Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

Sissejuhatus

Elame ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ühelt poolt pakub see kasulikke platvorme ja häid võimalusi informatsiooni kiirele levimisele. Teisest küljest on aga sotsiaalmeedia muutunud sõltuvuseks ja seda eriti noorte seas. Sellega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid kõigile nagu näiteks ärevushood, depressioon, eneseväärikuse langus. Oleme võtnud vaatluse alla viis populaarset ja kaua aega kasutuses olnud sotsiaalmeedia kanalit ning uurime, kuidas need mõjutavad noori negatiivselt. Lisaks viisime läbi ka küsitluse antud teemal.

Facebook ja Messenger

Facebook on ülemaailmne suhtlusvõrgustik, mida hetkel kasutavad pea igas vanuses inimesed. Igakuiseid kasutajaid on Facebookis ligi 2.7 miljardit. Ka väga paljud noored on loonud sinna omale kasutaja. Facebookis on arendatud ka Messenger, mis on isegi populaarsem kui Facebook ise noorte seas.

2011. aastal viis Dr Larry Rosen läbi uuringu, kuidas mõjutab Facebooki kasutamine noori. Uuring põhineb 1000 teismelise küsitluste vastustel ning 300 noore vaatlemise põhjal. Suurim efekt on arvatavasti noorte õpingutele. Sotsiaalmeedia juba üldiselt võtab palju aega ära, kuid Facebook haarab enda alla suure osa sellest. Uuringu läbiviimiseks jälgis Dr Larry Rosen 15 minutit noori, kes tegelesid õppimisega. Sel ajal pani ta tähele, et õpilased kasutasid regulaarselt Facebooki. Pikemas perspektiivis selgus, et noorte, kes vähemalt korra veerand tunni jooksul näiteks Messengeris käisid, testide hinded olid ka kehvemad. Selliseid noorukeid on võimalik võrrelda häiritud sõidukijuhiga. Sarnasus seisneb selles, et mõlemad peaksid panema hoolikalt tähele, mis toimub, kas siis liikluses või õppetöös, kuid neid ümbritsevad segavad faktorid. Kuna ei pühenduta täielikult oma ülesandele, siis võib lähitulevikus tekkida õnnetus. Kas siis avarii või oodatust kehvem testitulemus. Lisaks tiheda Facebooki kasutamise tõttu on pikaajaline süvenenud lugemine haruldane, sest tekstist on raske aru saada, kui samal ajal on vaja kellegagi suhelda Messengeris.

Facebooki kasutamine muudab lapse antisotsiaalseks. Miks üldse inimestega kokku saada, kui on võimalik ka vestelda Messengeris. Ja kui tullaksegi kokku, siis võib ikkagi juhtuda, et kõik passivad telefonides ning tunnevad vajadust suhelda kellegi teisega. Tekkinud antisotsiaalsusest võib tuleneda ka agressiivsus. See võib väljenduda näiteks selles, et teismelist ei huvita teiste tunded ning võib kergelt öelda midagi solvavat. Ise ei pane seda isegi tähele, kuid suhtluspartnerile võis see väga haiget teha. Sellest järeldub ka, et Facebooki sõltlasest noor võib olla nartsissist. Vähene empaatiavõime on juba välja toodud, kuid ta on ka hoolimatu. Võiks lisada ka enesearmastuse ning soovi olla imetletud teiste poolt. See võib tekkida näiteks laikide kogumisest. Mida rohkem laike, seda paremini noor end tunneb. Arvan, et see teema on aktuaalne ka Facebookis, mitte ainult teistes sotsiaalmeediates, näiteks Instagramis. Paanilisest laikide kogumisest võib tekkida nii mõnelgi noorel depressioon. Selle põhjustajaks võib ka olla teiste staatuste muutused ja teiste postitused, mis panevad noore tundma end ebapopulaarsena. Võrreldakse isegi sõprade arvu, sul on nii palju sõpru Facebookis, aga mul ei ole. Suurem tõenäosus on, et depressioon tabab rohkem neid teismelisi, kelle enesehinnang on juba niigi madal. Facebooki kasutamine võib noortes tekitada ka muid häireid. Näiteks ärevushäireid ja muuta noort agressiivsemaks kui tavaliselt.

Kuna Facebookis on väga palju inimesi, siis on võimalus hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema. Kuid kui ei ole oma vestluskaaslast reaalses elus kordagi kohanud, siis ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel tema usaldusväärsuses. Teise ekraani taga võib istuda ju kasvõi mõni kriminaal. Eriti suur probleem seisneb selles, et teismeeas noored on eriti mõjutatavad välistest teguritest. Ning seetõttu võivad avaldada Facebookis kohatavad võõrad noortele halba mõju. Kirjutades ei ole eriti võimalik lugeda välja suhtluspartneri emotsioone. Ja see ei ole isegi seotud ainult võõrastega vestlemisel. Ka tuttavatega Messengeris rääkimisel võivad tekkida arusaamatused, kuna ei ole võimalik lugeda näost emotsioone. Näiteks üritab keegi midagi sarkasmiga öelda, kuid teisel pool ekraani istuv inimene võtab seda hoopis solvanguna. Ehk siis näost-näkku suhtlemisel on võimalik paremini edasi anda oma emotsioone ning suhtlemine on seetõttu kergem.

Üks väga tähtis mõju noore tulevikule on see, mida ta postitab Facebooki. Sinna läheb väga palju personaalset infot üles nooruki elu kohta. Täisnimi, vanus, meiliaadress, elukoht jne. Tulevikus võib sellest tekkida probleem, sest kõik need andmed võivad sattuda kriminaalide kätte, kes võivad neid omakasu eesmärgil ära kasutada. Võiks öelda, et noorte puhul on see probleem veel suurem kui natuke vanemate puhul, sest noorukid ei mõtle nii väga läbi, mida postitada. Nad ei mõtle ka pikema perioodi peale. Neid andmeid on ju jäädavalt väga raske hiljem kustutada.

Facebookil on mitmeid negatiivseid aspekte, mis võivad noorte elu mõjutada. Näiteks tähelepanu hajumine, depressioon, võõrastega suhtlemine jne. Iga probleemiga peaks varakult tegelema, mitte laskma probleemil noore ellu sügavamalt juurduda.

Instagram

Instagram on fotode jagamise rakendus, mis kuulub Facebookile ja millel on kogu maailmas 700 miljonit kasutajat. Kasutaja saab postitada pildi ja selle juurde kuuluva teksti. Samuti saab pilte lisada story`sse, kus see püsib vaid 24 tundi ja seejärel kustub. Järjest kogub populaarsust ka Instagram TV, kuhu on võimalik üles laadida pikemaid videoid kui tavalise postitusena. Paljud inimesed kasutavad Instagrami kui fotoblogimise platvormi, postitades pilte ja videoid nii puhkuse kui ka igapäevaelu kohta ning jagades jälgijatega oma huvisid.

Põhiline eesmärk kasutajatel on oma postitustele meeldimiste ja kommentaaride kogumine ning jälgijaskonna kasvatamine. See toob kahjuks endaga kaasa mitmeid murekohti. On kindlaks tehtud, et platvormi kasutamisega kaasneb noorte seas näiteks suurenenud ärevus ja väheneb enesehinnang.

Seda, et on põhjust muretsemiseks, tunnevad ka noored ise. Aastal 2017 korraldas Kuninglik rahvatervise selts uuringu, mille käigus küsiti 1479-lt noorelt, vanuses 14–24, kuidas erinevad sotsiaalmeedia platvormid nende tervist ja heaolu mõjutavad. Uuringu tulemustest selgus, et Instagramiga kaasnevad depressioon, ärevus, kehv kehapilt ja üksinduse tunne. Samuti mõjub see negatiivselt ka unekvaliteedile ja suurendab kiusamist. On näha, kuidas noored leiavad Instagramist kerge vaevaga ohvri, keda mõne postituse tõttu norida.

On selge, et sotsiaalmeedias näidatakse end oma parimast küljest ja kõik, mida postitatakse, ei ole alati tõde. Noored võrdlevad end teistega ja nähes teisi pidevalt puhkusel või lõbusalt aega veetmas, võib tekkida tunne, et nende elus on midagi puudu. Postitused võivad seada ka ebareaalseid ootusi ning tekitada puudulikkuse ja madala enesehinnangu tunde. Näiteks töödeldakse väga põhjalikult oma pilte ja lisatakse erinevaid filtreid. Samast uuringust ka selgus, et Instagram sai kehapildi ja ärevuse eest halvima hinde. Näiteks kirjutas üks uuringule vastaja järgmiselt: "Instagram paneb tüdrukuid ja naisi kergesti tundma, nagu poleks nende keha piisavalt hea, kuna inimesed lisavad filtreid ja redigeerivad oma pilte, et nad näeksid välja "täiuslikud". Olukorra parandamiseks on suure jälgijaskonnaga inimesed algatanud erinevaid trende. Näiteks näidatakse reaalsust, mis tegelikult postitatud piltide taga peitub või lihtsalt postitatakse ilma filtrita pilte. Lisaks on tehtud ettepanekuid, et negatiivset mõju vähendada, märkides ära pildid, mida on digitaalselt töödeldud. Veel, et sotsiaalmeedia platvormid peaksid postituste põhjal tuvastama kasutajaid, keda võivad vaevata vaimsed probleemid ning neile diskreetselt abi soovitama. Samuti võiksid kasutajatele, kes platvormil liiga pikalt aega veedavad tulla selle kohta hoiatused.

Olen täiesti nõus, et Instagram võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda ja panna inimesi arvama, et nende elul on midagi viga. Usun aga, et see kui palju Instagram inimest mõjutab on tema enda kätes, sest on võimalus valida, keda jälgida ja keda mitte. Mis aga puudutab ettepanekut, et pildi juurde võiks panna märke, kui seda on töödeldud, siis ma seda ei poolda. Ma arvan, et see võib endaga kaasa tuua uusi probleeme. Enamus kasutajatest töötleb oma pilte, aga tavakasutajate puhul ma ei leia, et selle märkimiseks on põhjust. Vaimsete probleemide tuvastamist ja abi soovitamist ma pooldan kindlasti, sest ma usun, et sellest võiks abi olla. Hoiatuste saatine on ka kindlasti het mõtel, sest tihti on kuulda, kuidas inimesaed räägivad, et rakendust kasutades kipub ajataju kaduma ja ehk oleks sellisel juhul hoiatustest abi.

Twitter

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos.

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit. Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid.

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Üldiselt piltide postitamine sellisesse väga avalikkus sotsiaalmeediasse võib tuua kaasa teiste poolt kirjutatud enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohaliku vaatajaskonna poolt vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või siis hoopis toetatakse. Tavaliselt lõppeb see sellega, et pooldajad ja vastuolijad hakkavad omavahel pikemaid ja ebameeldivamaid argumente üksteise vastu kirjutama, mis lõpuks võivad ühele osapoolele negatiivsel mõjuda ja tekitada vaimset kahju. Tehakse ka nalju teiste arvamuse või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015. aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.

Snapchat

Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown. Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast. Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda. Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.

Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga). Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses. Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.

Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas. Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.

Küsimustiku analüüs

Koostasime küsimustiku, et teada saada teiste kogemusi meie valitud sotsiaalmeediatega. Küsimustikule vastas 56 inimest, kes jagunesid 50% ja 50% meesteks ja naisteks. Kõige vanemad vastajad olid 23-aastased, kõige nooremad aga 12-aastased. 56 vastajast oli 32% gümnaasiumist, 48% ülikoolist, 9% on ajateenijad ja põhikoolist ning üks inimene, kes hetkel ei õpi. Enamus vastajaid olid 19-aastased.

Meeste ja naiste seast kasutatakse igapäevaselt kõige rohkem Facebooki, YouTube, Snapchati ja Instagrami. Neli meest ja kaks naist kasutavad igapäevaselt kõiki meie uuritud sotsiaalmeedia kanaleid. Kaks mees ja kolm naist kasutavad igapäevaselt ainult YouTube. 48 inimest kasutab igapäevaselt YouTube, 43 inimest Facebooki, 44 inimest Instagrami, 36 inimest Snapchati ja Twitterit kasutab 12 inimest.

Üldises arvestuses meeldib noortele kõige rohkem YouTube, kõige vähem aga Twitter. Järgnevas diagrammis on näha küsimuse tulemusi. Vastajad said valida mitu vastust. YouTube on arvatavasti kõige suurema meeldivusega, sest tegu on ka meelelahutusega. Teisi kanaleid kasutatakse pigem suhtluseks.

Vastanude arust kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal on YouTube. Naiste arvates on kõige populaarsem Instagram 14 vastanuga, meestel aga YouTube 15 vastunuga. Twitter ei osutunud kellegi arvates populaarseks. Küsimuses kõige ebapopulaarsema sotsiaalmeedia kanali kohta osutus kõige ebapopulaarsemaks Twitter ning seejärel Snapchat. Kusjuures Twitter osutus ebapopulaarseimaks nii meeste kui ka naiste arvestuses.

Vaadates allolevat graafikut võib teha järelduse, et küsitlusest selgub, et vastanute arvates avaldab kõige rohkem negatiivset mõju noortele Instagram, kus valiti “5 (Avaldab väga palju)” 16. korral, samas arvab viis inimest, et Instagram avaldab väga vähe mõju. Kõige rohkem arvasid vastanud, et Twitter ei avalda üldse mõju.

Uurisime ka kui suur on tõenäosus, et kohatakse olukordi, kus üks meie valitut kanalist mõjub negatiivselt noorele. Vastanute vahel leiab kõige suurema tõenäosusega negatiivseid olukordi Instagramis ning seejärel Facebookis. Kõige vähem selliseid olukordi võib leida, aga Snapchatis ja YouTube’is. Twitteris negatiivse olukorra kohtamise tõenäosused jagunevad suhteliselt võrdselt.

Küsisime, kui tihti puutuvad vastanud kokku kiusamisega nendes sotsiaalmeediates viie palli ulatuses. Selgus, et ainult 3,6% vastanutest puutub väga tihti kokku ehk vastasid viiesti pallist viis. Neli palli viiest sai 10,7% häältest. Kolm või rohkem palli valisid kokku 11 meest ja ainult neli naist. 57,1% vastanutes valis kokku kas nulli või ühe ehk võib järeldada, et põhiliselt ei puutu meie küsitluses osalenud noored kokku kiusamisega.

Viimaseks valikvastustega küsimuseks oli meil, et milles avaldub sotsiaalmeedias kiusamine. Vastajad said valida mitu vastust ja soovi korral ka kirjutada enda variandi. Meie väljapakutud vastuse protsendid jagunesid järgnevalt: soos 55,4%, rassis 73,2%, välimuses 91,1% ja seksuaalses orientatsioonis 80,4%. Lisaks pakuti välja veel, et kiusamine väljendub maailmavaadetes ja poliitilistes veendumustes, arvamustes, õppimises, perekondlikus seisus (üksik vanem, vaesus, rikkus), pedofiilias ja kõiges, mis pähe tuleb.

Soovisime teada vastajatelt, milline sotsiaalmeedia kanal mõjub nende meelest kõige negatiivsemalt noortele ja miks. Päris paljud tõid välja Instagrami. Põhjusteks olid Instagramis tekkivad ebareaalsed standardid, mis mõjuvad halvasti enesehinnangule, seal levib igasugust infot, mida ei ole võimalik kontrollida kontode ja postituste rohkuse tõttu. Toodi välja ka see, et Instagramis on palju postitamise võimalusi, mille tõttu on ka kiusamine kergem.

Facebook toodi välja põhjendustega, et seal kritiseeritakse inimese uskumusi ja välimust. Lisaks on seal liiga kerge olla n-ö netihero ning võimalus kommenteerida mitte just eriti tarka juttu. Antud kommentaarid võivad anda noortele valearusaamad sellest, kuidas viisakas suhtlus välja näeb.

Nii mitmed mainisid ka Twitterit, sest seal leiavad aset tihti üsna teravad konfliktid (nn “twitter beef”) ja ka “cancel culture”. Need konfliktid võivad olla põhjustatud sellest, et inimesed postitavad sinna kõike, mida nad mõtlevad. Ja inimeste arvamused ju ei ole tihti samad. Seetõttu hakatakse üksteist ründama sõnadega.

Snapchati ja YouTube’i mainiti kõige vähem. Snapchati puhul mainiti, et ei mõelda läbi, mida jagatakse, vaid tehakse video/pilt kiiresti valmis ning kohe saadetakse see edasi. Kuid see võib olla negatiivse sisuga, mis mõjutab saaja enesehinnangut. See on ka sõltuvust tekitav. Näiteks nn “streak’ide” hoidmine ja filtrid, mis loovad ebarealistlikke ilustandardeid. YouTube’is on kerge mõjutada noori. Lisaks ei pruugi olla kõik reklaamid sobivad noortele seal. YouTube’is on võimalik ka teha pikemaid videosid, kuhu saab panna sisse rohkem kiusamist.

Küsisime, kuidas on sotsiaalmeedia kasutamine vastajaid negatiivselt mõjutanud. Paljud tõid välja, et sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab nende enesehinnangut. Näiteks kui ei saada piisavalt like’e Instagramis või keegi postitas väga ilusa selfie. See tekitab kahtlusi endas ning muudab end ebakindlamaks oma välimuse osas. Lisaks oli probleemiks, et ei ole võimalik mõista inimeste emotsioone näiteks Messengeri teel ning see võib mõjutada ennast.

Teise suure negatiivse mõjuna toodi välja, et sotsiaalmeedia tekitab sõltuvust. Näiteks mõtled, et veedad 20 minutit Instagramis, kuid juba on möödunud 3 tundi. Sõltuvuse tõttu nii mitmedki vastanutest ei kasutanud oma aega produktiivselt ning nende õppeedukus seetõttu langes.

Toodi välja ka tekkinud ärevushäiret ning tähelepanu hajumist. Lisaks öeldi, et sotsiaalmeedia paneb reaalselt toimuvat vähem hindama. Näiteks kui saadi kellegagi kokku, siis oli ikka vaja oma telefoni aeg-ajalt kontrollida. Mainiti ka, et uudised mõjutavad vastajat. Täpsemalt poliitilised uudised, kust võeti eeskuju ning hakati reaalses elus ka agressiivsemalt seetõttu käituma.

Esitasime küsimustiku vastajatele küsimuse, et kuidas saaks sotsiaalmeedia kasutamist teha noortele sõbralikumaks. Oli mitmeid inimesi, kes ei osanud tuua ühtegi potentsiaalset lahendust välja. Leiti ka, et seda ei ole võimalik kuidagi noortele sõbralikumaks teha, sest sotsiaalmeedia kasutamine on juba nii juurdunud, et sealt midagi ära kaotatakse, siis võib tekkida veelgi suurem probleem.

Kuid siiski oli välja toodud mitmeid lahendusi. Soovitati muuta rakenduste UX (user experience) võimalikult ebamugavaks. Selle tagajärjel kasutaksid noored vähem erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid. Vastaja tõi näiteks Instagrami ja Facebooki, mis on hiljuti seda teinud ning seetõttu kasutab ta neid kanaleid vähem.

Pakuti ka välja, et liiga noortel ei tohikski olla võimalus sotsiaalmeediale ligi pääseda, seetõttu peaks noorte vanust rohkem kontrollima. Kuid kui ligipääs on siiski olemas, siis võiks vanuse järgi filtreerida teavet, mida noor sotsiaalmeediast saab. Variant oleks ka luua noortele eraldi äpp, mis oleks just kindlas vanuses populaarne ning kus ei oleks võimalik kiusamisel tekkida.

Tähtis on mõista, kuidas sotsiaalmeedia mõjutab inimest ja ümbritsevat maailma negatiivselt. Näiteks kui inimesel on madal enesehinnang, siis peab ta seda endale teadvustama ning langetama valiku, kas piirata enda kokkupuudet postitustega, mis võivad veel alandada enesehinnangut ja jälgida positiivseid asju või mitte kasutama sotsiaalmeediat. Kuid võimalus on ka jätkata sotsiaalmeedia kanalite kasutamist ning teadvustada seda endale, kuidas mõni postitus võib tema enesehinnangut mõjutada. Kui see toimib, siis ehk ei mõju postitus inimese enesehinnangule nii halvasti.

Sellest tulenevalt, kuidas postitused mõjutavad inimest, siis tähtis on erinevate influencerite käitumine. Nad võiksid olla noortele eeskujuks, näidates näiteks töötlemata pilte, sest töödeldud fotod loovad perfektse iluideaali, mille poole siis inimesed püüdlevad. Kuid noored peaksid endale teadvustama reaalsust kõigi nende piltide taga. Sellega võiksid abiks olla ka teised, kes siis hariksid antud teemal noori. Et nad mõistaksid, et kõik ei ole nii ilus nagu fotodelt tundub. Tähtis on ka õpetada neile, mida on õige postitada ise.

Nii mitmed vastajad leidsid ka, et kõik peaksid olema probleemi lahendusse kaasatud. Ehk igaüks peaks püüdma teistega arvestada ning mitte kõike välja ütlema/kommenteerima, mis pähe tuleb.

Viimaks toodi välja, et peaks muutma sotsiaalmeedia algoritme. See ei tohiks keskenduda niivõrd tulu teenimisele, vaid pigem lihtsalt inimeste vahelisele suhtlusele ja kasutaja heaolule. Hetkel kasutatakse lapsi ja noori ära raha teenimiseks (näiteks YouTube). Lisaks toimib mõni sotsiaalmeedia justkui “põhjatu auguna” (näiteks TikTok) ehk sa lihtsalt jäädki vaatama ning liigne kasutamine võib mõjuda tervisele. Vaimsele tervisele võib mõjuda ka halvasti n-ö laikide ja jälgijate kogumine.

Kokkuvõte

Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.