Iot

Sissejuhatus

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit , joogimasinat või kohvikannu , sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus. Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4] Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999.

IoT kasutusalad

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad , pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

IoT seadmete arv

IoT turvaaspektid

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

Nutikas Kodu

Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid. Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home , mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit , mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest. Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik. Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise , ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata. Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

IoT Tööstuses

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni . Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi. Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks. Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

Tervisehoid ja Meditsiin

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil . Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri. Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

Militaar IoT

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal . Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

Kokkuvõte

Kokkuvõte