Taivo Liik - Erialatutvustuse aine arvestustöö

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taivo Liik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober. 2016

Essee

Esimesest loengust õppisin ma, et punane joon on kõige tähtsam kuupäev koolis ja selleks kuupäevaks tuleb deklaratsioon kinnitada. Kui õppekõva täismahus ei täida, siis see maksab 50€ 1 EAP. Sõna SHIT tundub olevat täiesti okei sõna, mida kasutada slaididel.

Andres Küti loengust tuli välja Hansapanga ajalugu. Üks iteratsioon oli internetipank otse Oracle andmebaasist, HTML kood tuli otse sealt. Siis ehitati see üles javascriptis ja järgmises versioonis javas. Lõpuks kui Andres seal töötas, läks see mingi template peale. Lisaks Hansapanga ajaloole õppisin, et kui raha on, tuleb minna ägedasse ülikooli, mis oleks piisavalt "challange". Time is not a good thing to waste filosoofia. Mõtle, mida õpetatakse, programeerimist on mõttetu õppida. Kahjuks riigiinfosüsteemi arhitektil puudub võim. Väidetavalt eestlased ei suuda poolakatega suhelda. Sain ka teada, et ta ei taha koosolekul keskenduda, väidetavalt keskendub, kuid tegelikult mängib kaarte. Võimaluse korral tuleb Kopeerida ilusate tütarlaste konspekte ja M.I.T. on ilmselt kõige parem ülikool.

Järgmine, kolmas loeng, oli teemal testimine ja startupid, esinejad firmast Testlio. Ärimudel pay for defect ei tööta, inimesed pole motiveeritud tegelikult vigasid leidma. Hackatonid on maru head asjad ja sealt on kõige parem omale meeskond leida. Kasvatata tuleb startuppi kiiresti, ning leida fookus.

Süsteemi administreerimise loengust sai teada mõned head näpunäited. Arvutijuppe pole mõtet tinutada, viska ära, osta uus. Hea süsadmin ei tee üle kolme korra ühte asja uuesti. Ta automatiseerib. 24/7 töötavaid teenuseid saab hallata minimaalselt 3 töötajaga. Arendajad peavad alati logima oma rakendust.

Viies loeng, IT tööturust oli äärmiselt huvitav. Tundsin kohati negatiivsust Eesti Riigi vastu, rohkem kui mujalt. Kui tahad palgatõusu Eesti taustaga firmades, tuleb pigem kirjutada lahkumisavaldus. Siis tuleb palgatõus. Riik võib osta väga ägedaid tööriistu, mida erafirmad ei saa lubada. Asutage OÜ ja makske vähemalt käibemaks ära, sellega ei tasu riiki huiata, teistega saab loomingulisem olla. Sotsiaalministeeriumist tasub eemal hoida, kui tööle minna. Eesti Vabariigist tuleb tõmmata uttu enne kui on pangalaen ja kari tittesid.

Ivar Laur, kuuendas loengus, tutvustas väga põnevalt, kuidas riik jälgib, mis tehakse. EMTAst sain palju tausta juurde. Riigiasutused ei oska andmeid töödelda. EMTA profileerib inimesi käitrumismustrite järgi. EMTA näeb asju, aga ei tohi kuskile viidata. 15% ettevõtetest täidab ära riigieelarve.

Seitsmes loeng viis küberkuritegude valdkonda. Iga iseseisev riik peab tegelma infoturbega. On olemas pättide e-bay/facebook sarnane asi, kuhu saab soovituste kaudu. Eriseaduseid tehakse tähelepanu pärast. Eesmärk ei ole võita sõda, eesmärk on võita rahu

Viimane loeng IT ja turunduse valdkonnas algas kenasti, kuid ikka jõuti sinna välja, et riik on põhiline "kurja juur". Arendusel on 2 maailma, agiilne ja waterwall. Inimesed on hästi suur osa turundusest. Kui teed hea toote, siis saad madalate turundustegevustega päris kaugele. Küsi küsimusi, täpsusta, saa aru, mis klient reaalselt tahab. Mida suurem ettevõte, seda rohkem ta valetab. Väidetavalt loengust tuli välja, et Telia on väga tuntud valevorst ja kohati valitsus võtab nii, et rahvas on nii loll, et nad ei tea, mis on hea.

Kokkuvõte

Olles ise töödanud IT ettevõtetes ja väga huvitun ka teiste firmade tööst, ning ka meeldib olla kursis, mida riik teeb, siis on see loengusari üsna palju pühendunud sellele, mida kõik teevad halvasti või valesti. Mind rohkem huvitaks, et mida tehakse hästi ja mida taskus edasi arendada. Kahjuks oli seda informatsiooni üsna vähe. Kui päris aus olla, siis ei ole põnev kuulata, kus on keegi varem oma karjääri teinud. Edasi ei vii teiste vigade kuulamine, edasi viib teiste edulugude kuulamine, et suudaksid ise selle eduloo enda keskkonda adopteerida ja siis seda edasi arendada. Kui ma tahaks teada, mis vigu keegi teeb, ma võin vabalt otsida Youtube videokeskkonnast

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus A

Eksamit saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksami soorituseks on kokku kolm katset, kui ei ole edukas, siis tuleb aine uuesti deklareerida ja siis ka aine eest maksta. OF õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Ja VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestada semestir õppekava täitmisesse ega aasta õppekoormusesse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus 86 ehk 27+25. Esimene semester ei pea tasuma, teine semester jääb 2 EAP'd puudu, ehk pean maksma 2*50€ = 100€.