Androidi tekkimine ja areng

Android: mis see on

Android on operatsioonisüsteem nutitelefonidele, tahvelarvutitele, e-raamatutele, digipleieritele, käekelladele, fitness käevõrudele, mängukonsoolidele, sülearvutitele, netbookidele, nutiraamatutele, Google Glassi prillidele, teleritele, projektoritele ja muudele seadmetele (2015. aastal ilmusid auto meelelahutussüsteemide ja majapidamisrobotide tugi).

Android: ajalugu

Algus

Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega. Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele. Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama.

Ametlik käivitamine

Kuna Android töötati algselt nupuvajutusega telefonil, siis tekkis probleem. Google mõistis selgelt, et Apple iPhone'i väljatulekuga oli puuteekraani olemasolu lihtsalt vajadus ja seetõttu tuli varajane arendus edasi lükata. Seda soodustas suhtlus operaatoritega, 2007. aasta suvel olid nende seisukohad Androidi tuleviku suhtes pessimistlikud. Androidi meeskonnas käib konkurents ajaga, kuna kõik senised plaanid on kasutud ja otsustati neist loobuda. Meeskond muudab kuupäevi ja 2007. aasta teisel poolel tuleb M3 välja. M5 versioonis mis ilmunud 2008. aasta alguses, sellesse ilmub olekuriba, kuigi kasutajaliidese katsed on palja silmaga märgatavad. Alles 2008. aasta augustis töötas Google välja versiooni 0.9, et OS 1.0 välja anda 2008. aasta septembris. 22. oktoobril 2008 alustab T-Mobile USA-s HTC Dreami (T-Mobile G1) müüki – esimest Androidi nutitelefoni, millel on puuteekraan ja täielikult integreeritud OS. Kuid Google suutis OS-i ümber kujundada alles versiooni 1.6 võrra, vabanedes vanadest ideedest, mis selle loomisel algselt välja pandi. Võib-olla just sellest hetkest algab Androidi tõus. Loomulikult avastasid juba esimesed testid päriskasutajate peal platvormil palju vigu ja juba esimesel Androidi eksisteerimisaastal andis Google välja järgmised uuendused: 1.1 Banana Bread, 1.5 Cupcake ja 1.6 Donut.

Omandamine

Algselt Android, Inc. töötas välja Androidi, mille seejärel omandas Google. Omandamine toimunud 11. juulil 2005 aastal 130 miljoni dollari eest. 5. novembril 2007 teatas ettevõte Open Handset Alliance'i (OHA) loomisest ja Androidi avatud mobiiliplatvormist ning 12. novembril 2007 tutvustas allianss Androidi "Early Look" SDK esimest versiooni (tuntud ka kui Android SDK m3-rc20a) ja Androidi emulaatorist.

Versioonide nimed

Androidi operatsioonisüsteemi iga versiooni koodnimi oli varem magustoidu nimi (see kehtib versioonide 1.5–9 kohta). Nimede esimesed tähed versioonide järjekorras vastavad ladina tähestiku tähtedele: 1.5 Cupcake, 1.6 Donut, 2.0/2.1 Eclair, 2.2 Froyo, 2.3 Gingerbread, 3.0 Honeycomb, 4.0 Ice Cream Sandwich, .44/.4. Jelly Bean, 4.4 KitKat, 5.0/5.1 Lollipop, 6.0 Marshmallow, 7.0 Nougat, 8.0 Oreo, 9.0 Pie. Traditsioon Androidi versioonidele nimetamine maiustuste järgi lõppes Android 10 ilmumisega.

Android: areng

Android 1.0-1.1

Android avaldas ametlikult oma Androidi versiooni 1.0 septembris 2008. See on Androidi operatsioonisüsteemi esialgne versioon – sealt kõik algas. Kuna HTC Dream (T-Mobile G1) on esimene Androidi telefon maailmas, seadis see raamistiku, mida Android saaks teha. See võimaldas kaamera tugi, veebibrauserit HTML- ja XHTML-veebilehtede kuvamiseks, juurdepääsu veebimeiliserverile (POP3, IMAP4 ja SMTP). Samuti terve Google'i rakenduste massiiv, YouTube, äratuskell, galerii, teatisi, meediumipleier, häälvalimist, kiirsõnumid, WiFi, Bluetoothi ja Android Market (Google Play poe esialgne versioon).

Versioon 1.1 aga keskendus peamiselt vigade ja API parandamisele, kuid tekkis ka uus funktsioon, mis võimaldas sõnumite manuseid salvestada.

Android 1.5 Cupcake

Tekst

Android 1.6 Donut

Tekst

Android 2.0-2.1 Eclair

Tekst

Android 2.2 Froyo

Tekst

Android 2.3 Gingerbread

Tekst

Android 3.0 Honeycomb

Tekst

Android 4.0 Ice Cream Sandwich

Tekst

Android 4.1-4.3 Jelly Bean

Tekst

Android 4.4 KitKat

3. septembril 2013 kuulutas Google välja Android 4.4 (KitKat). Algselt oli selle koodnimi "Key Lime Pie". Üks olulisemaid oli OS-i optimeerimine, et see töötaks nutitelefonides, millel on 512 MB muutmälu, mis võimaldas rohkematel seadmetel värskendada tarkvara sellele uuele versioonile. KitKat sai ka värskendatud välimuse ja tunde, kuna valged elemendid asendasid siniseid. Samuti oli see esimene versioon, mis sai häälkäskluse teenuse "Ok, Google" toe.

Vähem olulistest muudatustest hakkasid nutitelefoni juhtnupud kaduma kasutaja tegevuse ajal, näiteks fotot vaadates. Teine kasulik uuendus KitKatis on telefoniraamatu nutikas kuvamine – numbrid, millele kasutaja regulaarselt helistab, kuvatakse nüüd loendis kõrgemal

Android 5.0 Lollipop

Android 5.0 Lillipop on võrreldes Android 4.4 KitKatiga läbi teinud suuri süsteemseid ja disainimuudatusi. See ilmus 12. novembril 2014. Android Lollipopi kõige ilmsemateks muudatusteks on autorite poolt nimetatud uus kasutajaliides Material design, mille põhiprintsiibid on varjud, paberikihte meenutavas kujunduses kuvatav teave, eredad, kuid samas informatiivsemad, täiustatud märguanded, on nüüd saadaval lukustuskuval ja mis tahes ekraani ülaosas olevas rakenduses.

Sisemised muudatused põhinevad üleminekul Android Runtime Virtual Machine (ART), mis asendab ametlikult Dalviki jõudluse parandamiseks ja süsteemi energiatõhususe parandamiseks optimeerimiseks.

Lollipop pakub mitmeid funktsioone, nagu 64-bitiste protsessorite tugi, prindi eelvaate tugi, Project Volta aku tööea parandamiseks, mitu kasutajakontot, helisisend ja väljund USB-seadmete kaudu, Wi-Fi-võrkudega liitumine, mitme SIM-kaardi tugi, seadme kaitse, kõrglahutusega häälkõned, natiivse Wi-Fi-kõnede tugi. Sai vastata sõnumitele otse teavitusekraanilt.

Äsja juurutatud funktsioon Tap and Go võimaldas kasutajatel migreerida andmeid uude NFC- ja Bluetooth-tehnoloogiaga seadmesse.

Alates 2014. aastast on Android ilmunud ka telerites, nutikellades ja autodes. Häälotsing on saadaval kõigis Android-seadmetes koos kohandatud rakenduste, andmete ja üldise otsinguajalooga.

Android 6.0 Marshmallow

5. oktoobril 2015 ilmus kõikidele seadmetele Android 6.0. See versioon sisaldas funktsioone nagu USB-C tugi, sõrmejälgede biomeetrilise avamise natiivne tugi, Android Pay kasutuselevõtt (praegu on see Google Pay) ja rakenduste ooterežiim.

Selles operatsioonisüsteemi versioonis pöörati suurt tähelepanu turvaseadetele ja nutitelefoni tööaja pikendamisele. Iga rakenduse jaoks saab kasutaja määrata talle saadaolevad õigused juurdepääsuks isikuandmetele või nutitelefoni komponentidele. Nutitelefoni energiatarbimise vähendamiseks on Androidi arendajad pakkunud välja uue süsteemi nimega Doze. See kasutab liikumisanduri andmeid ja kui nutitelefon on paigal, saadab töötavad rakendused väga piiratud aktiivsusega ja vastavalt väiksema voolutarbimisega "sügava une" režiimi.

Selles Androidi versioonis ilmus kõigi installitud rakenduste andmete varukoopia, mis võimaldas uuele nutitelefonile üleminekut oluliselt lihtsustada - nüüd piisab lihtsalt Google'i pilvest varem salvestatud arhiivi uude nutitelefoni juurutamiseks.

Android 7.0 Nougat

Sügisel 2016 käivitus uus versioon koodnimega Nougat. Muutusid rakenduste ikoonid – nüüd nad on ümmargused. See pakkus jagatud ekraani funktsiooni, uusi emojisid, võimaluse saata GIF´e otse klaviatuurilt ning tekkisid ka aku kasutamise hoiatused, virtuaalse reaalsuse tugi ja paranenud teavitusi ning nende grupeerimine.

Tekkis API Vulkan tugi, mis lubas kvaliteetsemat 3D-graafikat ja efekte.

Android 8.0 Oreo

21. augustil 2017 ilmus Android 8.0 ametliku koodnimega Oreo. Olid tehtud mõned visuaalsed muudatused menüüs, rakendustes ja veebisaitidel ilmusid automaattäite paroolid (kõik paroolid on krüpteeritud ja salvestatud Google'i kontole), pilt-pildis funktsioon on muutunud kättesaadavaks. Samuti, 2 korda kiirem algkäivitusaeg, Google Play Protect ja integreeritud printimise tugi.

Suurimad värskendused olid aga neurovõrgu API integreerimine (nt. TensorFlow – telefonikaamera masinõpe, mis suudab eristada, missugune objekt asub kaadris) ja Project Treble´i kasutuselevõtt (aitab riistvaramüüjatel Androidi uute versioonidega lihtsamini ja kiiremini sammu pidada).

Android 9.0 Pie

6. augustil 2018 käivitas ettevõte ametlikult Android 9.0 versiooni ametliku koodnimega „Pie“. Uus versioon sisaldas mitmeid suuri uusi funktsioone ja muudatusi. Üks nendest jättis traditsioonilised navigeerimisnupud keskele ühe pikliku nupu kasuks, mis sai uueks kodunupuks.

Funktsioonidesse kuuluvad: kohanduv heledus, aku tööea pikendamine – kasutamata rakendused lülitatakse energia säästmiseks välja, funktsioon Digital Wellbeing, et jälgida rakenduste tööaegu ja kasutajapiiranguid, liidese uued žestid, rakendustel võivad olla nupud toimingutega, mis ennustavad kasutaja kavatsust (näiteks esitusloendi käivitamine kõrvaklappide ühendamisel), väliste kaamerate ja kuni 5 samaaegselt ühendatud Bluetooth-seadme tugi. Samuti sel versioonil on Shush-funktsioon, mis paneb telefoni automaatselt „Mitte segada“ režiimi, kui libistatakse telefoni kraani tasasele pinnale. Funktsioon Slices: pakub Google´i otsingus installitud rakenduse väiksemat versiooni, nii et ei ole vaja täielikult rakendust avada mõnede funktsioonide jaoks.

Android 10

Android 10 on Androidi operatsioonisüsteemi kümnes ulatuslik versioon. Android 10 on välja töötatud koodnime "Android Q" all. Google teatas sellest algselt 13. märtsil 2019 ja selle esimene beetaversioon avaldati samal päeval ja teine beetaversioon 3. aprillil 2019. 22. augustil 2019 Google teatas, et toimub Androidi kaubamärgi oluline värskendamine: uus logo ja magustoidunimedest keeldumine.

Android 10 stabiilne versioon ilmus 3. septembril 2019. See sisaldab funktsioone, nagu tõhusam jagamismenüü, ujuv seadepaneel, AV1 video kodeki tugi, biomeetrilise autentimise tugi, WPA3 Wi-Fi turvalisuse tugi ja nutikad vastusfunktsioonid kõigi sõnumside rakenduste jaoks. Lisaks sellele ka kogu süsteemi hõlmavat pimedat režiimi koos uute žestidega ja suurem kontroll rakenduspõhiste lubade üle.

Android 11

Android 11 operatsioonisüsteem on Androidi üheteistkümnes suur väljalase. See on Androidi mobiilse OS-i 18. versioon, mis oli käivitatud 8. septembril 2020.

See pakkus rohkem võimalusi teavituste kohandamiseks ja sisaldas uuendusi nutikate koduseadmete juhtimiseks, kuna Internet of Things meie ellu sisenes. Samuti tutvustas see mõningaid uusi funktsioone, nagu ekraanisalvestus koos heliga, võimalus salvestada teateid, mis on ilmunud telefonis viimase 24 tunni jooksul, võimalus koguda erinevate rakenduste vestlusi ühte kohta ning on võimalik mängida muusikat teistest meie telefoniga ühendatud seadmetest.

Android 12

Tekst

Kasutatud kirjandus

lalala