User:Akitt: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 49: | Line 49: | ||
Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride. | Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride. | ||
Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga. | Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga. | ||
Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref> | |||
Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist. | |||
Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul. | |||
Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on. | |||
Revision as of 19:08, 19 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anni- Bessie Kitt
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee
Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?
Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?
Sissejuhatav loeng 1 ja 2 [1] [2]
Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt. Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.
Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt [3]
Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).
Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.
Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [4]
Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda. Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.
"Süsadminnimisest" : Lembitu Ling aka Snakeman [5]
Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha, ning mida võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.
Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).
"IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) [6]
Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus. Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta. Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.
"Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja [7]
Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride. Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.
Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu [8]
Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist. Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul. Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi.
- Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni kolmele sooritusele ning seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
- Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Üldiselt pean kordussoorituse puhul eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis, kuid eraldi pean kokku leppima õppejõuga, kui soovin eksami/arvestuse teha muus keeles.
- Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
- Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu – 20 €.
- Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu – 20 €.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.
- Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. Minu õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
- Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
- Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avalduse õppemaksu tagastamiseks esitan õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. Ühtlasi pean arvestama sellega, et iga ainepunkt eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i 1 EAP eest.
- ↑ Loengu „Sissejuhatav loeng 1“ (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23.09.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Sissejuhatav loeng 2“ (Kristjan Karmo) 08.10.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Testimine ja startupid“ (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „IT tööturg“ ja „IT Karjäärikäänakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus