Dynamic Host Configuration Protocol: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
== Sissejuhatus == | |||
'''Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (Dynamic Host Configuration Protocol ehk DHCP)''' on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrgus. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, tuleks IP aadress igasse arvutisse käsitsi sisestada ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. DHCP abil saab võrguülem kontrollida ja jaotada IP aadresse oma arvutist. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s.t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnedel opsüsteemidel, näit Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud | |||
Kadri Kalme kirjutab sellel teemal! | Kadri Kalme kirjutab sellel teemal! | ||
Revision as of 15:13, 19 November 2010
Sissejuhatus
Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (Dynamic Host Configuration Protocol ehk DHCP) on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrgus. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, tuleks IP aadress igasse arvutisse käsitsi sisestada ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. DHCP abil saab võrguülem kontrollida ja jaotada IP aadresse oma arvutist. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s.t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnedel opsüsteemidel, näit Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud
Kadri Kalme kirjutab sellel teemal!
