User:Mvilland

Autor: Martin Villandberg (rühm DK12)

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Esimeses loengus räägiti põhimõtteliselt kõigest, mis puudutab IT kolledžis õppimist. Räägiti õppekavadest, IT kolledži inimestest, õppimise tehnilisest poolest, õppehoonest, tudengi võimalustest, kohustustest jne. Kindlasti sai targemaks, et kuidas mida edaspidi teha.

Teises loengus esines Andres Kütt, kes rääkis iseendast ja tema teekonnast infotehnoloogia valdkonnas, ühtlasi ka sellest, millega tegeleb IT arhitekt. Huvitav loeng kust sai veel näpunäiteid kuidas oma tudengikarjäärist maksimum võtta. Kõlama jäi see soovitus, et teemasse tuleb pühenduda ja kontakte luua.

Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on eduka startup’i Testlio loojad. Nemad rääkisid oma firma asutamisest ning sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest. Väga huvitav ja samas innustav oli kuulata kuidas oma ideega alustati ja kuidas on jõutud nii kaugele.

Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tema rääkis süsteemiadministreerimisest ja andis teemakohaseid näpunäiteid tulevastele adminnidele. Põhitõde, mis meelde jäi oli see, et hea sysadmin on nii öelda laisk. See tähendab, et alati tuleks tööd teha targasti. Kui mingi protsess kipub kordama, siis tuleks automatiseerida.

Viiendas loengus olid kõnelejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loenguteemaks oli IT tööturg ja karjäärikäänakud. Kõige pealt andis Andres nõu kuidas üldse tööturul toimetada, st kuidas leida head pakkumised, mida tuleks ennem uurida potentsiaalse tööandja kohta jne. Rääkis väga eluliste näidete abil kuidas nii öelda päris maailm toimib infotehnoloogia valdkonnas.

Einar alustas oma osa sellega kuidas tema üldse IT sektorisse jõudis. Oli taas huvitav kuulata kuidas hoopis teisest valdkonnast on suundutud IT’sse ja seda väga edukalt. Kinnitab jälle, et õppimine on ainult tahtmises kinni. Veel rääkis Einar probleemidest ja suhetest, mis on äripoolel IT osaga. Tsiteerides: „IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem.“

Kuuenda loengu kõnelejaks oli Ivar Laur, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema käsitles andmeanalüüsi teemat. Ivar rääkis sellest kuidas MTA kogub ja kasutab andmeid, miks seda on vaja ja mis kasu saab nende analüüsimisest. Puudutas ka seda kuidas andmed tihti peale ei kajasta reaalset elu ja mis vigu tehakse andmeanalüüsis.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Jaan Priisalu, kelle teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Käsitles ta ka väga palju teisi seotuid valdkondi. Väga huvitav ja silmaringi avardav loeng. „Küberkaitse ei ole mitte arvutisüsteemide kaitsmine vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitsmine.“ See mõte jäi kummitama, sest tänapäeva elus oleme kõik juba nii harjunud e-teenuste mugavustega, et teistmoodi ilma ei kujutakski enam elu ette. „Küberkaitse olemus on kaitsta meie eluviisi.“ Pani mõtlema.

Kaheksanda loengu esinejaks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis. Teemaks „IT ja turundus“. Andis väga hea ülevaate sellest mis on turundus, bränding, public relations, growth hacking. Kui muidu oli endalgi selline tüüpiline arvamus, et turundus on mitte-nii-oluline valdkond, siis see arvamus kindlasti muutus. Toode/teenus võib hea olla, aga kui see inimesteni ei jõua sisult või olemuselt, siis ei tule ka edu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Räägiti paljudel eri teemadel, silmaring laienes ja mõtlemisainet sai piisavalt. Kui peaks valima isikliku lemmiku, siis ilmselt meeldis kõige rohkem Andres Kütti loeng.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha? 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? 5.3.6 Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [2]

Mis on tähtajad? Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [2]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused? Punkt 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?

Millised on tähtajad? Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. [3]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? NB! Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [4] Ainepunktid kumuleeruvad. Seega tuleks hüvitada esimese semestri eest 4 EAPd (4*50=200) ja teise semestri eest 4+2=6 EAPd (6*50=300).

Kui suur on teile esitatav arve? Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [4] Esitatav arve oleks kokku 500 eurot.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6 [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks? Punkt 6 [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/