Tumeveeb

Rühmaliikmed:

  Sebastian Magagni
  Marko Paumere
  Steven Teras
  Paul Siht
  Cer-Lyn Luhasaar

Ajalugu

Deep web

Süvaveebi juured (1969-) “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu. Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit. Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.

Rakendused

Legaalsed kasutused

Dark web’i kasutatavuse juures peab välja tooma, et sirvimiseks vajaliku tarkvara alla tõmbamine selle külastamiseks või otsene veebilehtede külastamine dark web’is pole ebaseaduslik. Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist, kuid kuni kasutaja ei riku seadust, näiteks tulirelva ostmisega, võib dark web´i vabalt kasutada.

Dark web sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just seepärast, et dark web pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook. Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada Tor’i, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra.

Illegaalsed kasutused

Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine

Palgamõrvad

Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.

Väljapressimised

Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.

Terrorism

Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.

Inimkaubandus

Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega. Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.