et mida nad ilma minuta teevad) keegi pole ettevõttega laulatatud
- IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam ITst on veel halvem
- äripool peaks eelkõige mõistma IT võimekust ja piiranguid, vältima soove väljendades umbmäärast keelt
- IT tüüpiline probleem -- keskendutakse liiga palju tehnilisele väljakutsele ja väikeste murede depriotiseerimine võib tuua suured ärilised kaotused (klient lahkub)
- IT peaks tundma äriprotsesse ja terminoloogiat, et selliseid vigu vältida
- välismaal töötades tuleks vaadata mitte vaid palganumbrit, vaid reaalset elatustaset mida selle palga eest saab lubada
- eestlased liiguvad palju -- kindlasti leiad kellegi, kes on kus iganes töötanud
- FB grupid “Eestlased Hispaanias” “Eestlased Austraalias” jne
- USAst väga tagasi ei tulda, teistest kohtadest tullakse (mõnikord kiirelt) tagasi
Andmed ei allu analüüsile. Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja[7]
- analüütiku arvuti peabki olema absurdselt võimas
- statistikajutt on tihtipeale üldine seadusandluse tõttu (ei tohi avaldada tänu kellele muutused toimusid)
- ettevõtted teevad alla veerandi kulutustest oma tegevusala sees
Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu[8]
- ID-kaardi kiip in põhimõtteliselt lihtne ja ilma toiteta arvuti (protsessor+mälu)
- secret service eesmärk on kaitsta esiteks dollarit ja teiseks presidenti
- küberkuritegevuse kaubanduskeel on vene keel
- küber on konflikti eesliin (ja seega tihtipeale ründetegevuse indikaator)
- ainuke vangla mis inimesi parandab on Jaapanis
- küberrünnak ei ründa mitte arvuteid vaid läbi nende ühiskonda
- Sun Tsu kehtib ka küberkaitse kontekstis
- lahinguväli = keerukus; krüpto paneb asja nina alla, kuid peidab keerukuse taha
- isesesiva riigi pidamise piir on 600,000 inimest
- Küberkaitseliit
- kui sa ei oska seletada mida sa küberis teed, seletab seda sinu vastane
- kõige efektiivsem rünnak on rünnak sõltuvuse pihta
- antiviirus ei kaitse viiruste vastu, vaid viiruste kordumise vastu
- portaalideülene andmete konsolideerimine käib üle mobiilinumbrite (2-astmeline tuvastus)
- terviklus odavneb ja konfidentsiaalsus läheb kallimaks
- ergo valetamine järjest kallineb
- skype on maailma parim krüptotarkvara -- seal on krüpto, aga see on kasutajatele nähtamatu
- guardtime’il on google potentsiaal (ehkki terviklikkuse, mitte käideldavuse aspektis)
- malwarebytes ja symantec on ideeliselt eesti tooted
IT ja turundus. Hedi Mardisoo, Starman AS[9]
- bränd on see mida inimesed sinu kohta räägivad või mõtlevad kui oled ruumist lahkunud
- kõige olulisem on mõtestatus -- miks sa seda asja teed? miks sa hommikul tööle tuled?
- miks > kuidas > mis
- brändimine -- kõikide firma aspektide läbimõtlemine väärtustest tulenevalt
- kui tehnik haiseb, siis ei aita isegi Tanel Padariga reklaamposter
- tänapäeva sihtgrupistamine käib käitumise järgi (välised faktorid (auto jms) on mõttetud)
- turundus = ppppp (product, price, promotion, place, people)
- bränd != turundus != PR
- growthhacking ja kiss metrics = tuntuse kavandamise tehnikad
- klient kirjeldab sulle seda, mida ta tahab, mitte seda, mida tal vaja on
- masu ajal oli Swedpangal 12 päeva pankrotini kuni Rootsi riik vahele astus
- mida suurem ettevõte seda rohkem see valetab (PR)
- TELCO paketid on suunatud inimeste harjumuste muutmisele
- poiss all paremas nurgas mängis läpparis pool loengut mingeid mänge
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani[10][11]. Erinevalt põhjendatud mitteilmumisest ei täpsusta õppekorralduseeskiri kellega peab läbikukkumise korral kordussoorituse asus suhtlema, niisiis mina pöörduks sellises olukorras juhiste saamiseks õppeosakonna poole. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. RF õpilasele on kordussooritus tasuta, OF õpilasele 20€[12].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
VÕTA kasutamiseks tuleb esitada ÕISis taotlus koos vajalike lisadega (kogemust tõendavad dokumendid). VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta[13]. Mõistlik oleks minna õppekonsultandi nõu küsima. Taotlejal on õigus rääkida ka õppejõu, õppekavajuhi ja VÕTA komisjoni liikmetega. VÕTA komisjon võib samuti õppejõu poole pöörduda ja konsulteerida ka vastava ala ekspertidega. Taotluse esitamise tähtajaks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva ning otsuse saab kätte ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Komisjon võib küsida taotlejalt täiendavaid dokumente ja taotluse läbivaatamise aega kuni kuu aja võrra pikendada.[14] Kui alustasid õppimist 2013/2014 õa. või hiljem, siis VÕTA EAPsid ei arvestada semestri õppekava täitmisesse, kuid aasta õppekoormuse hulka lähevad nad küll.[15]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Kohustuslik EAPde hulk on semestris 27, kusjuures aasta lõpus kontrollitakse kas oled kevadsemestril sügissemestri EAP võla tasa teinud. Sügissemestril jäi puudu 4 EAPd, kevadsemestril 1 EAP. Et kevasemestril ei õnnestunud sügissemestri võlga tasa teha, pean aasta lõpus sügissemestri võla eest ka teist korda maksma. Kuna piisavalt kiiresti last teha tõenäoliselt ei õnnestu, siis pean õppeaasta lõpuks maksma (4+1+4) 9 EAP eest, ehk 450€.[16]
Viited
- ↑ Erialatutvustuse aine arvestustöö näidis
- ↑ Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Kristjan Karmo, 08.10 loengusalvestus
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt, 31.08 loengusalvestus
- ↑ Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük, 07.09 loengusalvestus
- ↑ Süsadminnimisest. Lembitu Ling, 14.09 loengusalvestus
- ↑ IT tööturg. Andres Septer | Karjäärikäänakud. Einar Koltšanov 21.09 loengusalvestus
- ↑ Andmed ei allu analüüsile. Ivar Laur, 28.09 loengusalvestus
- ↑ Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu, 05.10 loengusalvestus
- ↑ IT ja turundus. Hedi Mardisoo, 12.10 loengusalvestus
- ↑ IT Kolledž: Õppekorralduse eeskiri 5.2
- ↑ Wikipedia Help:URL Fixing links with unsupported characters
- ↑ IT Kolledž: Tudengite KKK #8-10
- ↑ IT Kolledž: Tudengite KKK #6
- ↑ IT Kolledž: VÕTA kord
- ↑ IT Kolledž: Tudengite KKK #6
- ↑ Käisin kolmes erinevas kaugõppe tuutoritunnis ja pärast rääkisin veel Marju Mooriga ka