Low-code ja no-code programmeerimine: Difference between revisions
| Line 30: | Line 30: | ||
! scope="row"| Keda teenindab? | ! scope="row"| Keda teenindab? | ||
| Arendajaid | | Arendajaid | ||
| Ettevõtte | | Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid | ||
|- | |- | ||
! scope="row"| Peamine eesmärk | ! scope="row"| Peamine eesmärk | ||
| Line 38: | Line 38: | ||
! scope="row"| Koodimine? | ! scope="row"| Koodimine? | ||
| Madal, kuid siiski olemas | | Madal, kuid siiski olemas | ||
| Koodimist ei | | Koodimist ei ole vaja | ||
|- | |- | ||
! scope="row"| Kohandatavus | ! scope="row"| Kohandatavus | ||
| Line 61: | Line 61: | ||
|- | |- | ||
! scope="row"| Kuluefektiivsus | ! scope="row"| Kuluefektiivsus | ||
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid | | Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid | ||
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le | | Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le | ||
|- | |- | ||
|} | |} | ||
Revision as of 19:42, 2 May 2022
Autorid: Ketlin Loob, Kerli Saarniit, Mikk Lahe, Andrus Rähni
Sissejuhatus
Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. [1]
Eesti keeles on väljendid low-code ja no-code suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused. [2]
Low-code
Low-code ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (drag-and-drop vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi. [3]
Low-code efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.[4]
Low-code on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. Low-code-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.[5]
No-code
No-code programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl drag-and-drop) tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud. [6]
Erinevused ja sarnasused
| Low-code | No-code | |
|---|---|---|
| Keda teenindab? | Arendajaid | Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid |
| Peamine eesmärk | Arenduskiirus | Kergem kasutatavus |
| Koodimine? | Madal, kuid siiski olemas | Koodimist ei ole vaja |
| Kohandatavus | Täielik kohandatavus | Eeldefineeritud malle saab kohandada |
| Platvormi sõltuvus | Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada | Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem |
| End-to-end arendus | Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust | Mõnedel platvormide piiratud võimalused |
| Siht | Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele | Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele |
| Rakenduste komplektsus | Saab luua komplektseid rakendusi | Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua |
| Kuluefektiivsus | Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid | Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le |
