Elektrooniline järelevalve ühiskonnas

Mõju privaatsusele

Oht privaatsuse kadumisest on tehnoloogia arenguga alati kaasas käinud. Tehnoloogia areng on viinud meid selleni, et elektroonilisest järelevalvest on saanud osa meie elust. Pole vahet, kas me asume parasjagu enda kodus, tänaval, poes, tööl või kuskil mujal – uudse tehnoloogia abil on võimalik meie tegevustest peaaegu igat sammu jälgida. Kui varasemalt võis eeldada, et kodu on igale inimesele privaatne koht, siis tänapäeval see tõele enam ei vasta. Meid ümbritseb tehnoloogia, mis teeb elu küll märkimisväärselt lihtsamaks ja mugavamaks, aga samal ajal oleme me avatud erinevatele rünnakutele, mille abil on võimalik meie tegevusi jälgida ja andmeid koguda. Isegi telefon, mis on tänapäeval olemas peaaegu igal inimesel, on väga võimas seade, mille kaudu on võimalik teostada järelevalvet. Pole kahtlustki, et tänasel päeval on meil vähem privaatsust kui kunagi varem. Oleme jõudnud infoajastusse, kus paljud inimesed ohverdavad mugavuse nimel privaatsuse ning nii mõnigi on arvamusel, et infoajastu ja privaatsus ei sobi üldse omavahel kokku. Üldisemalt võib rääkida mõjust privaatsusele eraelus ja ettevõtetes.

Privaatsus ettevõtetes

Ettevõtete sisene töötajate elektrooniline järelevalve on muutumas järjest populaarsemaks. Paljude ettevõtete juhid on arvamusel, et töötajate jälgimine on ettevõtte seisukohalt kasulik, õigustatud ja lausa vajalik. Põhjuseid selle jaoks on mitmeid nagu töötajate saabumise ja lahkumise jälgimine, produktiivsuse mõõtmine ja kontrollimine, ebasobiva või lubamatud käitumise vältimine jne. Enamus riikides on seaduse järgi kohustlik selline tegevus märkida töölepingusse või selle teostamisel töötajaid teavitada. Töötajatel selle koha pealt aga sõnaõigust väga polegi ning neil tuleb sellega kas leppida või olla valmis töökohast loobuda. Kui tegemist on kehtiva töölepingu muutmisega, siis põhimõtteliselt on võimalik järelevalve teostamist vaidlustada, aga praegusel hetkel on sellega edu saavutamine üpris keeruline, kuna järelevalve teostamist ettevõtte siseselt on kerge põhjendada. Sellisel juhul peaks olema töötajal väga tugev argument selle tegevuse vastu või vastav tegevus peab minema vastuollu mõne muu seadusega.

Tööandjad loodavad järelevalvega saavutada suurema kontrolli enda ettevõtte üle ja motiveerida enda töötajaid pidama kinni kokkulepitud reeglitest ning vältida probleemide teket. Arvatakse, et järelevalve teostamise puhul on töötajad produktiivsemad ja teevad enda tööülesandeid hoolsamalt ja paremini. On uuringuid, mis näitavad aga vastupidist ning väga paljudel juhtudel ei ole töötajate jälgimine üldse põhjendatudki või selle teostamine on liiga laialdane. Eeldatud saavutuste asemel võib see viia ka täiesti vastupidise tulemuseni, kus töötajatel tekib stress ja hirm, et nad ei ole piisavalt produktiivsed või ei täida enda tööülesandeid piisavalt hästi. Kuna jälgimise all üritavad inimesed jätta endast paremat muljet, võib selline olukord väga kergesti tekkida. Selle tulemusena langeb produktiivsus, töötajate enesetunne langeb ja võib väga tõenäoliselt lõppeda isegi lojaalsemate töötajate lahkumisega. Eksisteerib ka oht, et leidub neid, kes õpivad süsteemi ära kasutama ja näitavad end paremast küljest kui nad tegelikult on.

Ekstreemne näide oleks selline olukord, kus töötaja saab ettevõtte poolt telefoni, mida ta peaks töö jaoks kasutama ning lubatud on ka eralus seda kasutada. Ilmselgelt kasutaks see inimene seda telefoni siis ka eraelus, kuna puudub vajadus teise telefoni järele, kui üks on juba olemas. Kui sellesse telefonisse on paigaldatud jälgimist võimaldav tarkvara, siis võib see tähendada seda, et töötaja tegevust ja asukohta saab jälgida isegi töövälisel ajal. Kindlasti oleks sellise tegevuse puhul tegu piiride ületamisega ja see võib olla tööandjale karistatav tegevus, aga see ei tähenda, et see oht poleks olemas. Oht on olemas ja väga häiriv on mõelda, et töötajal ei ole tegelikult lihtsat viisi, kuidas üldse aru saada, kas teda parasjagu jälgitakse või mitte. Olukord on veelgi hullem, kui andmeid kogutakse jooksvalt ning hiljem võib tekkida andmete väärkasutus või leke.

Privaatsus eraelus

Eraelu puhul on privaatsus suuresti mõjutatud valitsuse poolt elektroonilise järelevalve teostamisest. Valitsuse poolt teostatav järelevalve hõlmab ka telekommunikatsiooni ettevõtteid ja erinevaid turvateenuste osutajaid. Selle puhul on kõige häirivam asjaolu see, et keegi ei tea täpselt mis mastaabis järelevalvet teostatakse, kuna valitsusel on kasutusel ka salastatud programmid, mis ei kuulu avaliku teabe alla. Põhimõtteliselt tuleb inimestel enda valitsust usaldada ja loota, et nende usaldust ei kuritarvitataks. Kuigi seadused on loodud inimese kaitsma ning valitsus tohib nende kohaselt teostada ainult põhjendatud järelevalvet, peame siiski arvestama, et “põhjendatud järelevalve” on subjektiivne. Ajalugu on näidanud, et nii mõnigi valitsus on enda rahva usaldust kuritarvitanud. Järelevalve käigus kogutakse andmeid, mis tekitab omakorda erinevaid ohte nagu andmete kuritarvitamine, lekkimine jne.

Edward Snowdeni leke aastal 2013 on hea näide sellest, kuidas valitsus võib järelevalvega minna üle piiri ning tekitada pöördumatu olukorra, kus inimeste igat sammu jälgitakse. Üllatav on selle näite puhul see, et väga paljud inimesed ei saanud aru, mida valitsus valesti tegi ning nende põhiargumendiks oli väide, et tavalisel kodanikul, kes midagi valesti ei tee, polegi midagi varjata ja selle alusel oleks privaatsuse vabatahtlik loovutamine justkui õigustatud. Selle väite kohta oskas Snowden vastata järgmiselt: "Arguing that you don't care about the right to privacy because you have nothing to hide is no different than saying you don't care about free speech because you have nothing to say.", mis tõlkes tähendab: "Väites, et sind ei huvita õigus privaatsusele, sest sul pole midagi varjata, ei erine sellest, kui sa väidad, et sind ei huvita sõnavabadus, sest sul ei ole midagi öelda.".

Snowdeni lekkest on mõistlik teha järeldus, et võimaluse korral suudab valitsus kasutada ükskõik, mis jälgimist võimaldavat elektroonilist seadet, et inimesi leida või jälgida. Inimesed, kes privaatsusest hoolivad, näevad selles suurt probleemi ja õnneks on sellele probleemile tekkinud erinevaid lahendusi. Selline olukord on andnud hoogu teenuste ja toodete tekkeks, mis kasutavad suhtlemise ja andmete kaitsmise eesmärgil krüpteerimist. Teoreetiliselt on inimestel võimalik teadlikkusega end mingil määral kaitsta, kuid kahjuks on reaalsus selline, et vaid vähesed on selle teemaga lähemalt tutvunud ning palju on neidki, kes lihtsalt ignoeerivad seda teemat, kuna nende silmis pole see probleem. Kuigi olemas on vahendeid, mille abil enda privaatsust kaitsta, tuleks teemaga siiski süvitsi tutvuda. Näiteks kasutades TOR brauserit, on inimest siiski võimalik käitumismustri abil tuvastada. Seega ei piisa ainuüksi erinevate tööriistada kasutamisest, vaid tuleb olla ka teadlik ohtudest üldisemalt. See on ka üks põhjustest, miks inimesed eelistavad jääda mugavustsooni ning ohverdada selle tõttu privaatsuse.

Teemaga lähemalt tutvumiseks ja enda teadlikkuse tõstmiseks interneti kasutamisel on soovitatav külastada https://www.privacytools.io/ kodulehte, mis sisaldab infot tarkvarade ja teenuste kohta, mis on privaatsuse säilitamiseks vajalikud ning annab üldisemalt näpunäiteid enda privaatsuse säilitamiseks. Kuigi privaatsus on mõjutatud ka muudest teguritest, mille üle meil kontroll puudub, tasub siiski tutvuda võimalustest kaitsta enda privaatsust internetis.

Kuritarvitamise oht

Igasugune ligipääs andmetele toob endaga kaasa ohu, et neid andmeid kuritarvitatakse. Samuti on paigas seadused, mis määravad ära, kuidas ja millistel tingimustel võib järelevalvet rakendada.

Järelevalvesüsteeme võidakse ära kasutada kriminaalsetel eesmärkidel, näiteks inimeste kohta andmeid kogudes, et neid väljapressimisel ära kasutada. Neid süsteeme võivad ära kasutada ka need ametkonnad, mille ülesannete hulka kuulub turvalisuse tagamine – ühiskondlikult keerulistel aegadel võidakse valitsuse kritiseerijaid kogutud info abil taga kiusama hakata. Samuti on võimalik ära kasutamine jälgitavate vastase eelarvamuse tõttu, sealhulgas jälgitava rassi tõttu, näiteks pöörates neile ebaproportsionaalsel hulgal tähelepanu. Lisaks on probleem (enamasti meessoost) operaatoritega, kes jälgivad naisi ilma nende endi teadmata.

Näited

Eelmise sajandi viimasest kümnendist on pärit niinimetatud lindiskandaal – eradetektiivibüroo AS SIA ruumidest leiti dokumente, heli- ja videosalvestisi, mille põhjal võib järeldada, et tegu oli ebaseadusliku jälitustegevusega. Osadel helisalvestistel olid poliitikutevahelised vestlused, kusjuures iga sellise lindistuse peal oli kuulda tolleaegse siseministri Edgar Savisaare hääl. Selle skandaali tagajärjel astus toonane valitsus tagasi ja Savisaare juhitud Keskerakonna asemel sai valitsusse Reformierakond. Savisaar astus skandaali tulemusena Keskerakonna juhi kohalt tagasi.

PRISM on NSA, Ameerika Ühendriikide Riikliku Julgeolekuagentuuri programm, mille raames kogub NSA inimeste kohta infot suurtelt ameerika firmadelt: Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, PalTalk, AOL, Skype, YouTube, Apple. See keskendub välismaise side liiklusele, mis sageli käib läbi ameerika serverite, kuigi on saadetud ühest välisriigist ja liigub teise välisriiki. PRISMi kaudu saadud andmeid kasutatakse ühes seitsmest NSA raportist.

2010. aasta veebruaris tuli välja, et Philadelphias, Ameerika Ühendriikides asuva Harritoni keskkooli õpilast Blake Robbinsit oli talle kooli antud sülearvuti veebikaamerast tema teadmata jälgitud. Kooli asedirektor näitas Robbinsile pilte, mis olid tehtud ajal, kui ta oli kodus, ning süüdistas Robbinsit sobimatus käitumises. Robbinsi vanemad esitasid kooli vastu föderaalse hagi. Tuli välja, et kooli töötajad olid teinud tuhandeid pilte ja ekraanitõmmiseid. Kool läks välja kokkuleppemenetluse peale, makstes kokku 610 000 USA dollarit.

Jälgimist võimaldavad seadmed

Mobiiltelefonid

Suuremal osal maailma inimestest on olemas mobiiltelefon, nendest umbes kolmandikul on nutitelefon. Kuna nutitelefonides on olemas GPS, RFID, Wi-Fi, Bluetooth ja mitmed muud sensorid, on nende abil lihtne ja võrdlemisi odav kasutajate tegevusi jälgida. Mobiiltelefoni abil on võimalik selle kasutaja asukohta reaalajas näha ja seda ööpäevaringselt jälgida, ligi pääseda ta kõnede, tekstsõnumite ja internetikasutuse ajaloole.

Erinevate aplikatsioonide kaudu on võimalik kasutaja enda teadmata pealt kuulata kõnesid, neid salvestada, aktiveerida mobiiltelefoni mikrofon või kaamera, laadida üles telefoni sisu (sh kontaktinimekiri, failid jms), logida kasutaja asukohta ja külastatud kohti. Mikrofoni aktiveerimisega saab kuulata pealt vestluseid, mida ei peeta telefonikõne kaudu, vaid telefoni läheduses. Kaamerat kasutades saab edastada videot kasutaja asukohast, kas kasutaja enda või ümbritseva jälgimiseks. Juhul, kui kasutaja telefonis on sisse lülitatud Bluetooth, saab selle kaudu kuni kilomeetri kauguselt mobiiltelefonis olevaid faile teistesse seadmetesse edastada.

Kaamerad

Videovalvesüsteeme kasutatakse laialdaselt, nii avalikes kui ka piiratud ligipääsuga kohtades. Neid on kasutusel ühistranspordis, ostukeskustes, spordiareenidel ja mujal. Videovalve on kasutusele võetud suuresti selleks, et tagada turvalisus just eelkõige avalikus ruumis. Samas on videovalvesüsteemide puhul enamasti vaja operaatoreid, kes monitore jälgivad ja otsustavad, mida teha, kui mõnda juhtumit näevad. Videovalvet kasutatakse sageli vaid juhtumijärgseks uurimiseks, sest operaatoritel võivad need toimumise ajal märkamata jääda, kas liigselt suure jälgimist vajavate monitoride arvu tõttu; pikaaegsest jälgimisest tuleneva tüdimuse ja väsimuse tõttu; väheste teadmiste, mis puudutavad videopildist otsitavat sisu, tõttu või teiste, tähelepanu hajutavate kohustuste tõttu. Nende probleemide lahendamiseks on tehtud suuri edusamme pildituvastuse alal, et arvutid oleks suutelised ära tundma, kes on parajasti salvestisel ja mis seal toimub.

Arvutid

Kõige suurem osa arvutipõhisest jälgimisest moodustab andmevoogude ja internetiliikluse jälgimine. Kuna käsitsi seda teha on võimatu andmehulga suuruse tõttu, kasutatakse algoritme, mis otsivad liikluse hulgast välja märksõnu ja mustreid, mis vastavad eelnevalt kindlaksmääratutele.

Arvutites leiduva info tõttu võivad need olla jälgimise sihtmärgid. Sellesse paigaldatud tarkvara võib edastada infot arvuti IP aadressi, MAC aadressi, lahtiste portide numbrite, operatsioonisüsteemi tüübi ja versiooni ja palju muu kohta. Samuti on võimalik salvestada klahvivajutusi ning selle kaudu saada ligipääs parooliga kaitstud internetipõhiste teenuste kontodele.

Arvuti enda kasutust on ka võimalik jälgida – kas reageerides ainult kindlatele tegevustele, mõne programmi kasutamisele või jälgides iga tegevust igas programmis. Mõnda programmi jälgides saab kindlaks teha, millal seda kasutatud on ja kui kaua, mis võib osutuda kasulikuks töökohal. Kindlatele tegevustele reageerides saab näiteks teha ekraanitõmmise, kui on kasutatud mõnd märksõna. Kogu tegevust jälgides saab ülevaate selle kohta, mille jaoks seadme kasutaja oma arvutit igal hetkel kasutanud on, saab kindlaks määratud ajavahemike tagant teha ekraanitõmmiseid jpm.

Sotsiaalvõrgustiku analüüs

Sotsiaalvõrgustike analüüsi kaudu kogutakse infot, mille inimene on ise internetti postitanud – nimi, sünnipäev, kirjalikud postitused, üles laaditud pildid ja muud, olenevalt sellest, mida antud kasutaja on jaganud (ja millise sotsiaalvõrgustikuga on tegemist). Postitusi ja tegevusi analüüsides saab teada kasutaja poliitilised vaated, huvid, hobid ja palju muud, mida saab kasutada näiteks suunatud reklaamide näitamiseks. Inimeste omavahelist suhtlust analüüsides saab kokku panna grupid, kes omavahel suhtlevad ja selle, kuidas need teiste tekkinud gruppidega kokku puutuvad.

Andmekaeve

Andmekaeve on suure koguse andmete analüüs, et neist leida püsivaid mustreid ja muutujatevahelisi seoseid. Andmekaevet on võimalik kasutada sotsiaalvõrgustike analüüsist saadud andmete töötlemiseks.

Nii internetti kasutades kui ka igapäevatoiminguid tehes jääb kõigist maha elektrooniline jälg. Google’i kaudu midagi otsides ja poest kliendikaarti kasutades tekib teatud hulk andmeid, mida on võimalik omavahel kokku viia. Nende põhjal saab piisavalt põhjaliku ülevaate sellest, millised on inimese harjumused, eelistused, mis talle meeldib, milline on tema päevakava jne. Inimesest saab kokku panna täieliku profiili.

Biomeetria

Biomeetria on inimeste automaatne tuvastamine nende anatoomiliste ja käitumuslike eripärade põhjal, näiteks sõrmejälg, nägu, silma võrkkest ja hääl. Isiku verifitseerimisel on biomeetriliste näitajate kasutamine täpsem ja turvalisem, kui näiteks ID kaardi kasutamine, kuna nende näitajate võltsimine on võimatu. Mõningad isikuttõendavad dokumendid sisaldavad ka infot biomeetriliste näitajate kohta.