User:Apetrusi: Difference between revisions
Line 27: | Line 27: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. | Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. | ||
Revision as of 19:19, 25 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Aleksandr Petrušihin
Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016
Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge[1].
Essee
Esimeses loengus[2] meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.
Teise loengu[3] esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.
Kolmas loeng[4] meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.
Neljandast loengust[5] sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.
Viies loeng[6] koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.
Kuuendas loengus[7] räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.
Seitsmest loengust[8] sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada[9]. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]
Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda (3+6+9)*50=900 EUR.
Viited
- ↑ Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
- ↑ Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)
- ↑ Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))
- ↑ "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)
- ↑ "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))
- ↑ "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)
- ↑ Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK)
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal